Kaasomanike vahel puudub ühise asja valdamise ja kasutamise ning ümberehitamise osas kokkulepe. Kaebaja esitas ehitusprojektile vastuväite ja kõik see oli ehitusloa väljastamise ajal ka teada. Vallavalitsus asus asja lahendama ilma kaebajat kaasamata.
) § 23 lg 2 järgi ehitusloa väljastada mistahes isikule, kes oli esitanud vastava taotluse koos nõuetekohase, kontrollitud ja seaduses ettenähtud juhtudel heaks kiidetud projektiga ning tasunud riigilõivu. Seadusandja pole kehtestanud tingimust, lisada ehitusloa taotlusele maaüksuse või ehitise omaniku nõusolek.
lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused oma sisult kohaliku omavalitsuse poolt konkreetsele ehitisele määratavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Kõik see, mis puudutab maaüksuse või ehitise kaasomanike omavahelisi suhteid, väljub ehitisega seotud arhitektuuriliste ja ehituslike küsimuste raamidest ega saa seetõttu olla määratletud projekteerimistingimustega. Kuna
lg 2 välistab võimaluse ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata, puudub igasugune vajadus nõuda ehitusloa väljastamisel vastava kooskõlastuse esitamist. See, kuidas kaasomanikud ühist asja valdavad ja kasutavad ning kas, kuna ja millisel viisil saab ehitada sooviv kaasomanik teise kaasomaniku loa, on nende omavaheline eraõiguslik küsimus ega kuulu kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse. Juhud, millistel on võimalik ehitusloa väljastamisest keelduda, on loetletud
Antud ammendavast loetelust ei tulene kohalikule omavalitsusele õigust keelduda ehitusloa väljastamisest seetõttu, et ehitusloa taotlusele pole lisatud maaüksuse või ehitise omaniku luba või et nimetatud isik on keeldunud ehitusprojekti kooskõlastamisest.
lg 1 kohaselt on ehitusprojekt eelkõige tehniliste jooniste ja muude sarnaste dokumentide kogum ning sellest ei nähtu, et ehitusprojekti nõuetele vastavuse saaks välistada tingimus kooskõlastada projekt kinnisasja teise kaasomanikuga. Ühegi muu ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse olemasolu pole kaebaja tõendanud ning neid pole halduskohus talle esitatud väidete ja dokumentaalsete tõendite põhjal ka ise tuvastanud. Jõhvi Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus ei riku A.D. i õigusi. 2 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
-st kui ka valla ehitusmäärusest tulenevat õigust kehtestada ehitusloa väljastamise aluseks oleva ehitusprojekti projekteerimistingimused. Üheks projekteerimistingimuseks on kaasomanik A.D. i nõusolek, millega tagatakse teiste kaasomanike õiguste kaitse. Nii
kui ka Jõhvi valla ehitusmääruse kohaselt on projekteerimistingimuste kehtestamine kohaliku omavalitsuse pädevuses ning projekteerimistingimuste kitsendamine üksnes arhitektuurilise lähenemisega on ebaõige. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
Kohus tuvastas, et projekteerimistingimustes sätestatud nõusolekut ei olnud. Seega oleks kohus pidanud asuma seisukohale, et ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele, s. h projekteerimistingimustele ja tulenevalt
Seega esines asjaolu, mille korral tuleb keelduda ehitusloa väljastamisest. Kuigi
lg-s 1 on sätestatud nimekiri asjaoludest, millede esinemisel tuleb igal juhul keelduda ehitusloa väljastamisest, ei võta see kohalikult omavalitsuselt ka kaalutlusõigust otsustada ehitusloa väljastamisest keeldumine muudel juhtudel, mida kaalukateks peetakse. Halduskohtu seisukoht, et kohaliku omavalitsuse õigus keelduda ehitusloa väljastamisest on piiratud
§-s 24 lg 1 loetletud alustega, on ebaõige. Tartu Halduskohtu kitsendatud tõlgendus
lg-st 1, § 19 lg-st 3 ja § 24 lg-st 1 on vastuolus
mõttega ning Riigikohtu praktikaga ja see on viinud ebaõige kohtulahendini. Halduskohus on jätnud oma lahendis analüüsimata enamus kaebaja väidetest, millega on rikutud menetlusnorme. Ehitusloaga anti ühele kaasomanikest õigus ja võimalus teostada ehitustegevust kaasomandi suhtes. Seega toimub kaasomandis oleva vara valdamine ja kasutamine ühe kaasomaniku poolt ilma teise kaasomaniku nõusolekuta ja ilma kaasomanike enamuse otsuseta ning sellega rikutakse kaebaja PS §-st 32 tulenevat õigust. Kohalikul omavalitsusel on kaalutlusõigusest tulenev õigus ja kohustus hinnata, kas ehitusloa väljastamiseks on kõik eeldused täidetud ja asjaolud välja selgitatud. Antud juhul ei sisalda ehitusluba selle andmise motiive ega kaalutlusõiguse kohaldamise aluseid. Arusaamatuks jääb, miks on kohalik omavalitsus eelistanud ühe kaasomaniku huve teise kaasomaniku õigustele. Vastustaja on haldusakti motiivid avalikustanud alles kohtuvaidluses, mis aga ei ole aktsepteeritav. Sisuliselt on haldusakti andja pannud ehitusloa väljastamisega kohustusi ka sellele kaasomanikule ja piiranud selle kaasomaniku õigusi, keda ei ole haldusmenetlusse kaasatud. 3 Vastustaja väide, et ka negatiivne kooskõlastus on kooskõlastus, on nii sisuliselt kui ka õiguslikult ebaõige. 6. Jõhvi Vallavalitsus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-3-1-25-02 antud asjas asjakohane, kuna käesolevas asjas on tegemist olemasoleva hoone renoveerimise, mitte uue hoone ehitamisega, milline olukord leidis käsitlemist viidatud lahendis. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 2 lg 1 kohaselt on kohalikul omavalitsusel kohustus seaduse alusel korraldada ja juhtida kohalikku elu. Ehitusloa saab jätta väljastamata vaid seaduses sätestatud piirangutele tuginedes. Arusaamatu on väide, et vaidlustatud haldusakt riivab oluliselt kaebaja õigusi, kuna ta ei ole esitanud ühtegi sisulist väidet selle kohta, milline on riive, millega tema õigusi piiratakse. Kuna eraõiguslike küsimuste lahendamine ei kuulu omavalitsuse pädevusse ning
lg 2 kohaselt ei anna ehitusluba õigust ehitada maaüksuse või ehitusloa omaniku loata, siis on ehitamise või mitteehitamise otsustamine kahe kaasomaniku vaheline kokkulepe, millesse omavalitsus sekkuda ei saa. Kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojektid on koostatud kooskõlas
-s sätestatud nõuetega ning kontrollitud pädeva spetsialisti poolt. Samuti esitas ta ehitusloa saamiseks kõik
-s sätestatud kohustuslikud dokumendid, mille alusel ehitusluba väljastati. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-23-06 asunud seisukohale, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend, mida tuleb kohaldada kohases menetluses ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Siinjuures peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine võib olla välditav selle peatamisega, puuduste kõrvaldamise ettekirjutusega, ehitusloa muutmisega või muude leebemate vahendite kasutamisega. Vaatamata näiliselt imperatiivsele normi sõnastusele ei ole haldusorgan
lg 1 p-s 1-7 esinevatel alustel kohustatud ehitusluba alati kehtetuks tunnistama. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
võimaldas ehitusloa väljastada mistahes isikule, kes on täitnud
lg 2 nõuded ning ei kohustanud taotlejat ehitusloa taotlusele lisama maaüksuse, ehitise omaniku või ehitise kaasomaniku nõusolekut ehitusloa väljastamiseks või ehitusprojekti kooskõlastamiseks. Samuti on halduskohus viidanud sellele, et kuna
lg 2 välistas nagunii ka ehitusloa olemasolul võimaluse ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada, siis puudus vallavalitsusel igasugune alus ja vajadus nõuda enne ehitusloa väljaandmist kaasomaniku-poolset kooskõlastust või nõusolekut ehitusprojektile või ehitusloale. Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu. 8. Riigikohus on 14.05.2002 lahendi nr 3-3-1-25-02 p-s 12 märkinud, et: „Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele 4 ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Eelkontroll on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. /…/ Seega korrastab ehitusluba ka hoonestatava kinnisasja omaniku ja võimalike puudutatud isikute (naabrite) vahelisi suhteid.“ 26.11.2002 lahendis nr 3-3-1-64-02 on Riigikohus märkinud, et: „Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri õigusi ja huve. Naabri õigused ja huvid, mida ehitusloa andmisel tuleb arvestada, ei piirdu Asjaõigusseaduse §-des 143 kuni 154 sätestatuga. Ehitusluba ei tohi anda, kui see põhjustab ebaõiglaselt suure kahju naabrile. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2). /…./ Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad.“ Riigikohtu 13.06.2003 lahendi nr 3-3-1-42-03 kohaselt on: „Kohalik omavalitsus kohustatud ehitusloa andmisel kontrollima, et ehitusloaga aktsepteeritav projekt arvestaks tasakaalustatult kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve, samuti avalikke huve. /…/ Uurimisprintsiibist tulenevate kohustuste täitmist võib lihtsustada puudutatud isikute haldusmenetlusse kaasamine. Menetlusse kaasatud isik peab esitama ehitusprojekti suhtes oma huvidest lähtuvad vastuväited, mistõttu asutusel on lihtsam selgitada välja selle isiku jaoks tähtsust omavad asjaolud ja oma kaalutlusotsust motiveerida.“ 9.
lg 3 järgi kohaldatakse käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Ehitusloa väljastamine on haldusmenetlus HMS § 2 lg 1 mõistes ning selle algatas J. Orehhova, esitades vallavalitsusele taotluse ehitusloa väljastamiseks. HMS § 11 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosalisteks taotleja ja isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Kuna Jõhvi linnas X 3 asuva korterelamu elu- ja mitteeluruumide osas on tegemist korteriomanditega, mille esemeks on korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 3 alusel nii ehitise reaalosa kui ka kaasomandi mõtteline osa ja ehitusluba taotleti ühe korterelamu osa (J. Orehhovale kuuluvate korteriomandite osas) rekonstrueerimiseks, siis oli ehitusloa väljastamise menetluses olemas ka puudutatud isik HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes, e. ülejäänud korteriomandite omanik A.D. . HMS § 40 lg 1 järgi peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Toimiku materjalidest ja menetlusosaliste seletustest nähtuvalt ei ole A.D. i kaasatud ehitusloa väljaandmise menetlusse ega antud talle enne ehitusloa väljastamise taotluse osas seisukoha võtmist võimalust esitada ehitusloa taotlusele omapoolset arvamust ja vastuväiteid. Asjaolu, et ehitusloa taotlusele oli lisatud A.D. i 29.01.2008 kiri J. Orehhovale, milles kaasomanik A.D. keeldus vastavalt projekteerimistingimustes sätestatud kooskõlastuse nõudele ehitusprojektile kooskõlastust andmast (tl 11 ja 24), ei tähenda ringkonnakohtu arvates seda, et sellega oli täidetud HMS § 40 lg 1 nõue võimaldada menetlusosalisel anda asja kohta oma arvamus ja esitada soovi korral vastuväiteid. Kuigi
ei näinud otseselt ette, et enne ehitusloa andmist peab kaasomanik andma ehitusprojektile kooskõlastuse, on
lg 2 alusel väljastatud projekteerimistingimustes selline nõue kehtestatud (p-s 6.3) ning asja materjalidest ei nähtu, et projekteerimistingimusi oleks hiljem kaasomanikult kooskõlastuse saamise nõude osas hiljem muudetud.
lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljaandmisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, s. h kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. 5 Vaidlustatud haldusaktist ei nähtu, miks siiski otsustati ehitusluba välja anda hoolimata sellest, et ei olnud täidetud projekteerimistingimustes sätestatud nõuet saada ehitusprojektile kaasomaniku nõusolek (kooskõlastus). Kuigi ehitusloa väljaandmine on kaalutlusotsus ja linnavalitsusele oli enne selle väljastamist teada, et esitatud ehitusloa taotlusega seonduvalt võivad olla riivatud ka kaebaja huvid ja õigused ning kaebaja ei olnud lillekaupluse rekonstrueerimise projekti kooskõlastanud, ei tulene vaidlustatud haldusaktist ühtegi põhjendust ega nende alusel tehtud kaalutlust, mis annaks aluse asuda seisukohale, et ehitusloa väljastamisel on tegelikult arvestatud ka A.D. i kui puudutatud isiku huve ja õigusi. Kuna ehitusloa andmise korralduses pole esitatud motiive õiguste ja huvide kaalumise kohta ja sellist põhjendust ega kaalutlusi ei ole esitatud ka kohtumenetluses, siis ei ole kohtul võimalik veenduda, et ehitusloa andmisel arvestati erinevaid huve ja saavutati selliseid huve tasakaalustatult arvestav lahend. Kaebaja on seoses ehitusloa andmisega viidanud näiteks oma PS §-st 32 tuleneva õiguse riivele ning seda ei saa jätta tähelepanuta, arvestades seda, et ehitusluba taotleti ja see anti välja korterelamu osa rekonstrueerimiseks.
lg 8 järgi on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Jõhvis X 3 asuva lillekaupluse rekonstrueerimise projektist nähtuvalt on projekti alusel J. Orehhovale kuuluvates ruumides ette nähtud vaheseinte lammutamine, olemasolevate avade laiendamine, sissekäigu ja välistrepi üleviimine teisele maja küljele, kanalisatsioonitorustike asendamine, küttesüsteemi väljaehitamine jne. KOS § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on korteriomandi eseme reaalosaks piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. KOS § 1 lg 2 järgi on kaasomandi esemeks käesoleva seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis käesoleva seaduse § 2 lõike 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Lähtudes kaasomandi eseme mõistest ja rekonstrueerimisprojektist nähtuvate ümberehitustööde sisust, on õige kaebaja seisukoht, et J. Orehhovale kuuluvate korteriomandite rekonstrueerimine ei piirdu ainult taotleja korteriomandi reaalosa muutmisega, vaid puudutab ka neid ehitise osasid, mis on X 3 asuva ehitise kaasomandi esemeks. Seega ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et ehitusloa väljastamine J. Orehhovale ei riiva või ei riku kuidagi kaebaja õigusi. Eeltoodust tulenevalt on olnud õiged ka kaebaja väited selle kohta, et vaidlustatud haldusakti andmisel on rikutud HMS §-dest 54 ja 56 tulenevaid nõudeid haldusakti õiguspärasuse ja põhjendamise kohustuse kohta, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus ja kaebus rahuldada ning Jõhvi Vallavalitsuse 21.10.2008 korraldus nr 2668 tühistada. Kuna ehitusloa andmisel tehtud vormi-, menetlus- ja diskretsioonivigade tõttu ei ole kohtul võimalik asuda kindlale seisukohale, et haldusakti andmisel ei olnud haldusorganil võimalik teistsugust otsust teha, siis ei ole HMS § 58 kohaldamiseks alust. 6 10. HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s. o antud juhul Jõhvi Vallavalitsus. Kaebaja menetluskuludeks esimese ja teise astme kohtus on olnud riigilõiv 500 (2x250) krooni, milline summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Agu Timmi Einar Vene 7 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.