KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-2532 Haldusasi A.G. i kaebus Narva Linnavalitsuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.G. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – A.G. Vastustaja – Narva Linnavalitsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. toimingute MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- 15.12.2008 esitas A.G. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Narva Linnavalitsusele ettekirjutus edastada Narva Linnavolikogule 537 valija poolt algatatud abilinnapea Sofja Homjakova umbusaldamise avaldus. Kaebuse kohaselt oli kaebaja umbusaldajate hulgas ning tulenevalt KOKS § 32 lg-st 1 ja 2 on linnaelanikel õigusaktide algatamise õigus. Narva Linnavalitsus rikkus oma tegevusetusega kaebaja ja teiste umbusalduse algatajate KOKS § 3 p-st 2 ja 4 tulenevaid õigusi kohaliku omavalitsuse teostamises osalemisele ja iga inimese seaduslike õiguste tagamisele. 25.02.2009 edastas A.G. kohtule kaebuse täienduse ja teatas, et muudab seoses abilinnapea ametist vabastamisega oma taotlust ning soovib ettekirjutuse asemel Narva Linnavalitsuse toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Oma põhjendatud huviks märkis kaebaja, et avalduse mitteedastamisega linnavolikogule rikkus linnavalitsus Põhiseaduse §-st 1, 11 ja 14 tulenevaid kohustusi ja ei taganud kaebaja õigust kohaliku omavalitsuse realiseerimisele rahvainitsiatiivi kaudu.
- Narva Linnavalitsus oli seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastustaja viitas KOKS § 46 lg-le 1 ja väitis, et linnavalitsuse liikmele saavad umbusaldust avaldada vaid volikogu liikmed, linnavalitsusel sellist õigust ei ole. Umbusalduse algatamise õigus on ainult volikogul. KOKS § 32 nõuab eelnõu esitamist, allkirjade edastamise kohustust volikogule linnavalitsusel ei ole. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- märtsi 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja jätnud tähelepanuta, et õigus algatada linnavolikogu õigusakti vastuvõtmist ei ole samane õigusega algatada umbusalduse avaldamist linnavalitsuse liikmele. Umbusalduse avaldamine linnavalitsuse liikmele saab KOKS § 46 lg 1 kohaselt toimuda aga ainult vähemalt 1/4 volikogu koosseisu liikmete algatusel ning umbusalduse avaldamise korral vastu võetav otsus ei ole õigustloova sisuga. Seega ei olnud Narva Linnavalitsusel mingit põhjust käsitleda talle Narva Korteriühistute Ühenduse poolt esitatud pöördumisi õigusakti algatamise ettepanekutena ning ta ei ole vastavat algatust linnavolikogule edastamata jättes rikkunud pöördumisele alla kirjutanud A.G. i KOKS § 32 lg-st 1 ega ühestki teisest õigusaktist tulenevaid õigusi. Kaebuse muudetud taotluse juurde antud seletuste kohaselt ei ole A.G. lisaks umbusalduse algatamise taotluse edastamata jätmisele rahul ka sellega, et Narva Linnavalitsus jättis viimasena esitatud taotlusele vastamata ning on veendunud, et kui kohus linnavalitsuse tegevusetuse õigusvastaseks tunnistab, saavad tema rikutud õigused taastatud. Toimikusse esitatud dokumendid kinnitavad, et A.G. on Narva Korteriühistute Ühenduse juhatuse esimehena esitanud kolmel korral pöördumisi aselinnapea S. Homjakovale umbusalduse algatamiseks. Narva Linnavalitsuse esindaja esitas ainult kõige esimesele pöördumisele antud kirjaliku vastuse ning ei väitnud ega tõendanud mistahes vormis vastuse olemasolu teiste pöördumiste osas. Sellega on küll rikutud Narva Korteriühistute Ühenduse õigust saada igale oma pöördumisele vastus, kuid käesoleva kaebuse rahuldamiseks selline rikkumine alust ei anna. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 sätestatu kohaselt saab halduskohtusse pöörduda vaid oma isiklike subjektiivsete õiguste kaitseks. Antud juhul on kaebuse esitajaks füüsiline isik A.G. . Vaidluse põhjuseks olevaid pöördumisi pole esitatud tema nimel, seega ei olnud linnavalitsusel kohustust A.G. ile vastata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A.G. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei võtnud halduskohus arvesse, et umbusalduse avaldamine linnavolikogu poolt vormistatakse linnavolikogu õigusaktina ning selle õigusakti algatasidki 527 valijat, sealhulgas kaebaja. Halduskohus ei andnud hinnangut kaebaja väidetele selle kohta, et valijate algatuse üleandmata jätmine Narva Linnavalitsuse poolt Narva Linnavolikogule on vastuolus Põhiseaduse §-dega 11 ja
- Seetõttu kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõiguse norme, hindas valesti tõendeid ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. 2
- Narva Linnavalitsus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole A.G. i nõue seadusel põhinev. Viidates KOKS §-le 32 ei võta A.G. arvesse KOKS § 32 lg 2 nõudeid, millele vastavalt esitatakse algatus valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Taolist eelnõud ei ole A.G. esitanud. Pärast S. Homjakova abilinnapea ametikohalt vabastamist kaotas A.G. i nõue mõtte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele.
- Halduskohus on põhjendatult leidnud, et KOKS §-st 32 lg 1 tulenev hääleõiguslike valla- või linnaelanike õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks ei ole samane õigusega algatada umbusalduse avaldamist linnavalitsuse liikmele. Umbusalduse avaldamise algatamine linnavalitsuse liikmele on KOKS § 46 lg 1 kohaselt üksnes volikogu liikmete pädevuses ning umbusalduse avaldamiseks on vajalik vähemalt 1/4 volikogu koosseisu liikmete osalemine umbusalduse avaldamisel. Umbusalduse avaldamise korral vastu võetav otsus ei ole õigustloova sisuga ning umbusalduse avaldamine linnavalitsuse liikmele ei ole käsitletav kohaliku elu küsimusena KOKS § 32 lg 1 mõistes olenemata sellest, et umbusalduse avaldamine volikogu poolt vormistatakse volikogu otsusena. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest, et Narva Korteriühistute Ühenduse poolt Narva Linnavalitsusele edastatud allkirjade näol oleks olnud tegemist KOKS § 32 nõuetele vastava algatusena, mis tuleb valla- või linnavalitsusele esitada vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole ühtegi kohaliku elu küsimust lahendavat eelnõu linnavalitsusele esitatud. Seega ei olnud Narva Linnavalitsusel põhjust käsitleda talle Narva Korteriühistute Ühenduse poolt esitatud pöördumisi õigusakti algatamise ettepanekutena ning ta ei ole neid pöördumisi linnavolikogule edastamata jättes rikkunud pöördumistele alla kirjutanud A.G. i kui hääleõigusliku linnaelaniku KOKS § 32 lg-st 1 tulenevaid õigusi ega ka PS § 11 ja
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Ivo Pilving Agu Timmi 3 Maili Lokk