← Eesti

3-09-703/23

Obsah (5)§ 5§ 8§ 11§ 20§ 15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 17. november 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-703 Haldusasi

) tulenevale koolitusloa andmisest keeldumise õiguslikule alusele. 3-09-703 Keeldumise alusena on käskkirjas välja toodud asjaolud, mis ei saa olla aluseks koolitusloa andmisest keeldumisele, on ebaõiged ega vasta kehtivale õigusele ja on vastuolus Euroopa Ühenduse asutamislepingust (asutamisleping) tuleneva siseturu asutamisvabadusega ning Euroopa Ühenduse asutamislepingust, Eesti Euroopa Liiduga ühinemise lepingust ning Euroopa Kohtu lahenditest tuleneva vastastikuse tunnustamise põhimõttega. Koolitusloa andmisest keeldumine on motiveerimata ja käskkiri on tagatisraha hilinenud maksmise tagajärgede osas ebaproportsionaalne. 4. Tartu Halduskohtu 22. juuni 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: a) Vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendused tuginevad

§ 5lg 9 p-st 1 ja 2 tulenevatele õiguslikele alustele.

b) Professionaalne psühholoogiline nõustamine eeldab süsteemse kõrghariduse olemasolu, mis on sätestatud kutsestandardis. Tõene ei ole kaebaja väide, et Eestis puudub vastava valdkonna kutsestandard. Esitatud õppekava kohaselt ei vasta õppekava läbinu psühholoognõustaja kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud psühholoogi kutsestandardis. c)

§ 8

lg 3 kohaselt on koolitusloa taotleja kohustatud enne ekspertiisi teostamist tasuma ühe kuu jooksul ekspertiisikäskkirja andmisest tagatisraha ning selle nõude hilisemat täitmist ei saa lugeda nõuetekohaseks.

  1. d)Igal Euroopa Liidu (EL) liikmesriigil on õigus kehtestada nõuded riigis antavale haridusele ning ainuüksi City&Guilds tegevusloa esitamine ei vabasta koolitusloa taotlejat kohustusest täita erakooliseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse nõudeid, ühtlasi on selline kohtlemine kooskõlas EL õigusaktidega. Kui Eesti õigus kehtestab tingimused Eestis kutseõppeasutuse koolitusloa väljastamiseks, siis peab asutamislepingu art 43 kohaselt ka välisriigi ettevõtja nendele tingimustele vastama.
  2. e)Riikidevahelise õppeprogrammide vastastikuse tunnustamise eelduseks on nende programmide võrreldavus. Erinevalt täiskasvanute täiendkoolitusest on kutseõppe läbiviimine pikaajaline tegevus (õppekava nominaalkestus 2,5 aastat), selles osalemisega kaasnevad õppijale märkimisväärsed kulud. Kaebaja viited teistele koolituslubadele ning välisriikide diplomite tunnustamisele Eestis ei ole asjasse puutuvad. Samuti ei ole asjasse puutuvad kaebaja väited, mis puudutavad haridus- ja teadusministri käskkirja nr 61.
  3. f)Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, käskkirja andmisel ei ole rikutud kaebaja õigusi ega EL õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Kaevatavas käskkirjas on tuginetud ekspertiisikomisjoni hinnangule - OÜ Terviklik Mina kutseõppe õppekava „Transpersonaalne nõustamine“ Ekspertiisi määramine õppekavale ning küsimustiku sisu on kooskõlas

§-s 8 sätestatuga. Asjaolu, et OÜ Terviklik Mina osanik peab Suurbritannias sarnast õpet pakkuvat erakooli, ei anna alust selleks, et haridus- ja teadusministeerium (HTM) ei peaks moodustama ekspertiisikomisjoni ega andma hinnangut kutseõppe õppekavale. Nii HTM kui ekspertiisikomisjon kontrollivad esitatud õppekava vastavust Eestis kehtivatele nõuetele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Terviklik Mina apellatsioonkaebuses ja selle täienduses palutakse halduskohtu otsus tühistada, tuvastada haridus- ja teadusministri 20. jaanuari 2009. a käskkirja nr 61 õigusvastasuse ulatus ja tühistada haridus- ja teadusministri 3. märtsi 2009. a käskkiri nr 162. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

  1. a)Halduskohtu otsus ületab osaliselt EL siseriiklikule kohtule asutamislepinguga antud protsessiõiguse piire, on rakendatava õiguse osas motiveerimata, vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga nr 2006/123/EÜ (direktiiv 2006/123/EÜ) ning ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja haldus- ning halduskohtumenetluses esitatud tõenditega. 2 3-09-703
  2. b)Halduskohus on otsuses esitanud asutamislepingu art 43 tõlgenduse, mis on vastuolus Euroopa Kohtu poolt sellele antud tõlgendustega.
  3. c)HTM-l oli tulenevalt EL õigusest kohustus tunnustada City&Guilds London Institute poolt SACH Internationalile väljastatud registreerimise sertifikaati. Halduskohus arvestas otsuse tegemisel ainult Eestis tehtud eksperthinnangut, mis on vastuolus kehtiva EL õigusega. Olukorras, kus õppekava kohta oli olemas kaks erinevat hinnangut, oleks ainult siseriiklikule hinnangule tuginemine nõudnud Euroopa Kohtu eelotsust. Samuti oleks halduskohus pidanud küsima Euroopa Kohtu eelotsust, kui ta soovis tõlgendada EL õigust senise kohtupraktikaga vastupidiselt.
  4. d)Käesolevas asjas on vaja tuvastada HTM-i ekspertiisi õiguspärasus, sest EL asutamisõigusega vastuolus oleva ekspertiisi tulemused ei tohi olla aluseks koolitusloast keeldumise käskkirjale. Ekspertiisi määramine ulatuses, mis on vastuolus EL nõuetega ning mis on küsitava ekspertkoosseisuga ja annab seetõttu teiste ekspertarvamustega vastuolus olevaid tulemusi, ei saa olla eesmärgipärane ning diskretsioonile esitatavaid nõudeid järgiv. Käskkirja nr 162 p-d 1.1, 1.2, 1.4, 1.5 ja 1.7 tuleb tühistada, sest need tuginevad EL õiguse ja Euroopa Kohtu lahenditega vastuolus olevale ekspertiisile.
  5. e)Käskkirja nr 162 p-s 1.1 viidatud õigusaktid ei käsitle kohtuotsuses viidatud õppekava selguse ja konkreetsuse teemat. Erakooli õppekavale kehtestab nõuded

§ 11

ning selle rikkumisele ei ole HTM ega halduskohus viidanud, mistõttu on halduskohtu otsus selles osas põhjendamata. f) Käskkirja nr 162 p 1.1 viide õppekavade eesmärkide kirjelduse ebaadekvaatsusele ja sellele, et eesmärgid ei ole kooskõlas õppekava nimetuse ja sisuga, on koolkondadevahelisest terminoloogilisest ja vaatelisest erinevusest ning ekspertide sobimatusest tulenevalt vale. Halduskohus ei ole antud vaidluse kohta ühtegi seisukohta esitanud, mistõttu on see käskkirja punkt ka

§ 5lg 2 p 2 alusel põhjendamata.

  1. g)Käskkirja nr 162 p-de 1.2, 1.4, ja 1.5 põhjenduste hindamisel on halduskohus jätnud arvestamata, et viidatud kutsestandardid ei ole kohustuslikud õigusaktid, vaid soovitused tööturule. Lisaks on halduskohus rikkunud asutamislepingu art-t 43 ja direktiivi 2006/123/EÜ, mis keelavad taotleja otsese ja kaudse diskrimineerimise. Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppekavade, ülikooliseaduse ja kutsestandarditega „Psühholoog IV ja V“ on tõendatud, et kõigi teiste õppeasutuste kavad on HTM-s kinnitatud, sõltumata sellest, et ükski neist ei vasta kohtuotsuses viidatud kutsestandardite nõuetele.
  2. h)Esitatud tõenditest ja Euroopa Kohtu otsuse kokkuvõttest tulenevalt vastavad mõlemad kaebaja poolt esitatud õppejõud kutseõpetaja nõuetele, mille tõttu on käskkirja nr 162 p 1.6 põhjendamata.
  3. i)Halduskohus ei ole esitanud ühtegi seisukohta HTM-i poolt koolitusloa taotleja suhtes keeleseaduse § 5 lg-st 6 tuleneva diskretsiooni kasutamisest keeldumise osas. Tulenevalt Eesti õigusnormide hierarhiast ja Euroopa Kohtu otsustest on selles küsimuses diskretsiooni kasutamine keelatud.
  4. j)Halduskohus ei esitanud ühtegi seisukohta tagatisraha õigeaegsest tasumata jätmisest tuleneva koolitusloa andmisest keeldumise proportsionaalsuse osas. Tagatisraha kehtestamise aluseks olev

§ 8

lg 3 on vastuolus põhiseadusega, sest ei määra kindlaks selle kohustuse nõutavaid elemente, mille tõttu rahalise kohustuse suurus otsustatakse sisuliselt HTM-i ja ekspertide vahelise kokkuleppega. Lisaks antakse avalik-õigusliku kohustuse kehtestamine ekspertiisikomisjonile, mille otsus ei ole õigusakt ega ka otse vaidlustatav haldustoiming. 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, järgmistel põhjustel: 3 3-09-703

  1. a)Halduskohus on oma otsuses õigesti otsustanud, et EL õigus ei ole asja lahendamisel asjassepuutuv, sest OÜ-l Terviklik Mina ja erakoolil SACH International puuduvad muud seosed peale omanikeringi. Kaebaja pole tõendanud, et välisriigi äriühingul või kodanikul on OÜ-s Terviklik Mina selline osalus, mis võimaldab tal kindlalt otsuseid mõjutada. Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendite puhul oli tegemist 100% osalusega. Asutamislepingu art 43 eesmärgiks pole eelisolukorra loomine liikmesriigi ettevõtetele asukohariigi ettevõtete ees, vaid kõikide ettevõtjate võrdne kohtlemine. Asutamisleping ega direktiiv 2006/123/EÜ ei välista siseriiklike autoriseerimisskeemide kehtestamist. Eksperthinnangu puhul ei olnud tegemist direktiivi 2006/123/EÜ art 10 lg-s 3 keelatud kontrolli dubleerimisega, kuna kaebaja pole esitanud teise liikmesriigi pädeva järelevalveasutuse järelevalvehinnangut, mis tõendaks, et OÜ Terviklik Mina vastab Eesti õiguses kehtestatud nõuetele.
  2. b)Ekspertiisi määramise õiguspärasuse üle teostab halduskohus kontrolli teises menetluses (haldusasi nr 3-09-419), mistõttu halduskohus ei pidanud teostama kontrolli koolitusloa ekspertiisi saatmise üle käesolevas asjas. Vastustajal oli kohustus otsustada koolitusloa andmine või sellest keeldumine sõltumata ekspertiisi määramise käskkirja õiguspärasusest. Samuti ei ole eksperthinnang käskkirja nr 162 p-de 1.1, 1.2, 1.4, 1.5 ja 1.7 ainsaks aluseks.
  3. c)OÜ Terviklik Mina õppekava ei vastanud kutseõppe nõuetele.

§ 5

lg 5 p 2 sätestab, et erakool peab esitama õppekava, mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Õppekava selgus ja konkreetsus on aluseks, mille järgi saab üldse tuvastada, kas see vastab õigusaktide nõuetele. Õppekava ebaselgus muudab selle tuvastamise võimatuks. Põhjendatud on ka kriitika õppekava nimetuse ja eesmärkide kohta, kuivõrd need pole kooskõlas kutseõppe eesmärkidega. Psühholoogi kutsestandardid pole kohustuslikud õigusaktid, kuid seotus kutsestandarditega on kutseõppe õppekavade puhul seaduse tasemel nõutav. Ülikoolide õppekavasid ei saa võrrelda kutseõppe õppekavadega, vaidlustatud käskkirja p-s 1.4 on kutsestandardid toodud esile selleks, et tõendada kõrghariduse nõuet, sellest seisukohast vastavad ülikoolide õppekavad kutsestandardile.

  1. d)Kutseõppeasutuse õpetajate kvalifikatsiooninõuded on kehtestatud haridusministri 26. augusti 2002. a määruse nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ §-s 26. Tulenevalt sellest, et õppekava kuulub ekspertiisi kui tervikut silmas pidades psühholoogilise nõustamise valdkonda, ei vasta kaebaja esitatud õpetajad kutseõppeasutuse kvalifikatsiooninõuetele. Tulenevalt sellest, et kutseõpetaja kutse näol on tegemist reguleeritud kutsealaga, ei saa antud juhul akadeemiliseks tunnustajaks olla tööandja, vaid kutsekvalifikatsiooni määrab kindlaks eelpool viidatud haridusministri määrus nr 65. Ekslik on kaebaja väide, et ekspertiisiaktis hinnati ainult õpetajate vastavust kõrghariduse õppekava nõuetele. Ekspertiis andis vastuse ka küsimusele, kas õpetajad vastavad kutseõppeasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõuetele.
  2. e)Väär on kaebaja väide, et kohus ei esitanud ühtegi seisukohta vaidluse kohta kutseõppeasutuse direktori keeleoskusnõude kohta ning on selles küsimuses valesti käsitlenud kaalutlusõigust. Käesoleval juhul ei saanud rakendada keeleseaduse § 5 lg-t 6, kuna kooli direktoriga ei saa sõlmida tähtajalist töölepingut ning kooli direktori ametikoht on selline, kus ei ole võimalik töötada väliseksperdi või -spetsialistina.
  3. f)Väär on kaebaja väide, et halduskohus ei esitanud seisukohta tagatisraha mitteõigeaegse tasumise osas. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, et tagatisraha tasumise kohustuse hilinenud täitmine ei ole nõuetekohane. Tagatisraha maksmise kohustuse aluseks oleva haridus- ja teadusministri 29. jaanuari 2009. a käskkirja nr 61 on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-09-419, mistõttu pole antud küsimus käesolevas asjas asjakohane. g)

§ 8lg 3 on põhiseadusega kooskõlas.

Lisaks ei ole antud säte asjassepuutuv, sest selle puhul on tegemist ainult ühega kaheksast koolitusloa andmisest keeldumise alusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4 3-09-703

  1. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu otsus jääb muutmata ning vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja TsMS § 654 lg-le 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et rikutud on EÜ asutamislepingu artiklit
  3. Selle sätte kohaselt „keelatakse piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil. Niiviisi keelatakse ka piirangud, mis takistavad mis tahes liikmesriigi territooriumile asunud liikmesriigi kodanikel rajada esindusi, filiaale ja tütarettevõtjaid. Kui kapitali käsitleva peatüki sätetest ei tulene teisiti, hõlmab asutamisvabadus õigust alustada ja jätkata tegutsemist füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada ja juhtida ettevõtjaid, eriti äriühinguid artikli 48 teises lõigus määratletud tähenduses, neil tingimustel, mida oma kodanike jaoks sätestavad selle riigi seadused, kus niisugune asutamine toimub.“ OÜ Terviklik Mina ei ole käsitatav välismaa äriühingu esinduse, filiaali ega tütarettevõtjana. OÜ Terviklik Mina ei ole Eesti äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaalina (äriseadustiku § 384 lg 1-2), vaid iseseisva äriühinguna. Samuti ei ole Briti maksuametis sole trader’ina registreeritud J. Biechonski (Eesti mõistes füüsilisest isikust ettevõtja, vt kaebust, tl 2) ärinimega SACH International ning Eesti äriregistris registreeritud OÜ Terviklik Mina käsitatavad kontsernina, st emaettevõtja ja tütarettevõtjana äriseadustiku § 6 mõttes. Asjaolu, et J. Biechonski füüsilise isikuna on äriregistri andmetel OÜ-s Terviklik Mina osanik poole osakapitali ulatuses, ei tähenda, et SACH International ja OÜ Terviklik Mina oleksid emaettevõte ja tütarettevõte.
  4. Rikutud ei ole ka asutamislepingu art 43 kolmandas lauses sätestatud asutamisõigust. See norm sätestab, et äriühingu asutamisel võivad piirangud tuleneda siseriiklikust õigusest. Art 43 eesmärgiks on eeskätt vältida välismaalaste ja kohalike elanike erinevat kohtlemist asutamisõiguse realiseerimisel. OÜ Terviklik Mina suhtes sellist erinevat kohtlemist toime pandud ei ole. Keeldumine koolitusloa väljaandmisest põhineb siseriiklikul õigusel ning ei ole EÜ õigusega vastuolus.
  5. Asjaolu, et kaebaja väidete kohaselt on J. Biechonski ja SACH International saanud Suurbritannias väidetavalt loa tegutseda sellise koolituse läbiviimisel, mille osas Eestis koolitusloa andmisest keelduti, ei tähenda, et Eesti oleks OÜ-le Terviklik Mina koolitusloa andmisest keeldumisel rikkunud EL-i õigust. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene EL-i õigusest, et ühes liikmesriigis võimaldatud tegevusalal tegutsev isik peab saama teises liikmesriigis tegutseda täpselt samasugusel tegevusalal ja täpselt samasugustel tingimustel hoolimata sellest, mida sätestab teise liikmesriigi siseriiklik õigus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vajadust ka Euroopa Kohtult eelotsustuse küsimiseks, kuna Euroopa Kohtu praktikast kõrvale ei kalduta. Apellandi poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendid ei ole asjakohased, kuna ringkonnakohus ei näe, et neist tuleneks seisukohti, mis kinnitaks apellandi väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud neis lahendites tegemist käesoleva haldusasjaga võrreldavate olukordadega. Ka apellant ei ole üldjuhul selgelt osundanud, kuidas ja milliste viidatud kohtulahendite tekstiosade või seisukohtade pinnalt ta vastuolu Euroopa Kohtu seisukohtadega näeb.
  6. Samuti märgib ringkonnakohus, et väidet asutamisõiguse rikkumisest ei saa pidada käesoleva vaidluse raames täiel määral asjakohaseks, kuna J. Biechonski on saanud soovitud 5 3-09-703 äriühingu Eestis OÜ Terviklik Mina näol asutada. Vaidlus on eeskätt teenuse pakkumise võimaldamise üle. Sellega seoses viitab ringkonnakohus direktiivile 2006/123/EÜ, mis võimaldab liikmesriigil olulise avaliku huviga seotud põhjustel seada oma territooriumil teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsuks eeltingimusi (vt preambula p 66). Oluliseks avalikuks huviks loeb direktiivi preambula p 40 ja art 4 p 8 muuhulgas sotsiaalpoliitika eesmärgid, teenuste kasutajate kaitse, tarbijate kaitse, sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalu säilitamise ja kõrge haridustaseme tagamise vajaduse. Ringkonnakohtu hinnangul on nende väärtuste kaitseks põhjendatud siseriiklik kontroll haridusalast teenust pakkuva isiku koolituskava suhtes ning mitte automaatne koolituskava aktsepteerimine üksnes põhjusel, et väidetavalt sellist koolituskava juba teises liikmesriigis rakendatakse. Riigil on kohustus vältida olukorda, kus õppurid ei saa kvaliteetset haridust või olukorda, kus kasutatakse alusetult ära võimalusi saada õppe läbiviimiseks või selles osalemiseks riigipoolseid soodustusi. Õppekava nõuetekohasuse kontroll on selleks eesmärgipärane, mittediskrimineeriv, vajalik ja proportsionaalne abinõu. Ringkonnakohtu hinnangul vastab selline abinõu direktiivi 2006/123/EÜ preambula p-i 54 tingimustele.
  7. Ekspertiisikomisjoni hinnangu kasutamine OÜ Terviklik Mina koolitusloa taotluse lahendamise menetluses ei põhjustanud koolitusloa andmisest keeldumise otsuse õigusvastasust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt on haldusmenetlust läbiviival haldusorganil kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Ekspertiisi läbiviimise nõue tulenes käesoleval juhul ka

§ 8lg-st 1.

Ekspertiisi läbiviimine ei ole vastuolus direktiiv 2006/123/EÜ art 10 p-ga

  1. Miski ei kinnita, et Suurbritannias oleks SACH Internationali suhtes läbi viidud samasugune kontroll samasuguste eesmärkide saavutamiseks ning samasuguse kontrollieseme (samasuguste tingimustega õppekava) suhtes, nagu viidi läbi Eestis. Samuti võimaldab direktiivi 2006/123/EÜ art 9 p 1 alap b autoriseerimise kasutamist, kui selleks esineb oluline avalik huvi. Mis puudub psühholoogia erinevaid valdkondi ja väidet, et ekspertiisiarvamus võis käesoleval juhul väljendada üksnes valdkondade vahelist lahkarvamust, siis märgib ringkonnakohus, et halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida ekspertiisi sisulist õigsust. Halduskohus ei saa ulatuslike diskretsiooniotsuste puhul astuda haldusorgani asemele. Kohus piirdub halduse selliste hindamisotsuste kontrollimisel üksnes sellega, kas otsuse langetamisel on järgitud õigusaktidest tulenevaid haldusmenetluse ja haldusakti vormistamise nõudeid. Käesolevas asjas nende nõuete rikkumist ei nähtu. Taotlus ekspertiisiga tuvastatud asjaolude tühisteks tunnistamiseks jääb rahuldamata, sest ekspertiisiakt ei ole haldusakt, mida saaks tühistada. Ekspertiis viiakse läbi haldusmenetluses tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks ning tegemist on seega menetlustoiminguga.
  2. Vaidlustatud käskkirjas on õigesti viidatud koolitusloa andmisest keeldumise alusena

§ 5lg 9 p-le 1 ja 2.

Nende sätete kohaselt keeldutakse erakooli pidajale koolitusloa andmisest, kui koolitusloa taotleja ei ole täitnud erakooliseaduses sätestatud tingimusi või kui õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised ei ole õppekavaga saavutatavad. 6 3-09-703 Ringkonnakohtu hinnangul ilmneb vaidlustatud käskkirjast piisava selgusega, et koolitusloa andmisest keeldumise aluseks olevad asjaolud vastavad

§ 5lg 9 p-des 1-2 sätestatud õiguslikele alustele.

  1. Vaidlustatud käskkirja p 1.
  2. ei ole kaebaja toodud põhjendustel õigusvastane. Kutseõppeasutuse seaduse § 21 lg-st 1 tulenevalt on kutseõpe õpe, mille käigus õppijaid omandavad teadmised, oskused ja hoiakud oskustöö tegemiseks kutse-, eri või ametialal. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas leidnud, et õppekavast ei selgu, milliseks oskustööks õppureid ette valmistatakse ning millise kutse õppekava lõpetajad omandavad. Nõue õppe eesmärkide märkimiseks õppekavas tuleneb

§ 11lg 1 p-st 1.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et õppe eesmärkide ebaselgust, ebamäärasust ning omandatava kutse märkimata jätmist ei saa pidada õppekava vähetähtsaks puuduseks.

  1. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga selles, et käskkirja p-s 1.
  2. välja toodud asjaolu – õppekavas näidatud õpetajate mittevastavus haridus- ja teadusministri
  3. augusti
  4. a määrusega nr 65 kehtestatud „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele“ - on oluline puudus. Kohtumenetluse käigus ei ole esitatud tõendeid, mis vajaliku hariduse puudumise ümber lükkaksid. Eeldatavate õpetajate, V. Timpmanni ja J. Biechonski hariduse tõendamiseks on esitatud koopiad nende CV-dest (tl 35-36 ja tl 161-165). Esmasena osundab ringkonnakohus, et isiku CV ei tõenda isiku haridust. Nähtuvalt vastustaja seisukohtadest ei ole J. Biechonski oma haridust tõendanud muude dokumentidega ka haldusmenetluses. Lisaks märgib ringkonnakohus, et apellandi seisukohtadega õpetajate haridustaseme vastavuse osas pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele ei ole võimalik nõustuda. Kuna vaidlusalust õppekava ei ole alust Vabariigi Valitsuse
  5. aprilli
  6. a määrusega nr 90 kehtestatud „Kutseharidusstandardi“ §-de 27-29 raames paigutada mujale, kui sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonna sotsiaal- ja käitumisteaduste psühholoogia õppekavarühma (§ 29 lg 5 p 2), pidid mõlemad õpetajad vastama Pedagoogide kvalifikatsiooninõuete §-s 26 sätestatud haridus- ja töötamise nõuetele sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas. V. Timpmann CV kohaselt ei ole tema haridus mitte sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas, vaid arsti erialal. Ringkonnakohus ei näe võimalust lugeda vaidlusalust õppekava apellandi soovidele vastavalt kas teraapia või nõustamise õpperühma kuuluvaks (kutseharidusstandardi § 29 lg 18 p 7 ja lg 19 p 2). Need õpperühmad kuuluvad tervise ja heaolu õppevaldkonda (kutseharidusstandardi § 27 p 8), kuid kaebaja esitatud õppekavast järeldub pigem, et kaebaja välistas õppekava tervise ja heaolu õppevaldkonnast (õppekavas tl 26 on märgitud, et tegemist ei ole arstliku erialaga ega tervishoiuteenusega). Psühholoogia õppekavarühma on vaidlusaluse õppekava paigutanud ka ekspertiisi teinud eksperdid. Apellant ei ole viidanud samuti ka õiguslikule alusele, mis võimaldaks lugeda vaidlusalust õppekava valdkondadevaheliseks õppekavaks, st üheaegselt mitme erineva valdkonna erinevatesse õpperühma kuuluvateks. Lugedes õppekava üksnes tervise ja heaolu valdkonda kuuluvaks, tekib küsimus J. Biechonski vastavusest vajalikele kvalifikatsiooninõuetele (juhul kui eeldada CV-s näidatud haridustaset tõendatuks). Samuti märgib ringkonnakohus, et käskkirja p-s 1.
  7. peeti ebapiisavaks ka õpetajate ressurssi kvaliteetse hariduse andmiseks soovitud õppekaval. Apellant ei ole ümber lükanud kahtlust, et kahe õpetajaga ei suudeta soovitud õppekava raames kvaliteetset kutseõpet anda. 7 3-09-703
  8. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud käskkirjaga ka erakooli juhi keeleoskusnõuete osas ning ei näe samuti alust eesti keele oskuse nõuetest erandi tegemiseks keeleseaduse § 5 lg 6 alusel. Selle regulatsiooni kohaselt ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid isikule, kes töötab Eestis tähtajaliselt väliseksperdi või välisspetsialistina. Arvestades

§ 20

lg-st 1 ja kutseõppeasutuse seaduse §-s 24 sätestatud kooli direktori ülesandeid, on ilmne, et kooli juhi ametikoht ei ole oma olemuselt selline, mis võimaldaks või eeldaks töötamist väliseksperdi või välisspetsialistina. Samuti on

§ 15lg-st 4 tulenevalt erakooli asjaajamiskeel eesti keel.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus samuti võimalikuks erandi tegemist keeleseaduse § 5 lg 6 alusel. Kaebaja poolt viidatud Euroopa Kohtu otsustes ei olnud tegemist analoogilise situatsiooniga keelenõuete osas. Samas on eesti keele oskuse nõue kooskõlas direktiiv 2006/123/EÜ preambula p-ga 40, mis peab oluliseks avalikuks huviks ka riigikeele edendamist, ja p-ga 11, mis välistab direktiivi sekkumise liikmesriigi poolt keelelise mitmekesisusega seotud meetmetesse.

  1. Apellandi väide, et kutseseaduse alusel kehtestatud kutsestandarditele Psühholoog IV ja V (mis on psühholoog-nõustaja erialale spetsialiseerumise eelduseks) ei vasta ka kahe Eesti ülikooli psühholoogia õppekavad ning mõningate ametikohtade kvalifikatsiooninõuded, ei ole asjakohane. Esiteks pole millegagi tõendatud, et õppekavad ei vasta kutsestandarditele. Ainuüksi koos kaebuse täiendustega esitatud väljavõtted (tl 118-128) Tartu Ülikooli ja Tallinna ülikooli õppekavadest ei tõenda kohtu hinnangul seda piisavalt kindlalt. Teiseks on käesolevas haldusasjas vaidlus OÜ Terviklik Mina poolt soovitud õppekavale koolitusloa andmise üle. Küsimus, kas teiste ülikoolide õppekavadele on koolitusluba väljastatud õiguspäraselt või kas teiste ametkohtade kvalifikatsiooninõuded tuginevad kutsestandarditele, ei ole praeguses vaidluses asjakohane. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks välja selgitada, kas eelmainitud ülikoolide õppekavade puhul kontrolliti vastavust psühholoogi kutsestandarditele ning kui seda ei tehtud, siis mis olid selle põhjused. Isegi juhul, kui kaebaja väide kutsestandardite õigusvastasest mittejärgimisest õppekavade väljastamisel oleks paikapidav, märgib ringkonnakohus, et isikul ei ole võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes õigust nõuda õigusvastase halduspraktika jätkamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-53-04, p 13). Samuti märgib ringkonnakohus, et ka juhul, kui psühholoogilise nõustamise valdkonnas töötamiseks praktikas kutsestandarditele vastavust alati ei nõuta, ei tähenda, et kutsestandardi nõuetest ei tuleks kinni pidada õppekavale koolitusloa väljastamisel.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et

§ 8

lg-s 3 sätestatud ekspertiisi eest tagatisraha tasumise nõue on põhiseadusega vastuolus.

§ 8lg-st 3 tulenevad selgelt selle rahalise kohustuse olemuslikud tunnused.

Sealhulgas on seadusega kindlaks määratud kohustuse maksimaalsuurus ja täitevvõimul ei ole võimalik seda maksimaalsuurust ületada. Sellega on ringkonnakohtu hinnangul rahalise kohustuse suurus piisavalt täpselt määratletud. Arvestades Riigiohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsust asjas nr 3-4-1-22-03 ja
  3. juuli
  4. a otsust asjas nr 3-4-1-6-08 ei leia ringkonnakohus, et tegemist oleks põhiseadusevastase regulatsiooniga. Seega oli tagatisraha nõudmine OÜ-lt Terviklik Mina põhiseadusepärane ning järelikult oli ka ühe alusena OÜ-le Terviklik Mina koolitusloa väljaandmisest keeldumine tagatisraha maksmata jätmise tõttu samuti õiguspärane. 8 3-09-703
  5. Eeltoodust tulenevalt jääb OÜ Terviklik Mina apellatsioonkaebus rahuldamata ja tema poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Maili Lokk Agu Timmi 9 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.