Obsah (4)

§ 3§ 18§ 19§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-411 Haldusasi An

) § 18 lg-s 9 sätestatut, et koos planeeringuga esitatakse avalikul väljapanekul ka planeeringule antud kooskõlastused. Riskianalüüsi peatükk lisati üldplaneeringule alles 17.08.2008. Sellega rikuti ka

§ 3

lg-s 1 toodud planeerimise põhimõtet - planeeringute koostamine on avalik - ja ka põhimõtet tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja anda neile võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Rikuti ka hädaolukorraks valmisoleku seaduse (edaspidi HOVS) § 20 lg 1 p 3, mille alusel peavad valla- ja linnavalitsused arvestama riskianalüüsi tulemusi valla- ja linna üld- ja detailplaneeringute kooskõlastamisel. Hädaolukorraks valmisolekuga seonduva peatüki puudumine üldplaneeringus võttis kaebajalt võimaluse saada õigeaegset informatsiooni ning sellega jäi ta ilma võimalusest kaitsta oma huvisid planeerimisprotsessis ning teha ettepanekuid, mis oleksid muutnud üldplaneeringu põhilahendust. Ülenurme Vallavalitsus rikkus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg-t 32 muutes üldplaneeringut ilma, et selleks oleks olnud volikogu luba. Vallavalitsusel ei olnud õigust teha üldplaneeringut ümber avalikustamise perioodil ja suunata üldplaneering pärast muutmist uuesti avalikule väljapanekule. Nii tekkis olukord, kus inimesed tutvusid erinevate variantidega üldplaneeringust. 2. Ülenurme Vallavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata.

§ 18lg-t 9 ei ole rikutud.

Kuivõrd Lõuna-Eesti Päästekeskuse eelkäija Tartumaa Päästeteenistus oli üldplaneeringu juba kooskõlastanud ning planeeringu põhilahendustes ei tehtud vahepeal ühtegi muudatust, oli vastustajal põhjendatud alus arvata, et üldplaneeringul on kõigi asjaomaste ametkondade kooskõlastused olemas. Lõuna-Eesti Päästekeskus esitas 05.07.2007 kirja, milles tegi ettepaneku üldplaneeringut täiendada hädaolukorraks valmisoleku seisukohast. Ülenurme Vallavalitsus viis üldplaneeringu eelnimetatud nõudega kooskõlla ning sai Lõuna-Eesti Päästekeskuselt 17.08.2007 üldplaneeringule lõpliku kooskõlastuse. Üldplaneeringu vastuvõtmisel ja avalikule väljapanekule suunamisel oli Tartumaa Päästeteenistuse kooskõlastus põhimõtteliselt olemas. Asjaolu, et sama ametkonna õigusjärglane muutis seisukohta kooskõlastuse osas, ei muuda Ülenurme Vallavolikogu toimingut planeeringu avalikule väljapanekule suunamisel õigusvastaseks. Seega ei saanud väidetav menetluslik rikkumine kuidagi mõjutada üldplaneeringu lõpplahendust ja kehtestamist. Kaebaja väide HOVS § 20 lg 1 p 3 rikkumise kohta on asjakohatu, sest kehtestatud üldplaneeringus on HOVS § 20 lg 1 p 3 nõudeid arvestatud. Seega ei ole kehtestatud üldplaneering nimetatud sättega vastuolus. Planeeringu koostamise avalikkuse põhimõtet ei ole rikutud. Kaebaja ei esitanud ühtegi konkreetset selgitust, kuidas ta oleks saanud oma väidetavaid õigusi ja huve paremini kaitsta, kui hädaolukorraks valmisolekuga seonduv punkt oleks sisaldunud üldplaneeringu seletuskirjas kohe avaliku väljapaneku esimesel päeval. Seetõttu ei ole ka võimalik anda hinnangut sellele, kas ja millisel määral võis kõnesolev küsimus mõjutada kaebaja õiguste teostamist. Ülenurme Vallavalitsus informeeris kaebajat 31.08.2007 kirjas üldplaneeringu kooskõlastamisest ja kooskõlla viimisest Lõuna-Eesti Päästekeskuse ettekirjutusega. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 06.09.2007, millel kaebaja osales. Ka avaliku arutelu koosolekul informeeriti kaebajat eelnimetatud asjaoludest. Vaatamata sellele ei esitanud kaebaja ühtegi täiendavat vastuväidet seoses oma õiguste ja huvide väidetava rikkumisega, vaid jäi endiselt menetlusliku rikkumise vastuväite juurde.

ei keela huvitatud isikul vastuväidete ja ettepanekute esitamist ka pärast avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi täiendavat vastuväidet ning ei ole ka kaebuses selgitanud, kuidas mõjutas päästekeskuse poolt üldplaneeringule kooskõlastuse andmine tema positsiooni planeeringumenetluses. Kaebaja väited KOKS § 22 p 32 rikkumise kohta on põhjendamatud, samuti on paljasõnalised ning põhjendamatud kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste võimaliku rikkumise kohta. 2 3. Kaasatud isik Tartu maavanem oli seisukohal, et A. Kalveti kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ülenurme Vallavolikogu 29.06.2007 otsuse nr 43 kohaselt suunati üldplaneering korduvale avalikule väljapanekule 23.07.2007-20.08.2007.

§ 19p 2 kohaselt on avaliku väljapaneku kestus üldplaneeringute puhul 4 nädalat.

Avaliku väljapaneku käigus Lõuna-Eesti Päästekeskuse kooskõlastus saadi ning planeeringusse lisati riskianalüüsi käsitlev tekstiosa, mis aga ei muutnud planeeringu põhilahendust. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. juuni 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt palus kaebaja käsitleda kaebust populaarkaebusena ning osundas konkreetsete normide rikkumisele. See, et 27.07.2007-20.08.2007 toimunud üldplaneeringu avalikul väljapanekul puudus planeeringumaterjalide juurest Tartumaa Päästeteenistuse õigusjärglase Lõuna-Eesti Päästekeskuse kooskõlastus, on menetluslik rikkumine, mis ei mõjutanud üldplaneeringu lõpplahendust ja ei anna alust Ülenurme Vallavolikogu 10.02.2009 otsuse tühistamiseks. Järelevalvet teostava organina on Tartu maavanem asunud seisukohale, et üldplaneeringu seletuskirja riskianalüüsi käsitleva tekstiosa lisamine planeeringu põhilahendust ei muutnud. Lähtudes sellest andis maavanem planeeringule 04.02.2009 heakskiidu. Kohtul ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale. Kohus ei saa lähtuda üksnes kaebaja oletusest, et Lõuna-Eesti Päästekeskuse kooskõlastuse puudumine üldplaneeringu materjalide juures avaliku väljapaneku algul võis planeeringulahendusi selliselt mõjutada, et olnuks vajalik planeeringu korduva avaliku väljapaneku korraldamine. Kaebaja väide HOVS § 20 lg 1 p 3 rikkumise kohta on asjakohatu. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et üldplaneeringus ei ole arvestatud HOVS § 20 lg 1 p 3 nõudeid. Kohus ei nõustu seisukohaga, et vastustaja on rikkunud

§ 3

lg-s 1 sätestatud planeeringu koostamise avalikkuse põhimõtet.

ei keela huvitatud isikul vastuväidete ja ettepanekute esitamist ka pärast avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Kui Lõuna-Eesti Päästekeskuse kooskõlastuse andmine üldplaneeringule muutis kaebaja jaoks faktilist ja õiguslikku olukorda sel määral, et tal tekkis alus täiesti uute vastuväidete esitamiseks, oleks ta võinud seda põhimõtteliselt teha kuni üldplaneeringu kehtestamiseni. Kaebaja ei ole täiendavaid vastuväiteid esitanud. Kaebaja ei ole ka kohtule selgitanud, millised on need vastuväited, mida ta soovinuks tulenevalt planeeringule kooskõlastuse andmisest täiendavalt esitada ja miks ei olnud tal võimalik neid esitada kuni planeeringu kehtestamiseni. Planeerimisalase tegevuse avalikkuse põhimõtte kohta on Riigikohus otsuses nr 3-3-1-8-02 märkinud, et PES §-st 2 lg 3 (analoogne säte kehtiva

§ 3

lg-ga 1) tulenevalt on planeerimisalane tegevus avalik ning selle käigus tagatakse huvitatud isikute õigeaegne informeeritus ja võimalus kaitsta oma huve. Nimetatud sättes käsitletakse kogu planeerimisalast tegevust ega seota avalikustamise kohustust planeerimismenetluse konkreetsete etappide või toimingutega. Planeeringu koostamise etapis informeerimis- ja kaasamiskohustuse täitmata jätmine ei võta veel huvitatud isikult võimalust oma seisukohti planeeringu avaliku väljapaneku käigus avaldada ja nendega mittearvestamist vaidlustada. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et Ülenurme valla üldplaneeringu koostamisel on rikutud avalikkuse, huvitatud isikute kaasamise ja õigeaegse informeerimise põhimõtet või on kaebajale tehtud takistusi tema huvide kaitsmiseks planeeringumenetluses. Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja on KOKS § 22 p-s 32 sätestatut rikkunud. 3 Riigikohtu halduskolleegium on planeerimismenetluse erinevate etappide sisu selgitades märkinud, et otsusega planeeringu vastuvõtmise kohta annab planeeringu menetleja (kohalik omavalitsus) hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja tulemustele ning fikseerib planeeringu eesmärgid ja lähteseisukohad sellistena, nagu nad on kindlaks määratud planeeringu projektis. Planeeringu avalikku väljapanekut ei saa käsitada juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele. Avaliku väljapaneku käigus informeeritakse avalikkust planeeringust ning kaasatakse avalikkus planeeringu väljatöötamisse. Väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik planeering valmib koostöös avalikkusega. Haldusorgan peab tegema planeeringu avaliku väljapaneku korraldamisel kõik võimaliku, et huvitatud isikud saaksid planeerimismenetluses osaleda. 18.06.2006 üldplaneeringut vastu võttes ja planeeringuprojekti avalikule väljapanekule suunates lähtus Ülenurme Vallavolikogu sellest, et oli olemas toonase Tartumaa Päästeteenistuse 22.02.2006 kooskõlastus. Asjaolu, et Lõuna-Eesti Päästekeskus esitas 05.07.2007 kirjaga ettepaneku täiendada üldplaneeringut hädaolukorraks valmisoleku seisukohast lähtudes ning Ülenurme Vallavalitsus koostöös Lõuna-Eesti Päästekeskusega vastava täienduse koostas, ei tähenda seda, et üldplaneeringu projekt tulnuks suunata uuesti vallavolikogusse, et volikogu oleks selle uuesti vastu võtnud. Seadus sellist nõuet ei sätesta. Täiendused ja parandused viibki planeeringuprojekti sisse vallavalitsus. Oma seisukoha erinevate täienduste ja paranduste kohta avaldab vallavolikogu planeeringu kehtestamise otsustamisel - planeeringut kehtestades või seda kehtestamata jättes. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. A. Kalvet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 3. juuni 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud Tartumaa Päästeteenistuse kooskõlastust. Määravaks on kronoloogiliselt viimasena ehk 05.07.2007 antud hinnang Ülenurme valla üldplaneeringule ja üldplaneeringu kooskõlastamisest keeldumine. Halduskohus on alahinnanud riskianalüüsi tähtsust. Riskianalüüsi mittearvestamine valla detailplaneeringutes on viinud selleni, et Männi elamurajoon asub tervikuna Tartu Lennujaama ehituskeeluvööndis. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud avaliku arutelu rolli.

ei kohusta osalema avalikel aruteludel ja seal sõna võtma.

§ 20

lg 1 sätestab, et igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vaid õigeaegselt esitatud ja vallavalitsuse poolt mittearvestatud planeeringuvaidega saab pöörduda maavanema poole. Kaebust esitades tugines kaebaja Lõuna-Eesti Päästekeskuse 05.07.2007 kirjale, kus on öeldud, et Ülenurme üldplaneeringu koostamisel ei ole lähtutud HOVS-st, mille § 20 lg 1 p 3 alusel peavad valla- ja linnavalitsused arvestama riskianalüüsi tulemusi valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel.

1. Vastustaja Ülenurme Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt võeti Ülenurme valla üldplaneering esimest korda vastu 18.04.2006 ning suunati avalikule väljapanekule. Enne üldplaneeringu vastuvõtmist saadi toonaselt Tartumaa Päästeteenistuselt 22.02.2006 vastav kooskõlastus. Tõusetunud planeeringuvaidluste tõttu ei osutunud aga üldplaneeringu kehtestamine koheselt võimalikuks ning Ülenurme Vallavolikogu 29.06.2007 otsusega nr 43 suunati üldplaneering korduvale avalikule väljapanekule, mis pidi toimuma ajavahemikul 23.07.2007-20.08.
2. Isegi kui üldplaneeringul oli selle avalikule väljapanekule saatmisel vormivigu, need vead kõrvaldati ning hiljem kehtestati seadusega kooskõlas olev üldplaneering, mis muuhulgas sisaldas vaidlusalust riskianalüüsi peatükki ja Lõuna-Eesti Päästekeskuse kooskõlastust. 4 Alusetu on kaebaja väide, justkui oleks temalt võetud võimalus kaitsta planeeringuprotsessis oma õigusi ja huve. Kaebaja jutt tema isiklike huvide ja õiguste kaitsmisest on asjakohatu, sest ta on esitanud kaebuse populaarkaebusena. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi etteheidet üldplaneeringule, mis puudutaks tema enda subjektiivseid õigusi. Kaebaja väidab eksitavalt, justkui ei oleks Tartu Lennuvälja osas riskianalüüsi arvestatud. Tegelikkuses on üldplaneeringu seletuskirja lk-del 32 – 33, 42 ja 45 käsitletud põhjalikult Tartu Lennuvälja ja sellega seotud riske. Samuti on väär kaebaja väide, justkui oleks lennuvälja ehituskeeluvööndisse planeeritud Männi elurajoon. Üldplaneeringu seletuskirjast selgub, et Männi elurajoon ei asu lennuvälja ehituskeeluvööndis, vaid selles elurajoonis tuleb lihtsalt arvestada kõrgus- ja nähtavusnõuetega. Kaebaja vastuargumendid üldplaneeringule on alusetud ja otsitud. Pealegi ei ole ta nendes küsimustes esitanud ühtegi sisulist ettepanekut, kuidas tema arvates peaks üldplaneering olema lahendatud. Kaebaja on esitanud vaid paljasõnalised viited väidetavatele probleemidele, mida tegelikkuses ei esine. Üldplaneeringu avalikustamise perioodi alguses ei olnud kaebajal tõesti võimalik tutvuda riskianalüüsi peatükiga, kuivõrd see algselt seletuskirjast puudus. Samas on kaebaja ise Ülenurme Vallavalitsuse tähelepanu sellele juhtinud, esitades vastavasisulise vaide ning Ülenurme Vallavalitsus on puuduse koheselt kõrvaldanud, informeerides sellest kaebajat kirjalikult. Kaebaja osales 06.09.2007 toimunud avalikul arutelul, kus arutati muuhulgas ka lisandunud riskianalüüsi peatükiga seonduvat. Ta ei esitanud avalikul arutelul ühtegi sisulist vastuväidet ega ettepanekut seoses riskianalüüsi peatükiga. Kaebajal ei olnud kohustust avalikul arutelul mingeid vastuväiteid esitada, kuid samas oli talle see võimalus tagatud ning selle võimaluse mittekasutamine ei muuda vastustaja tegevust ebaseaduslikuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
4. juuni 2009 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti hinnanud Päästeteenistuse kooskõlastust ja planeeringu avaliku arutelu rolli ning alahinnanud riskianalüüsi olemasolu tähtsust juba planeeringu avaliku väljapaneku käigus. Halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et üldplaneeringul oli
6. a toimunud üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal nõutav kooskõlastus olemas tulenevalt sellest, et Tartumaa Päästeteenistus oli 22.02.2006, e. enne eelmist planeeringu avalikku väljapanekut vastava kooskõlastuse andnud. Vallavolikogu ega ka halduskohus ei ole samuti jätnud tähelepanuta Lõuna-Eesti Päästekeskuse 05.07.2007 kirja, milles tehti ettepanek täiendada üldplaneeringut hädaolukorraks valmisoleku seaduse seisukohast. Ülenurme Vallavalitsus viis üldplaneeringu eelnimetatud nõudega kooskõlla, s. o planeeringu seletuskirja lisati riskianalüüsi käsitlev tekstiosa ning Lõuna-Eesti Päästekeskus andis üldplaneeringule kooskõlastuse 17.08.
7. Kuigi üldplaneeringul oli selle avalikule väljapanekule saatmisel vormivigu, need vead kõrvaldati ja kehtestati seadusega kooskõlas olev üldplaneering. Menetluslik eksimus selles, et valla üldplaneeringu seletuskirjas ei olnud ära toodud riskianalüüsi käsitlevat osa, mistõttu puudus ka kuni 17.08.2007 Lõuna-Eesti Päästekeskuse kooskõlastus, ei mõjutanud üldplaneeringu põhilahendusi ega rikkunud seega ka ühegi huvitatud isiku õigusi. 5 Alusetu on ka kaebaja väide, justkui oleks tulenevalt riskianalüüsi puudutava osa puudumisega seletuskirjast ja planeeringu avaliku väljapaneku käigus Lõuna-Eesti Päästekeskuse kooskõlastuse puudumisega võetud temalt ära võimalus kaitsta planeeringuprotsessis oma õigusi ja huvisid. Kaebaja on jäänud selle juurde, et ta esitas kaebuse populaarkaebusena ning oma isiklikke huvisid ja õigusi ta sellega kaitsta ei soovi. Seega ei ole väide kaebaja isiklike õiguste kaitse võimatusest asjakohane. Kuid ka juhul, kui käsitada kaebust isiklike õiguste kaitseks esitatud kaebusena, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kuna planeeringu seletuskirja riskianalüüsi puudutava osa lisamine ega ka sellest tulenev Päästekeskuse kooskõlastuse puudumine ei muutnud avalikul väljapanekul olnud planeeringu põhilahendust, siis ei ole alust asuda seisukohale, et selline menetluslik puudujääk takistas kellelgi planeerimismenetluses oma seadusest tulenevaid õigusi realiseerimast.
8. Õiged ei ole ka kaebaja seisukohad, et planeeringu kohta saab ettepanekuid ja vastuväiteid esitada üksnes planeeringu avaliku väljapaneku ajal ning, et Ülenurme valla üldplaneeringus ei ole arvestatud HOVS § 20 lg 1 p 3 nõuetega. Asja materjalidest nähtuvalt lisati riskianalüüsi peatükk üldplaneeringusse küll avalikustamise perioodi lõpus, kuid Ülenurme Vallavalitsus informeeris kaebajat sellest 31.08.2007 kirjaga ning vastavat küsimust arutati ka 06.09.2007 toimunud avalikul arutelul, millel kaebaja osales. Kaebaja ei esitanud avalikul arutelul ühtegi sisulist vastuväidet ega ettepanekut seoses riskianalüüsi peatükiga või varasemalt kooskõlastuse puudumisega, vaid jäi üksnes menetlusliku rikkumise vastuväite juurde. Kaebaja vastuväited suunati koos teiste üldplaneeringu avaliku arutelu käigus arvestamata jäetud ettepanekutega maavanemale seisukoha võtmiseks, kes esitas nende kohta ka 28.11.2007 kirjaga oma seisukoha, milles ei toetanud A. Kalveti vastuväiteid. Seega oli A. Kalvetile võimalus planeeringulahendusele vastuväidete esitamiseks tagatud ning neid vastuväiteid, mida ta esitas, menetleti

-s ettenähtud korras.

ei keela iseenesest isikul esitada vastuväiteid planeeringule ka pärast avalikku arutelu. Kui riskianalüüsi peatüki puudumine planeeringu seletuskirjast avaliku väljapaneku käigus oleks tõepoolest kaebaja huve riivanud, oleks ta saanud oma õigust esitada planeerimislahendusele vastuväiteid realiseerida kuni

1. aastani, e. üldplaneeringu kehtestamiseni. Seda kaebaja aga teinud ei ole. Kehtestatud üldplaneering ei ole vastuolus ka HOVS §-ga 20 lg 1 p 3, sest Ülenurme Vallavalitsus viis üldplaneeringu Lõuna-Eesti Päästekeskuse 05.07.2007 ettekirjutusega kooskõlla ning lisas üldplaneeringusse riskianalüüsi peatüki, mille tulemusel andis Päästekeskus ka üldplaneeringule kooskõlastuse, tunnistades nii selle vastavust HOVS §-le 20 lg 1 p
2. Kuna ka muud vastuväited ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata.
3. HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ka menetluskulude nimekirja. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk