KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2009, Tartu 3-09-992 Haldusasja number Haldusasi

) § 502 lg 1 p 3 ja HMS § 54 ja § 56 lg-t 2. Vaidlustatud viivistasu otsuses sisalduvad kõik vajalikud viited asjakohaste õigusaktide sätetele ning selle adressaadile on tehtud piisavalt selgeks, millisele õiguslikule alusele tuginedes antud viivistasu otsus määrati, otsus vastab kehtestatud vorminõuetele ja selle tegemisel ei rikutud head haldustava. 2 3-09-57 b) Viivistasu otsuse serval oleva märke „parkimise algus kellal mitteüheselt mõistetav“ puhul on tegemist

§ 502

lg 4 p-st 6 tuleneva nõudega, mille järgimata jätmine muudaks määratud viivistasu otsuse formaalselt kehtetuks. Halduskohtu otsuses toodud viide

§ 502

lg 1 p-le 3 on asjakohatu, kuna see puudutab tasulise parkimise õigust tõendavat dokumenti, mitte tasuta parkimise õigust andvat parkimiskella.

1. c)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei saanud aru, mille eest viivistasu otsus määrati. Vastustaja ei ole kordagi osundanud sellele, et ta ei saanud õigusaktide viidetest aru või et viivistasu otsuse sisu jäi talle mõistmatuks.
2. d)Ebaõige on halduskohtu seisukoht parkimiskellale seatud kellaaja lugemise osas. Parkimiskellaga kellaaega märkides on oluline arvestada mõlema osuti asukohta. Käesoleval juhul ei saa parkimiskella väike osuti näidata üksnes seda, et parkimise alustamisel on kell üks läbi ja ei ole veel kaks saanud. Kella väike osuti tuleb parkimiskellal asetada eelneva ja järgneva tunni vahele samasuguses ulatuses, kui on tunni raames liikunud minutiseier. Seega saab käesoleval juhul kell olla 13.59 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 1 ja 2 vahele vahetult enne numbrit 2 ning suur osuti 59 minuti peale. Juhul, kui kella väike osuti on asetatud kaks kuni neli minutijaotist üle ühe, ei saa taoline väikese osuti asend suure osuti suhtes üheselt mõistetavalt tähistada kellaaega 13.59. Mehhaanilisel kellal ei asu osutid kunagi viisil, nagu need olid parkimiskellal paigutatud vastustaja poolt. Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-05-13 on kohus nõustunud seisukohaga, mille kohaselt tuleb osutitega parkimiskella abil parkimisaja fikseerimisel lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest ning kella osutite tavapärasest asetusest kellal. Üksnes parkimise algusaja korrektne tähistamine on tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks. Käesoleval juhul ei olnud parkimise algusaeg korrektselt tähistatud, mille tõttu tekkis parkimistasu maksmise kohustus koheselt parkimise alustamise hetkest. 5. K.H. i vastuses apellatsioonkaebusele nõustutakse halduskohtu lahendiga. Parkimiskellal oli kellaaeg märgitud arusaadavalt. Kui väike seier on 1 ja 2 vahel, siis tähendab see seda, et kell on üks läbi ja pole veel kaks saanud. Suur seier näitab, mitu minutit on kell üks läbi. Antud juhul oli kellal väike seier 1 ja 2 vahel, seega ei saanud kellaaeg olla enne ühte ega enne kolme. Väga täpset tunniseieri asukohta saab nõuda ainult siis, kui kella minutiseier ja tunniseier liiguvad koos või kui kellal on olemas ka minutitähised ja numbrilaual on vahed ühesuurused. 6. AS Ühisteenused leiab ringkonnakohtule esitatud vastuses, et ta üksnes esindab halduskohtumenetluses Tartu Linnavalitsust kui vastustajat ega ole iseseisvaks vastustajaks .AS Ühisteenused nõustub täielikult apellatsioonkaebuses märgituga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus määratleb kõigepealt asja menetlusosalised. Apellatsioonkaebuse esitas AS Ühisteenused, kes märkis, et apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Linnavalitsuse nimel ning samuti on AS Ühisteenused esitanud vastuse apellatsioonkaebusele, kus leidis, et AS Ühisteenused ei ole asjas iseseisvaks vastustajaks. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. HKMS § 14 lg 2 p 2 järgi on halduskohtumenetluses pooleks (vastustajaks) haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. HMS § 8 lg 1 järgi on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Viivistasu määramine on avaliku halduse ülesanne ning AS-l Ühisteenused tuleneb selle ülesande 3 3-09-57 täitmiseks volitus Tartu linnaga sõlmitud halduslepingust. Seega on AS Ühisteenused käesolevas asjas haldusorganiks HMS § 8 lg 1 mõttes ning järelikult ka iseseisvaks vastustajaks halduskohtumenetluses. Seega menetleb ringkonnakohus AS-i Ühisteenused apellatsioonkaebust. 8. Vaidlus asjas on parkimiskella abil märgitud parkimise algusaja üle. AS Ühisteenused leiab, et parkimise algusaeg oli näidatud üheselt mittemõistetavalt, mistõttu viivistasu määramine oli põhjendatud. K.H. leiab, et parkimise algusaeg oli arusaadavalt märgitud. 9. Parkimise algusaja tähistamist ja parkimisnõuete rikkumise puhul viivistasu määramist reguleeritakse liiklusseadusega ning käesoleval juhul, kuna parkimine leidis aset Tartu linnas, ka Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006. a määrusega nr 47 „Parkimistasu“.

§ 501

lg 4 sätestab: „Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.“ Tartu Linnavolikogu määruse nr 47 § 5 lg 4 sätestab: „Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest.“

1. Neist sätetest tulenevalt peab isik, kes soovib ettenähtud ulatuses kasutada tasuta parkimisõigust, määrama kirjaliku teate või parkimiskella abil loetavalt ja arusaadavalt kindlaks oma parkimise algusaja ning selle nähtavaks tegema. K.H. märkis parkimise algusaja parkimiskella abil. Ringkonnakohus nõustub AS-ga Ühisteenused, et parkimise algusaeg ei olnud märgitud arusaadavalt.
2. K.H. väidab halduskohtule esitatud kaebuses, et parkis sõiduauto kell
3. 55, ja pärast kella seadmisele kulunud aega märkis parkimise algusajaks mõne minuti enne kella
5. Parkimiskellast tehtud fotode järgi otsustades (tl 5-6, 34-35) paigutas K.H. parkimiskella osutid selliselt, et väike seier paiknes numbrite 1 ja 2 vahepeal (umbkaudu nende numbrite keskel) ning suur osuti peaaegu numbri 12 peal (varjates täielikult numbri 1 ning osaliselt numbri 2). Ka ringkonnakohtu istungil näitas K.H. asja materjalide juures oleval parkimiskellal, et ta märkis parkimise algusaja samamoodi, nagu fotodelt näha (suur seier peaaegu numbri 12 peal ning väike osuti numbrite 1 ja 2 vahepeal, nende keskel).
6. Tavalisel mehaanilisel kellal oleks K.H. väidetud parkimisaja algus kajastunud selliselt, et suur seier oleks paiknenud samas kohas (peaaegu numbri 12 peal), ent väike seier oleks oluliselt rohkem numbri 2 suunas, peaaegu täpselt numbri 2 peal. 4 3-09-57 Õigusaktidest ei tulene kohustust paigutada parkimiskella osuteid täpselt mehaanilise kella tööpõhimõtet arvestades, kuid samas tuleb arvestada, et parkimiskell ise kajastab mehaanilise kella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine, mõistlikult käituv inimene samuti eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse seierite asetusega nagu mehaaniline kell.
7. K.H. i poolt näidatud parkimiskella näidu puhul on ilmne, et parkimiskell ei kajasta parkimise algusaega täpselt mehaanilise kella seierite omavahelist suhet kajastades, kuna selline osutite omavaheline asend pole tavalise kella puhul võimalik. Arvestades suure seieri asukohta (peaaegu täistund), pidi eksitud olema väikse seieri asukoha määramisel. Võttes arvesse ebatäpsuse väikese seieri paigutamisel, on esmasel visuaalsel vaatlusel sellisel juhul (suur osuti asub peaaegu numbril 12 ja väike osuti asub 1 ja 2 vahepeal ligikaudu keskel) võimalik nentida üksnes seda, et kell võib olla kas 12.59 või 13.59, sest eksimisulatus väikse seieri asetuses oleks sellisel juhul ligikaudu samasugune (korrektse seierite asetusega kellaaeg tekiks juhul, kui väikest osutit liigutataks ligikaudu ühepalju ükskõik kummas suunas). Seega oli K.H. märkinud parkimise algusaja üheselt mittemõistetavalt.
8. Ainumääravat tähendust ei saa omistada asjaolule, et parkimiskellal oli väike seier ületanud numbri 1 ja ei olnud veel jõudnud numbrile
9. K.H. i arvates tuleks sellest järeldada, et kell on üks läbi ja ei ole veel kaks saanud ning et täpset kellaaega minutites tuleb sellisel juhul vaadata suure seieri järgi. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates on oluline mõlema seieri asukoht. Mõlemad seierid üheskoos peavad peegeldama üheselt mõistetavalt seda, mis ajal parkimist alustati. Nagu eespool märgitud, võib ebatäpselt paigutatud tunniosutit tõlgendada ka selliselt, et see ei olnud mitte piisavalt number 2 suunas, vaid oli ületanud ekslikult veidi numbrit
10. Mõlemal juhul kajastaks kell erinevat aega.
11. Ringkonnakohus ei pea määravaks ka asjaolu, et kasutatud parkimiskell oli ovaalne, ilma minutitähistusteta ning et kella oli pildistatud nurga alt. Kogutud tõendid viitavad üheselt, et vaidlusalusel hetkel oligi kella tunniosuti asetatud ühe ja kahe vahele, ligikaudu keskele. See nähtub fotodelt, seda ei eita K.H. ning ka ringkonnakohtu istungil paigutas K.H. parkimiskella osutid just selliselt. Ringkonnakohus möönab, et kui pikendada fotodel tunniosuti mõttelist telgjoont joone abil, siis võib väita, et tunniosuti ei ole suunatud päris täpselt numbrite 1 ja 2 keskele, vaid pisut rohkem numbri 2 kui numbri 1 poole. Samas ei ole parkimist kontrollival isikul võimalik uurida parkimiskella niivõrd lähedalt ja vahetult nagu kohtul parkimiskellast tehtud fotosid paberkandjal ning ainuüksi visuaalse vaatluse põhjal seda asjaolu tõsikindlalt tuvastada ei saa. Lisaks jääb kellaaeg ka sellisel juhul ikkagi mitmetimõistetavaks. Ringkonnakohus märgib, et kasutades niivõrd ebaselge kujundusega parkimiskella (ovaalne kuju ja minutitähistuste puudumine), tasub isikul endal märkida parkimise algusaeg võimalikult täpselt ja arusaadavalt ning vältida osutite paigutamist mitmetimõistetavalt või kasutada hoopiski parkimisaja alguse määramist kirjaliku teate abil.
12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et vaidlusalune viivistasu otsus (tl 36) ei vasta täielikult haldusakti vorminõuetele, kuna viidatud on üksnes

§ 502

lg-le 1 ja Tartu Linnavolikogu määruse „Parkimistasu“ §-le 6, ning selgesõnaliselt on märkimata, milliseid 5 3-09-57 nende sätete alajaotuseks olevaid punkte või lõikeid täpsemalt kohaldatakse. Asjaolu, et fraaside „parkimistasu on jäetud maksmata“ ja „esmakordne parkimiskorra rikkumine“ ette on tõmmatud ristike ning nende fraaside sõnastus on ühildatav

§ 502

lg 1 p 1 ja linnavolikogu määruse nr 47 § 6 lg 2 p 3 sõnastusega, ei ole käsitatav korrektse õigusliku aluse äranäitamisena haldusaktis. Samas ei ole see asjaolu HMS §-st 58 tulenevalt käesoleval juhul aluseks viivistasu otsuse tühistamiseks. Miski ei viita sellele, et niisugune viitamine võis viia valele otsustusele viivistasu määramisel. Viivistasu määramise otsus ning selle õiguslik alus on antud juhul kontrollitav ka sellise viitamisviisi puhul. Viivistasu määramise otsus pole ebakorrektse viite tõttu kaebajale arusaamatuks jäänud. 17. Ringkonnakohus leiab, et AS-i Ühisteenused apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Viivistasu oli määratud põhjendatult, kuna parkimise algusaeg oli tähistatud ebaselgelt ning mitmetimõistetavalt.

§ 502

lg 1 p 1 järgi tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata.

§ 501

lg-st 4 ja Tartu Linnavolikogu määruse nr 47 § 5 lg-st 4 tuleneb, et kui parkimise algusaega ei ole nõuetekohaselt teada antud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Seega on viivistasu määratud õiguspäraselt.

1. Tartu Halduskohtu
2. juuli
3. a otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab K.H. i kaebuse rahuldamata. Kuna K.H. i kaebus jääb rahuldamata, jääb tema taotlus menetluskulude väljamõistmiseks HKMS § 92 lg 1 järgi rahuldamata ning menetluskulud jäävad tema enda kanda. AS Ühisteenused ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 6 Einar Vene