KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-562 Haldusasi Voldem

) § 14 lg 1 p 7 kohaselt ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Valgamaa Keskkonnateenistus 05.12.2007 kirjaga nr 42-12-3/54972-5 ei kooskõlastanud projekteerimistingimusi leides, et Otepää looduspargi piiranguvöönd lähtudes kaitse-eeskirja p 21 on pärandkultuurmaastikuna säilitatav looduspargi osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada

-s ning kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Järvepera maaüksus asub Arula küla piirkonnas, kus on suhteliselt hästi säilinud pärandkultuurmaastik ja asustusstruktuur. Majapidamiste arvu suurendamist kaaludes antud piirkonnas tuleb jälgida looduspargi kaitseeesmärki. Hoonestusala planeeritakse kohta, mille perspektiivne kasutus võiks näha ette selle traditsioonilist kasutamist, mis ühtlasi teeniks pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilimise eesmärki. Kaebaja on seisukohal, et sisuliselt on Otepää Vallavalitsus motiveerinud projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumist Valgamaa Keskkonnateenistuse 05.12.2007 otsustuses 42-12-3/54972-5 antud mittekooskõlastusega. Haldusmenetluse läbiviimisel ja haldusakti andmisel peab haldusakt vastama haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 56 nõuetele. Haldusaktis puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Viidatud on üksnes

§ 14lg 1 p-le 7. Otepää Vallavalitsus ei ole ehitusseaduse (edaspidi Eh

S) § 19 lg 5 tulenevalt Järvepera kinnistule projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumisel arvestanud Otepää valla üldplaneeringuga. Haldusorgan ei ole andnud kaebajale võimalust olla ära kuulatud, haldusakt on motiveerimata ning haldusaktis puuduvad põhjendused projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise kohta ning kaebajat on ebavõrdselt koheldud seoses ehitusalade rajamisega Otepää Golfi maa-alale. Kaebaja taotleb kohustada haldusorganeid läbi vaadata projekteerimistingimuste väljastamist alale nr

2. Otepää Vallavalitsus oli seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Otepää Looduspark on moodustatud 11.07.1957 ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 242 ning reorganiseeritud 24.09.1979 ENSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 497 Otepää maastikukaitsealaks. Kehtiv Pühajärve valla üldplaneeringu p 2 toob ära üldised printsiibid, mis puudutavad keskkonna säästlikku kasutamist ning märgib, et oluline on, et kogu maakasutus harmoneeruks ümbritseva looduskeskkonnaga, milleks on vajalik igale konkreetsele kohale eelistada sobiv maakasutuse vorm ja ulatus. Üldplaneering toob p-s 6 ära ehitamise printsiibid hajaasustuses, mille kohaselt tuleb ehitamisel arvestada looduskaitselisi piiranguid, mis tulenevad looduskaitsealustest objektidest ja nende kaitsetsoonidest. Üldplaneering ei soovita ehitamiseks kasutada häid põllu- ja metsamaid. 08.02.2008 e-kirjaga on teavitatud kaebajat kaitseala valitseja seisukohtadest ja kaebajal oli võimalus esitada omapoolsed seisukohad. Kaebaja suhtes ei ole rikutud võrdse kohtlemise ega proportsionaalsuse printsiipi.
3. Valgamaa Keskkonnateenistus oli seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Projekteerimistingimustega kavandatav tegevus jääb looduspargi piiranguvööndisse. Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p 21 kohaselt on piiranguvöönd looduspargi majanduslikult kasutatav ning pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa. Punkt 24.3 kohaselt on piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud uute ehitiste püstitamine. Kehtiv üldplaneering ei anna täispilti kõikidest aspektidest, mida tuleks arvestada projekteerimisel või planeerimisel Otepää vallas ja Otepää looduspargi territooriumil, kuna alates 1998, mil kehtestati üldplaneering, pole 2 seda uuendatud. Otepää looduspargi valitseja ja kaitsekorraldaja on selle 10 aastase perioodi jooksul tellinud uuringud, mis aitavad kaasa looduspargi kaitse korraldamise parendamisele.

§ 14

kohaselt tuleb arvestada tegevuste läbiviimist kaitsealal ning Otepää looduspargi kaitseeeskirja sätetele. Järvepera maaüksus on piirkonnas, kus on suhteliselt hästi säilinud pärandkultuurmaastik ja asustusstruktuur. Hoonestusala planeeritakse kohta, mille perspektiivne kasutus võiks näha ette nende traditsioonilist majandamist, mis ühtlasi teeniks pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilitamise eesmärki. Vastustaja on kaalunud variante Järvepera katastriüksusele ehitamise osas ning arvestanud ka võrdse kohtlemise printsiibi põhimõtteid ning võtnud arvesse järjepidevuse tagamise põhimõtted kaitseala valitsemisel. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus rahuldas
2. veebruari 2009 otsusega kaebuse, tühistas Otepää Vallavalitsuse 13.02.2008 korralduse nr 2-4-56 ja tegi ettekirjutuse Otepää Vallavalitsusele uuesti menetleda Voldemar Tasa taotlust Otepää vallas Arula külas Järvepera maaüksusel elamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste väljastamiseks. Kohus tunnistas õigusvastaseks Valgamaa Keskkonnateenistuse 05.12.2007 „Kooskõlastamine“ nr 42-12-3/549725 ning tegi ettekirjutuse Valgamaa Keskkonnateenistusele uuesti menetleda taotlust Otepää vallas Arula külas Järvepera maaüksusel elamu ja abihoonete ehitusprojekti koostamiseks väljastatavate projekteerimistingimuste kooskõlastamiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole käesolevas asjas vaidlust looduskaitselisuse üle, vaid selle üle, et mõlemad haldusorganid on rikkunud menetlusnorme ning alles kohtumenetluse vältel on toodud välja põhjendused, miks ei saa anda projekteerimistingimusi kaebaja poolt soovitud aladele. Mõlemad haldusorganid on rõhunud Otepää (Pühajärve) üldplaneeringu nõuetele. Valgamaa Keskkonnateenistus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kehtiv üldplaneering ei anna täit pilti kõikidest aspektidest, mida tuleks arvestada projekteerimisel või planeerimisel Otepää vallas ja Otepää looduspargi territooriumil. Otepää Vallavalitsus on välja toonud üldplaneeringu p 6 sätestatud printsiibid hajaasutuses, mille kohaselt tuleb ehitamisel arvestada looduskaitselisi piiranguid, mis tulevad looduskaitsealustest objektidest ja kaitsetsoonidest. Üldplaneeringu kohaselt ei ole soovitav kasutada häid põllu- ja metsamaid ehitustegevuseks. Kohtumenetluse käigus tellis kaebaja ekspertarvamuse (ekspert Anneli Palo), mille kohaselt on välja pakkuda ehitustegevuseks neli ala. Kaebaja sooviks on saada ehitusalaks ala nr 1, hoonete arvuks jääks elamu ja abihoone, samuti oleks tagatud Natura 2000 väärtuste säilimine. Kaebaja välistab ülejäänud aladele ehitamist, kuna need alad jäävad päikesevarju ning on niisked ehitustegevuseks. Valgamaa Keskkonnateenistus ei nõustu alal nr l ehitustegevusega, kuna ehitusala asukoht läheb vastuollu Otepää looduspargi kaitse-ala eeskirja p-s 26 sätestatuga. Punkti 26 kohaselt on piiranguvööndis kuppelmaastiku ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kohustuslik poollooduslike koosluste looduslike rohumaade niitmine. Otepää Vallavalitsus toetab omapoolselt ehitamiseks ala nr 1 tingimusel, et selle kooskõlastab kaitseala valitseja. Keskkonnateenistuse esindaja seisukohalt on vastuvõetavad alad 2 ja 3 ning viimasel kohtuistungil peeti sobilikuks ala nr
3. Eksperdi analüüsi kohaselt ei ole kavandatav tegevus vastuolus kaitse-ala eeskirja p-ga
4. Hoonete püstitamisega seotud asukoht ei ole Maa-ameti maakatastri andmetel looduslikul rohumaal. Ekspert ei välistaks võimalust kinnistule ühe elamu/suvila rajamise lubamist, kui sellega ei kahjustata väärtuslikku niitu ning jätkatakse niidu eest hoolitsemist. Kaebaja tellis ka teise eksperthinnangu (ekspert Arvo Järvet), mille kohaselt ei ole kaitseala valitseja kasutanud oma seisukoha kujundamisel ekspertide abi, mistõttu projekteerimistingimuste kooskõlastamata jätmine on sisuliselt motiveerimata ning tegemist on ametnike poolt Otepää looduspargi kaitse-eeskirja nõuete suvalise rakendamisega ala suhtes, kus niisuguseid nõudeid ei saanud üldse täita. Tulenevalt EhS § 19 lg-st 3 tuleb projekteerimistingimuste koostamisel lähtuda üldplaneeringust selle olemasolu korral. Seega on projekteerimistingimuste väljastamise aluseks üldplaneering, millest kohalik omavalitsus peab juhinduma. Kaevatavas korralduses ei ole viidatud 3 üldplaneeringule ega antud ka sellekohast analüüsi seonduvalt projekteerimistingimustega. Alles ekspertarvamuse tulemusena on jõutud seisukohale, et ehitustegevuseks on võimalik pakkuda neli asukohta arvestades looduslikku kooslust. Kohtumenetluse käigus tehti mitmeid kompromissettepanekuid, kuid ei saavutatud ühist seisukohta ehitusala suhtes. Vastustajad ei ole esitanud põhistavaid argumente, millele tuginedes jätaksid ametnikud arvestamata ekspertide seisukohad. Vastustajad ei ole esitanud põhjendusi, missugused seadusesätted välistavad Järvepera kinnistule projekteerimistingimuste väljastamise. Vastustajad ei ole rakendanud kaalutluspõhimõtet, mis on kohustuslik haldusorganile otsustuse vastuvõtmisel. Kuna ei ole rakendatud kaalutlust, ei saa olla otsustus proportsionaalne, mille kohaselt peab rakendatav abinõu olema kohane ja vajalik eesmärgi saavutamiseks. Tulenevalt hea halduse põhimõtetest on Otepää Vallavalitsus kohustatud projekteerimistingimuste menetlemisel viima läbi kohese ja õiguspärase haldusmenetluse ning kaaluma Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukohtade õiguspärasust. Antud juhul ei ole Otepää Vallavolikogu korraldus piisavalt motiveeritud, viidatud on üksnes Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukohtadele. Kuna kaevatavates haldusaktides ei ole motiivide ja põhjenduste esitamine piisav ning kohus ei saa pidada kohtumenetluse käigus kogutud seisukohti ja arvamusi piisavaks kaevatava haldusakti ja kooskõlastuse suhtes tagantjärele, tuleb tühistada kaevatav haldusakt ning tunnistada õigusvastaseks kaevatav „kooskõlastamine“. Kohus rahuldab kaebaja taotluse anda asi haldusorganitele uueks läbivaatamiseks ning kohustada uuesti läbi vaatama Järvepera kinnistule elamu projekteerimistingimuste väljastamine ja kooskõlastamine ala nr 1 suhtes, kuna kaebaja peab ala nr 1 kõige sobilikumaks alaks ehitustegevuseks ning on esitanud sellekohase kompromissettepaneku. Asja uuel läbivaatamisel tuleb lähtuda kohtumenetluse käigus kogutud materjalidest, ekspertarvamustest ning kaalutleda ala sobivust ehitusalaks, esitada sellekohased põhjendused, vajadusel teha uus ekspertiis. Kaebaja märkis, et talle jääb selgusetuks, millistel õiguslikel alustel on teda koheldud ebavõrdselt võrreldes Otepää Golfiga seotud kinnitute omanikega. Otepää Golfi ala asub Otepää looduspargi piiranguvööndis ning sellega seotud kinnistute omanikud omavad Järvepera kinnistute sarnast maastikulist situatsiooni. Golfi väljaku detailplaneeringuga kavandatud uusehitiste puhul on tegemist võrdse juhtumiga. Golfi maa-alaga seonduv ei ole käesolevas asjas kaebuse esemeks, mistõttu ei tule ka sellele hinnangut anda. Igat juhtumit tuleb käsitleda iseseisvana ja ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Kaebaja esitas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks summas 21 895 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele proportsionaalselt mõlemalt haldusorganilt kaebaja kasuks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Keskkonnaamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
6. veebruari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud menetluses esitatud tõendeid ning ei ole otsuses analüüsinud vastustajate poolt esitatud argumente. Samuti on halduskohus valesti kohaldanud asjas tähtsust omavaid materiaalõigusnorme. Planeeringuga hõlmatud alale projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada lisaks EhS § 19 lg-le 3 ka teisi kehtivaid õigusakte.

on kahtlemata kõrgema õigusjõuga akt, kui kohaliku omavalitsuse territoriaalplaneering.

§-le 14 on antud imperatiivne iseloom teiste seaduste ja nendest tulenevate haldusaktide ees. Seetõttu on Otepää vald keeldunud õiguspäraselt projekteerimistingimuste väljastamisest. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et vastustajad ei ole piisavalt põhjalikult motiveerinud oma seisukohti. Ekspertarvamus anti halduskohtumenetluse ajal, kui haldusmenetlus haldusakti andmiseks oli lõppenud ja seetõttu ei saanud eksperdi arvamust arvestada. Kaebaja esitas konkreetse taotluse alale, millele ei olnud ka hilisema ekspertarvamuse järgi võimalik ehitada. Eksperthinnangus toodi välja 4 alternatiivi, millest ükski ei kattunud projekteerimistingimuste taotluses taotletud alaga. Haldusorgani ülesanne kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtta kõiki 4 võimalikke alternatiive, ületab kaalutlusõiguse ja mõistlikkuse piirid. Nii vallavalitsus kui ka keskkonnateenistus ei ole olnud vastu kaaluma projekteerimistingimuste väljastamist antud maaüksuse mõnele teisele alale. Apellant vaidleb vastu kohtu seisukohale, milles kohus nendib, et vastustajad ei ole esitanud põhistavaid argumente, millele tuginedes jätaksid ametnikud arvestamata ekspertide seisukohad. Nii vallavalitsuse korralduses kui ka keskkonnateenistuse kooskõlastuses on viidatud, et tegemist on Natura 2000 alaga. Euroopa Kohtu Dragaggi lahendis on ühemõtteliselt sedastanud, et Natura 2000 piirangud kehtivad ühtemoodi nii Euroopa Komisjoni poolt juba kinnitatud kui ka veel kinnitamata kuid esitatud Natura 2000 aladele. Tegemist on Euroopa Ühenduse seisukohast esmatähtsa elupaigatüübiga, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. Lisaks on põhjendanud mõlemad haldusorganid keeldumist ka Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast tulenevalt. Kuna antud küsimuse lahendamisel piisab ainult Natura 2000 ala olemasolust antud maaüksusel, siis apellant ei leia olevat vajaliku süveneda teistesse alapunktidesse, millega antud korraldusi motiveeritud on. Kohus on valesti sisustanud Looduspargi kaitse-eeskirja p

1. Majandustegevus on sihtotstarbeline tegevus tulu saamiseks ja selle alla ei kuulu eraisiku elamu ehitamisega seonduv tegevus. Majandustegevus, mida käesoleva seaduse alusel on võimalik kaitseala valitseja nõusolekul lubada, on selline tegevus, mis teenib ühtlasi ka looduskaitselisi eesmärke. Kaitseala valitsejal ei ole aga õigust nõustuda sellise tegevusega, mis kahjustab või võib kahjustada kaitseala eesmärke. Järvepera maaüksuse osas kaitsealale seatud eesmärgiks on Fennoskandia madalike liigirikaste arurohumaade kaitsmine, siis lubatavaks majandustegevuseks sellel alal ongi niitude niitmine, tõenäoliselt võiks seal karjatada ka mõningaid loomaliike. Seega ei ole majandustegevuseks, mida kaitse-eesmärgist lähtudes võiks lubada, ala hoonestamine. Apellant ei nõustu kohtu viidetega ekspert Arvo Järveti eksperthinnangule. Valgamaa keskkonnateenistus on saatnud järelepärimise Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regioonile arvamuse avaldamiseks ja seda arvamust on ka arvestatud. Riikliku Looduskaitsekeskuse spetsialistid on Eestis oma alal pädevad spetsialistid, kelle arvamusega saab arvestada. Vastavalt Riikliku Looduskaitsekeskuse põhimäärusele oli antud keskuse korraldada kogu keskkonnakaitseline tegevus riigis ning selle ameti ridadesse oli koondatud parimad looduskaitsespetsialistid. Keskkonnaekspert Arvo Järveti eksperthinnangu asjakohatus tuleneb juba sellestki asjaolust, et ekspert on oma hinnangus jätnud tähelepanuta Natura 2000 temaatika.
2. Voldemar Tasa vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleb arvestada projekteerimistingimuste väljastamisel üldplaneeringuga ning haldusorgan on kohustatud esitama vastavasisulised kaalutlused projekteerimistingimuste väljastamise korralduses. Otepää Looduspark arvati täies ulatuses Natura 2000 eelvaliku alade nimekirja, mitte aga Järvepera kinnistu niit nii nagu seda väidab apellant. Otepää looduspark arvati Natura 2000 võrgustiku alaks ilma eelnevate täpsustavate inventuurideta. Ühtemoodi Natura väärtustega ei saa olla 22,4 tuhande ha suurune ala, milles majandustegevuse keeld on ainult looduspargi sihtkaitsevööndis. Järvepera niidul säilivad loodusväärtused ainult majandustegevuse jätkumise korral. Majandustegevust tuleb mõista laiemas tähenduses kui ainult niitmisena. Kui kohalike elanike jaoks pole piisavalt võimalusi kohaneda muutuvate majandusoludega, siis võib lakata ka looduslike rohumaade niitmine. Kui kogu Looduspargi kuulumine Natura 2000 alla oli üldiselt teada, siis niidu inventeerimine ja hinnalise koosluse alla liigitamine kinnistuomanikul teada ei olnud. Ebaõige ja hea halduse põhimõtte vastane on apellandi seisukoht, et haldusorgani ülesanne kaalutlusõiguse teostamisel võtta arvesse kõiki võimalikke alternatiive, ületab kaalutlusõiguse mõistlikkuse piirid. Eriti põhjalikult tuleb motiveerida ja põhjendada haldusaktid, millega kitsendatakse isiku põhiõigusi. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine piirab V. Tasa põhiõigust omandit vabalt vallata ja kasutada. 5 Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-28-06 on halduskolleegium rõhutanud haldusaktide motiveerimise tähtsust. Motiveerimine on vajalik selleks, et isik mõistaks, mis põhjustel tema õigusi piiratakse ja et kohus saaks kontrollida haldusakti õiguspärasust. Samuti aitab haldusakti motiveerimine tagada haldusorgani enesekontrolli, sundides teda haldusakti andmise poolt- ja vastuargumente enne akti andmist läbi. Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-7-01 leidnud, et ehkki seadusandja on piirangu kehtestanud legitiimset eesmärki silmas pidades, saab põhiõiguse riivet pidada õigustatuks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. V. Tasa esitas Otepää Vallavalitsusele 12.11.2007 taotluse, milles palus väljastada projekteerimistingimused traditsioonilise talu elamule koos abihoonetega. Taotluse kohaselt on Järvepera maaüksus, millele taotletakse ehitusõigust. Seega ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väide õige. Valgamaa Keskkonnateenistuse 5.12.2007 seisukoha kohaselt ei ole kogu Järvepera kinnistule võimalik ehitada. Kooskõlastuses ei ole mainitud keeldu ehitada ainult lagedale esialgselt taotletud ehitusalale. Halduskohtu menetluse käigus toimunud kompromissi sõlmimisel ja ekspertarvamuse tellimisel ei olnud Valgamaa Keskkonnateenistus sellele vastu. Samuti ei viidatud sellele, et nende projekteerimistingimuste mittekooskõlastamine käsitles ainult esialgset, keset niitu taotletud ehituspaika. Otepää Vallavalitsuse maanõunik Maris Õunsaar tegi tõepoolest V. Tasale telefonivestluse käigus ettepaneku vastuväidete ärakuulamiseks. V. Tasa küsimusele, et kas arutamise käigus võiks selguda ehitamisvõimalused, vastas M. Õunsaar, et ilmselt mitte. Peale seda loobus V. Tasa liigsest ajakulutamisest. Sellist haldusorgani käitumist ei saa kindlasti pidada HMS-le tugineva ärakuulamisõiguse võimaldamiseks. HMS § 40 lg 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-15-08 märkinud, et asjaolu, et detailplaneeringuala hõlmab osaliselt ka Natura 2000 eelvalikuala, ei välista sellel territooriumil majandustegevust ja ehitamist. Euroopa Liidu looduskaitsedirektiividele tugineva Natura 2000 võrgustiku kujundamise eesmärk on pigem toetada säästvat arengut kui välistada igasugune majandustegevus. Kogu Otepää looduspark on Natura 2000 võrgustiku ala. Seega keskkonnateenistuse esitatud kooskõlastusest saab järeldada, et mingit majandustegevust Otepää looduspargis ei saagi toimuda. Natura alade eelvalikul 2003-2004 keskkonnaministeerium selgitas, et mingeid otseseid piiranguid Natura aladel senisele majandustegevusele ei seata. Otepää looduspargis on oluline majandusharu turism, mis on käesolevaks ajaks kujunenud ka Lutsu turismitalu peamiseks tegevuseks. Apellant on jätnud tähelepanuta ekspert A. Palo seisukoha, milles eksperdi poolt väljapakutud asukohta nr 1 elamu rajamisel ei kahjustata Natura 2000 elupaigatüüpi nr
3. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige apellandi seisukoht, et antud küsimuse lahendamisel piisab juba ainult Natura 2000 ala olemasolust ning seetõttu ei olegi vaja välja selgitada konkreetse tegevuse mõju Natura elupaigatüübile. Kehtiv looduspargi kaitse-eeskiri ei sätesta Järvepera kinnistu osas kaitseala eesmärgiks Fennoskandia madalike liigirikaste arurohumaade kaitsmist ning ainsaks lubatavaks tegevuseks rohumaade niitmist nii nagu seda väidetakse apellatsioonkaebuses. V. Tasa sai teada Natura 2000 elupaigatüübi 6270 „Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal“ olemasolust alles projekteerimistingimuste taotlemisel Järvepera kinnistule. Apellatsioonkaebuses osundatud niitmine kui üks vähene lubatav majandustegevus antud kinnistul ei ole eriti tõsiseltvõetav. Pigem on tegu niidu hooldamisega, millega V. Tasa on tegelenud alates
4. Majandustegevuse laiendamiseks oleks täiendava hoonestusala rajamine. Alates 1999 on V. Tasa tegelenud taluturismiga (Lutsu Turismitalu). Alates 2003 on tegu perefirmaga OÜ LUTSUJÄRVE. Oma isiklikud hooned on V. Tasa rentinud OÜ-le turismiteenuste osutamiseks. Järvepera kinnistule taotletava hoonestuse asukoht jääb olemasolevast Lutsu talu kompleksist ligikaudu 300 6 m kaugusele. Järvepera kinnistu hoonestamine on seotud Lutsu Turismitalus turismiteenuse parema osutamisega. Otepää looduspargi kaitse eeskirja kohaselt on looduspargis keelatud uute ehitiste püstitamine: 1) üle 10 ha suuruse pindalaga järve, Väikese Emajõe ning Elva jõe tavalisest veepiirist 50 meetri ulatuses; 2) 5–10 ha suuruse pindalaga järve ning veehoidla ja 10–25 km2 suuruse valgalaga jõe tavalisest veepiirist 25 meetri ulatuses. Samuti ei ole kaitse eeskirja punktides 21, 23 ja 26 sätestatud looduspargi piiranguvööndis keelatud tegevusena uute ehitiste püstitamist nii nagu seda väidab apellant.

§ 14

lg 2 kohaselt on kooskõlastuse andmise tingimuseks see, kas konkreetne tegevus võib kaitstava loodusobjekti valitseja arvates kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit või mitte. Asjakohane on kahtluse korral kaasata vastavaid erialaspetsialiste erapooletute ekspertidena. PhD Anneli Palo ja Arvo Järveti ekspertarvamustele tuginedes saab väita, et antud küsimuses ei ole Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni spetsialistid käitunud erapooletute ja pädevate ekspertidena nii nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Samuti ei ole Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni spetsialistid nii kõrge kvalifikatsiooniga kui on Tartu Ülikooli oma eriala juhtivad teadlased/õppejõud, kes töötavad professoritena ja dotsentidena. Ebaõige on Otepää Vallavalitsuse seisukoht, et kaitsealal projekteerimistingimuste andmisel vabaneb kohalik omavalitsus õiglase ja mõistliku haldusmenetluse läbiviimisest ning temal puudub õigus kontrollida sisuliselt kaitseala valitseja antud kooskõlastuse õiguspärasust. Otepää Vallavalitsus ei ole projekteerimistingimuste väljastamise otsustamisel juhindunud Otepää valla üldplaneeringust nii nagu seda kohustab EhS § 19 lg

1. Otepää Vallavalitsuse vastavasisuline korraldus ei sisalda viidet Otepää valla üldplaneeringus sätestatud ehitamise printsiipidele. Samuti ei ole Otepää Vallavalitsus tuvastanud, kas ehitamine Järvepera kinnistule on kooskõlas Otepää valla üldplaneeringuga. Otepää Vallavalitsus ei ole Järvepera kinnistule projekteerimistingimuste taotlemise avalduse menetlemisel viinud läbi kohast haldusmenetlust. Õiguskantsler on 08.2007 minister Vallo Reimaale esitatud märgukirjas nr 6-8-071271-00705914 leidnud, et ruumilise planeerimise alaste otsuste langetamine on oluline osa kohaliku elu korraldamisest ja kohaliku autonoomia teostamisest. PS § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Avaliku huvide, maaomaniku ja puudutatud isikute õiguste kaitsmine ja tasakaalustamine lasub seega eelkõige kohalikul omavalitsustel. Ehitamine ja samuti projekteerimistingimuste väljastamine on seotud PlanS § 8 lg 7 ja kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lg 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesandeks oleva territoriaalplaneerimisega, mistõttu on oluline roll kohalikul omavalitsusel maaomanike ja looduspargi valitseja vaheliste huvide tasakaalustamisel ning maaomanike huvide kaitsel. Antud juhul ei ole Otepää Vallavalitsus täitnud temale KOKS § 6 lg 1, PlanS § 8 lg 7 ja EhS § 19 lg 3 pandud kohustusi.
2. Otepää Vallavalitsus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et Otepää Vallavalitsus on keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest õiguspäraselt. Otepää Vallavalitsus ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta väljastada projekteerimistingimusi tulenevalt

§ 14lg 1 p 7.

Ühinetakse ka apellandi seisukohaga, milles ei olda nõus kohtu arvamusega, et vaidlustatud korraldust ei ole põhjalikult motiveeritud. Heast haldusmenetluse tavast kinnipidamist kinnitab vaidlustatud korralduse andmisele eelnenud ettepanek läbirääkimisteks, millest kaebaja keeldus. Õige on apellandi väide, et esialgses taotluses soovis kaebaja ehitusõigusi asukohta, mida ekspertarvamus välja ei pakkunud. Otepää Vallavalitsus on nõus ka apellatsioonkaebuses järeldatuga, et Keskkonnaameti töötajad on oma ala spetsialistid. Iga küsimuse lahendamiseks eraldi ekspertide kaasamine on kulukas ja ei ole põhjendatud. Kompromissi arutelu käigus pöördus Otepää Vallavalitsus ka keskkonnaministri poole palvega anda oma arvamus tolleaegse Valgamaa Keskkonnateenistuse seisukoha põhjendatuse osas. Ka 7 keskkonnaminister leidis, et teenistuse pakutud variant on ainus, mis looduskaitselisi aspekte silmas pidades kõne alla tuleks. Kuivõrd kogu kompromissi arutelul teemaks olnu oleks võinud läbi arutada enne kohtumenetlust, s. o siis, kui vallavalitsus läbirääkimisteks ettepaneku tegi ning kuna Otepää Vallavalitsus on järginud sellisel kujul asja lahendades seadust, siis ei ole õige ka kohtukulude jaotus, mille kohaselt pool kuludest jäi Otepää Vallavalitsuse kanda. Otepää Vallavalitsus väljendas kompromissi arutelu käigus valmisolekut anda ehitusõigus ükskõik millisele eksperdi poolt pakutud alast. Vallavalitsus toetas ka maaomaniku soovi ehitada alale nr

1. Kuid kuna projekteerimistingimuste väljastamise eelduseks on ka kaitseala valitseja nõusolek, siis ei saanud Otepää Vallavalitsus anda vastavat korraldust.
2. Kirjaliku menetluse käigus lisas Keskkonnaamet apellatsioonkaebusele, et halduskohus väljus otsuse tegemisel kaebuse piiridest. Halduskohus rahuldas kaebuse seetõttu, et keskkonnateenistus ei olnud oma otsuses kaalunud asukoha alternatiive, mis esitati kohtumenetluse ajal, kuid nimetatud alternatiivid ei ole vaidlustatud otsuse esemeks. Kaitseala valitseja saab teha otsuse üksnes esitatud taotluse osas. Valgamaa Keskkonnateenistuse poolt 05.12.2007 väljastatud kooskõlastus on piisavalt motiveeritud. Kohtumenetluse käigus ei tekkinud juurde ühtegi arvestatavat motiivi, mida otsuse uuel kaalumisel otsuse motiveerivasse osasse lisada. Apellant nõustub Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-15-08 osas, et Natura 2000 eelvaliku alal ei ole keelatud erinevad tegevused, k. a ehitamine, juhul kui nende tegevuste käigus säilib elupaik. Eelnimetatud lahend ei ole antud kohtuasjas kohaldatav, kuna võimalus, et selle tegevuse käigus elupaik säilib, on välistatud. Tulenevalt esitatud taotlusest ei olnud võimalik positiivset otsust teha juba ainuüksi seetõttu, et kavandatud tegevuse tagajärjel oleks suur osa kaitsealusest niidust hävinenud. V. Tasal puudus õigustatud ootus niidule ehitamiseks ka tulenevalt maa sihtotstarbest ning looduslikul rohumaal majandamine lähtuvalt maasihtotstarbest tähendabki peamiselt niitmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
4. veebruari 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Nagu nähtub asja materjalidest, taotles V. Tasa Otepää Vallavalitsuselt projekteerimistingimuste väljastamist Järvepera maaüksusele elamu ja abihoonete ehitamiseks. Kuna antud maaüksus asub Otepää looduspargi piiranguvööndis, tuli enne projekteerimistingimuste väljastamist saada kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Vastuseks Otepää Vallavalitsuse poolt 14.11.2007 esitatud taotlusele kooskõlastada määratud projekteerimistingimused, vastas Valgamaa keskkonnateenistus oma 05.12.2007 kirjaga, millega keeldus

§ 14

lg 2 ja Otepää looduspargi kaitse-eeskirja p 12 alusel projekteerimistingimustele kooskõlastust andmast.

§-s 14 lg 1 märgitud tegevustele, s. h projekteerimistingimuste andmisele kooskõlastuse andmine on kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus ja

§ 14

lg 2 kohaselt on kooskõlastuse andmise või mitteandmise tingimuseks see, kas konkreetne tegevus võib kaitstava loodusobjekti valitseja arvates kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või loodusobjekti seisundit või mitte. 8 Valgamaa keskkonnateenistus on leidnud, et Järvepera kinnistu asub Otepää looduspargi piiranguvööndis, mis lähtudes kaitse-eeskirja punktist 21 on pärandkultuurmaastikuna säilitatava looduspargi osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada looduskaitseseaduses ning kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. Järvepera maaüksus asub Arula külas, piirkonnas, kus on suhteliselt hästi säilinud pärandkultuurimaastik ja asustusstruktuur. Majapidamiste arvu suurendamist antud piirkonnas tuleb hoolega kaaluda, et mitte minna vastuollu looduspargi kaitse-eesmärkidega. Hoonestusala planeeritakse kohta, mille perspektiivne kasutus võiks ette näha nende traditsioonilist majandamist, mis ühtlasi teeniks pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilitamise eesmärki. Ehitusala jääb

1. a inventeeritud niidule, millele on omistatud Natura 2000 kood
2. Ehitamine ülalnimetatud niidule on vastuolus Otepää looduspargi kaitsekorralduskavas toodud kaitse-eesmärgiga. Valgamaa keskkonnateenistus on seisukohal, et ehitamine metsamaale on vastuolus kaitsekorralduskavas toodud kaitse-eesmärgiga – tüüpiliste ja väärtuslike metsakoosluste säilimine ehk ehitusala ümberpaigutamine metsamaale on samuti välistatud. Ringkonnakohus leiab, et üksnes pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilitamine ei ole sobivad ja piisavad kaalutlused, et mitte anda kooskõlastust projekteerimistingimustele. Järgides neid kaalutlusi, tuleks piiranguvööndis keelata igasugune ehitustegevus. Seda aga õigusaktid ei välista. Kui ehitis sulandub hästi looduskeskkonda ning ehitamine ja ehitiste kasutamine ei too kaasa looduslike väärtuste hävimist, peavad ehitamise keelamiseks olema kaalukad põhjused. Ka keskkonnateenistus ei välista antud majapidamiste arvu suurendamist, kuid leiab, et seda tuleb hoolekalt kaaluda. Samas selliseid kaalutlusi ei ole kooskõlastuse mitteandmise otsuses välja toodud. Nagu nähtub asja materjalidest, on halduskohtumenetluse käigus selgunud, et Valgamaa keskkonnateenistus ei ole jäigal seisukohal, et igasugune ehitustegevus antud kinnistul on keelatud, kuna on leidnud kohtuistungite käigus, et ehitamiseks vastuvõetavad alad on 2, 3 ja
3. Kuidagi ei saa nõustuda apellatsioonkaebuses esitatud väitega nagu oleks halduskohus ebaõigesti otsuse tegemisel toetunud eksperthinnangule. Tegemist on oma ala spetsialistidega ja ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul puudub alus kahelda nende arvamuste usaldusväärsuses. Samuti ei saa nõustuda väitega, et ekspert on jätnud tähelepanuta Natura 2000 temaatika. Ekspert on leidnud, et kuna ehitustegevus ei hõlma inventeeritud niitu, siis sellele viitamine on asjakohatu. Samuti nähtub eksperthinnangust, et tegemist on eksperdiga, kes on viimaste aastate jooksul tegelenud keskkonnamõju hindamisega projektidele ning planeeringutele Otepää looduspargi territooriumil. Kuna halduskohus on Valga Keskkonnateenistuse 05.12.2007 kooskõlastuse tunnistanud õigusvastaseks olulise kaalutlusvea tõttu, siis kuulus tühistamisele ka Otepää Vallvalitsuse 13.02.2008 korraldus nr 2-4-56, kuna see põhines esimesel haldusaktil. Samas ei välista vaidlustatud halduskohtu otsus uut keeldumist projekteerimistingimuste kooskõlastamisest kui see põhineb asjakohastel kaalutlustel. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Kuigi Otepää Vallavalitsus on oma vastuses apellatsioonkaebusele leidnud, et halduskohus on ebaõigesti pannud pool menetluskuludest tema kanda, siis selles osas halduskohtu otsus tühistamisele ei kuulu. Otepää Vallavalitsus ei ole esitanud omapoolset apellatsioonkaebust, millega ta oleks vaidlustanud menetluskulude jaotuse. Seega jätab ringkonnakohus selle seisukoha tähelepanuta. V. Tasa menetluskulude hüvitamise taotlust ei ole esitanud. Einar Vene Maili Lokk 9 Agu Timmi