KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-531 Haldusasi V.I.i kaebus Ida Politseiprefektuuri 22.01.2009 toimingu (kainenemisele paigutamine) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- aprilli 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ida Politseiprefektuuri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Ida Politseiprefektuur Vastustaja (kaebuse esitaja) – V.I. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- aprilli 2009 otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- V.I. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Ida Politseiprefektuuri 22.01.2009 toimingu, mis seisnes kaebaja arestikambrisse kainenema paigutamises, õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt läks kaebaja 21.01.2009 kohvikusse, kuid ei märganud uksel silti, et see on kasiino. Esimesel korrusel oli kohvik ja kasiino, teisel korrusel oli piljardisaal. Kaebajale müüdi kohvikust jooke ja peale seda hakati temalt nõudma dokumente ning registreerimist. Kuna kaebaja sellest keeldus, sest ta ei mänginud kasiinos ega soovinudki seda teha, siis kutsus turvatöötaja politsei ja politsei viis kaebaja kainenema, kuigi ta ei olnud agressiivne ega kellelegi ohtlik. SA-s Narva Haigla tuvastati kaebajal keskmine alkoholijoove. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt oli kaebaja adekvaatses seisundis, kontrollis oma tegusid ja ei ohustanud kuidagi iseennast. Politseiametnik võttis kaebajalt põhjendamatult vabaduse, toimetades ta arestikambrisse kainenema. Sellega rikuti kaebaja õigusi, kuna vabaduse võtmiseks puudus seaduslik alus ja vajadus.
- Vastustaja Ida Politseiprefektuur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt oli isik siiski ka agressiivne, kuigi joobeseisundis isiku kainenemisele paigutamise protokollis ei ole sõna „agressiivne“ kasutatud. Kaebaja karjus, vehkis kätega ja rikkus avalikku korda. Kaebaja agressiivne olek tuleb välja väärteomenetluse dokumentidest. Keskmises joobes isik, kellel on koordinatsioonihäired, võib kukkuda ja viga saada, külmuda ning sattuda kuriteo ohvriks. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus tunnistas
- aprilli 2009 otsusega Ida Politseiprefektuuri 22.01.2009 toimingu õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub kainenemisele toimetamise protokollis V.I.i joobeaste ning kainenemisele toimetamise alus ja põhistus. Kuna isiku kainenemisele paigutamise otsustus on kaalutlusotsustus, siis on vaja protokollis märkida ka vastavad kaalutlused. Alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli kaebajal 0,99 milligrammi, seega oli täidetud üks PolS § 152 lg-s 3 tulenevatest eeldustest isiku kainenemisele paigutamisel, kuna V.I.il oli keskmine alkoholijoove. Samas on isiku kainenemisele toimetamine politsei arestimajja või arestimaja kainestuskambrisse võimalik juhul, kui isik joobe tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks ning nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmise või raske joobeastme kõrval veel sellest tulenevat agressiivset käitumist või märgatavaid koordinatsioonihäireid või orienteerumis- või liikumisvõimetust. SA Narva Haigla arsti poolt koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 45 alusel ei saa aga järeldada, et kaebajal oleksid esinenud taolised koordinatsioonihäired või selline joove, mille tõttu ta oleks võinud ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis tuleb märkida isiku joobeaste ning lisaks kõik faktilised asjaolud, millest on järeldatud PolS § 152 lg-s 1 nimetatud ohutunnuste realiseerumine isiku agressiivsuse, koordinatsioonihäirete või orienteerumis- või liikumisvõimetuse kaudu. PolS § 152 lg-t 1 ja lg 3 p-e 1-2 ei saa eesmärgipäraselt kasutada õiguserikkumist tõkestava sättena. Kui politseiametnik O D oli veendunud, et Narva kasiino Gran Prix turvatöötajal oli alus nõuda V.I.ilt enda kasiinos registreerimist, kui kaebaja keeldus end registreerimast ja ei lahkunud turvatöötaja palvel kasiinost, pidi politseinik kaaluma kaebajale mingi seadusliku korralduse andmist õiguserikkumise lõpetamiseks. Õigusliku aluseta isikult vabaduse võtmisega seonduv toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi. Agressiivsuse all tuleb mõista kallaletungivuse ohtu, ründamist või ründevalmidust. Ainuüksi vaidlemine turvatöötajatega selle üle, kas esitada isikut tõendav dokument ja end kasiinos registreerida, ei ole kindlasti vaadeldav agressiivse käitumisena. Kaalutlused kaebaja agressiivsuse kohta peavad nähtuma kainenemisele toimetamise protokollist ning kohtumenetluses esitatud tõendid ja väited isiku agressiivsuse kohta ei saa asendada protokollis esitamata jäetud kaalutlusi. Asjaolu, et kaebaja oli alkoholijoobes ja rikkus kasiino eeskirju, ei tähenda agressiivsust, mis oleks võinud ohustada teisi või iseennast. Igasugune isiku agressiivsem käitumine ei saa olla aluseks kainenemisele paigutamiseks. Samas ei ole joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli põhjal võimalik väita, et kaebaja oleks kujutanud ohtu iseendale või kellelegi teisele. 2 Kaalutlused selle kohta, et kaebaja oli iseendale ohtlik, peavad nähtuma kainenemisele toimetamise protokollist. Kaebajal on rehabiliteerival eesmärgil põhjendatud huvi taotletava konstateeringu suhtes, mille tõttu tuleb tunnistada Ida Politseiprefektuuri 22.01.2009 toiming, mis seisnes kaebaja kainenemisele toimetamises, õigusvastaseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Ida Politseiprefektuur esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- aprilli 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa nõustuda, et joobeseisundis isiku kainenemise protokollis ei ole märgitud joobeastet ning puudub kainenemisele toimetamise alus. Kohus ei ole arvestanud PolS § 153 lg-ga 2, kus on sätestatud kohustuslikud asjaolud, mis tuleb nimetatud protokolli märkida. Antud sätte kohaselt puudub politseiametnikel kohustus märkida joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli isiku joobeaste ja kainenemisele toimetamise alus ja põhistus. SA Narva Haigla arsti poolt koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nähtub, et V.I.il oli koordinatsioon häiritud. V.I. oli agressiivne, mida tõendavad väärteoasjas tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja I O. ütlused. Turvatöötaja ütlustest nähtub, et V.I. käitus agressiivselt - karjus ja vehkis kätega. Sellise käitumisega segas ta kasiino töötajate tööd ja klientide rahu. Politseiametnikel oli alus isiku toimetamiseks kainenemisele, kuna kaebaja ei allunud seaduslikele korraldustele, karjus, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, vehkis kätega, tal esinesid koordinatsioonihäired ning kaebajal tuvastati keskmine alkoholijoove.
- Vastustaja V.I. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on Riigikohus lahendis nr 3-3-1-98-06 rõhutanud, et kainenemisele toimetamine on preventiivne, kuid samas isiku vabadusõigust oluliselt riivav vahend, mille kohaldamine nõuab kõigi asjaolude kaalumist ning kainenemisele paigutamise otsustuse põhistamist vastavas menetlusdokumendis (kainenemisele toimetamise protokollis). Seetõttu on Ida Politseiprefektuuri seisukoht arusaamatu. Riigikohus on põhjendatult jõudsid järeldusele, et kainenemisele toimetamise põhistamine ja faktiliste asjaolude kirjeldamine on hädavajalik, kuna ilma selleta ei ole võimalik hinnata politseiametniku tehtud kaalutlusotsuse põhjendatust. Kohtupraktikas on defineeritud agressiivsust PolS § 15² lg 3 tähenduses kui kallaletungivuse ohtu, ründamist või ründevalmidust (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-98-06 p 13, viitega Tartu Ringkonnakohtu 10.10.2006 otsusele asjas nr 3-05-1210). Taolist käitumist vastustaja puhul esinenud ei ole. Seda asjaolu, et V.I. agressiivne ei olnud, tõendab ka joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, milles politseiametnik ei märkinud, et V.I. oli agressiivne. Vaatluse põhjal koostas arst joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti, kus on märgitud, et V.I. oli orienteerumisvõimeline, teadvus oli selge, vegetatiivseid reaktsioone (näo punetus, silmade sidekestade punetus, higistamine jne) ei olnud, iiveldust ja oksendamist ei olnud, kand-varvas kõnd sirgjoonel on täidetud. Seega aktist järeldub, et vastustaja oli adekvaatses seisundis, kontrollis oma tegusid ja ei ohustanud kuidagi iseennast või teisi. Kui kaebaja oleks olnud agressiivne või oleks kujutanud ohtu teistele või iseendale, siis arst oleks kahtlemata seda aktis märkinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- aprilli 2009 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. 3 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
- Halduskohus on õigesti tunnistanud V.I.i kainenemisele toimetamise 22.01.2009 õigusvastaseks, kuivõrd puudusid PolS § 152 lõigetes 1 ja 3 sätestatud alused ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust muuta selles osas halduskohtu otsust. Vastavalt PolS §-le 152 lg 1 joobeseisundis isik, kes joobnud oleku tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks, toimetatakse raviasutusse, politsei arestimajja või arestikambrisse. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kainenemisele politsei arestimaja või arestikambri kainestuskambrisse toimetatakse joobnud isik, kes on keskmises või raskes joobeastmes ning kes joobe tõttu on: 1) agressiivse käitumisega; 2) märgatavate koordinatsioonihäiretega; 3) orienteerumis- või liikumisvõimetu. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-98-06 selgitanud kainenemisele toimetamise õiguslikku regulatsiooni järgnevalt:“ /…/ Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamine politsei arestimajja või arestimaja kainestuskambrisse on võimalik juhul, kui isik joobe tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks. Nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmist või rasket joobeastet ning sellest tulenevat agressiivset käitumist või märgatavaid koordinatsioonihäireid või orienteerumis- või liikumisvõimetust/…/.“ Vabariigi Valitsuse 02.04.2001 määrusega nr 120 kinnitatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 3 kohaselt loetakse alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus vahemikus 0,76 kuni 1,25 milligrammi keskmiseks alkoholijoobeks. V.I.i kainenemisele toimetamise protokollis (tl 3) on isiku kainenemisele toimetamise alusena märgitud „22.01.09 kell 00.30 Tallinna mnt 13, kasiino „Grand prix“ juures alkoholi joobes karjus, rikkus avalikku korda, oli ohtlik iseendale.“ Lähtudes indikaatorvahendi näidust 0,99 mg/l, oli V.I.il alkoholijoobe tuvastamise protokolli (tl 4) kohaselt tuvastatud alkoholijoove ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt (tl 5) oli V.I.il keskmine joove ja sellega oli täidetud üks PolS §-st 152 lg 3 tulenevatest eeldustest. Samas on isiku kainenemisele toimetamine politsei arestimajja või arestimaja kainestuskambrisse võimalik juhul, kui isik joobe tõttu võib ohustada teisi või iseennast või osutuda kuriteo ohvriks ning nimetatud ohutunnuste täitmine eeldab isiku keskmise või raske joobeastme kõrval veel sellest tulenevat agressiivset käitumist või märgatavaid koordinatsioonihäireid või orienteerumis- või liikumisvõimetust. Juba eelnevalt märgitu kohaselt kainenemisele toimetamine riivab oluliselt isiku vabadusõigust ja seetõttu peab otsustus olema põhistatud kainenemisele toimetamise protokollis (vt näiteks Riigikohtu 17.04.2007 lahend nr 3-3-1-98-06). Halduskohus on seega õigesti asunud seisukohale, et kainenemisele toimetamise protokollis tuleb märkida isiku joobeaste ning lisaks kõik faktilised asjaolud, millest on järeldatud PolS §-is 152 lg 1 nimetatud ohutunnuste realiseerumine isiku agressiivsuse, koordinatsioonihäirete või orienteerumis- või liikumisvõimetuse kaudu. V.I.i kainenemisele toimetamise protokollis sellised andmed puuduvad.
- Asjakohatu on apellandi väide, et tulenevalt PolS §-ist 153 lg 2 ei tule isiku kainenemisele toimetamise protokollis märkida kainenemisele paigutamise otsustuse põhistust. PolS §-is 153 lg 2 on märgitud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli üldnõuded. Kuna isiku kainenemisele paigutamise otsustus on kaalutlusotsustus, siis on vaja protokollis märkida ka vastavad kaalutlused. Nähtuvalt V.I.i kohta koostatud protokollist, on selles küll märgitud kainenemisele toimetamise alusena alkoholijoove ja asjaolu, et isik on iseendale ohtlik, kuid puuduvad kaalutlused ja faktilised asjaolud, mis oleksid kinnitanud kainenemisele toimetamise aluse (ohtlikkus iseendale) esinemist. Üksnes märge, et V.I. oli ohtlik iseendale, ei ole antud juhul käsitletav põhjendusena tema kainenemisele viimiseks, sest kainenemisele toimetamise 4 protokollist ega ka muudest materjalidest ei nähtu, mille alusel protokolli koostaja asus seisukohale, et V.I. on iseendale ohtlik. Kinnipeetu üleandmise lehelt (tl 23) nähtub, et V.I.i politseile üleandmise põhjus oli see, et ta keeldus 22.01.2009 kasiinost lahkumast või ennast kasiinos registreerimast ning ka väärteomenetluses tunnistajana üle kuulatud I. O ütlustest (tl 2425) ei nähtu, et V.I. oleks temal esinenud alkoholijoobe tõttu olnud ohtlik iseendale või teistele ja 22.01.2009 kasiino juures selliselt käitunud. Seega ei ole käesoleval juhul piisavalt põhistatud ega ka tõendatud, et V.I. oli 22.01.2009 alkoholijoobest tulenevalt iseendale ohtlik. Apellandi väite kohaselt oli V.I.i kainenemisele toimetamine õigustatud, sest ta oli agressiivne, kuna tema agressiivsele käitumisele (karjus, vehkis kätega) viitas väärteomenetluses tunnistajana üle kuulatud I. O. Halduskohus jättis Ida Politseiprefektuuri sellekohased väited ja tõendid põhjendatult tähelepanuta, kuna V.I.i kainenemise toimetamise protokollist ei nähtu mingeid asjaolusid, millest saaks isiku agressiivsust järeldada. Samuti ei nähtu protokollist, et isiku agressiivsust üldse oleks peetud tema kainenemisele paigutamise aluseks. Selles osas on õige ka halduskohtu seisukoht, et kaalutlused ja faktilised asjaolud kaebaja agressiivsuse kohta peavad nähtuma kainenemisele toimetamise protokollist ning kohtumenetluses esitatud muud tõendid ja väited isiku agressiivsuse kohta ei saa asendada protokollis esitamata jäetud kaalutlusi. Järelikult ei ole V.I.i kainenemisele toimetamise protokollis kajastatud kainenemisele paigutamise alus (ohtlikkus iseendale) tõendamist leidnud ega õige ja seetõttu ei saanud protokollis kajastatu olla aluseks isiku kainenemisele toimetamisele. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk