← Eesti

3-09-40/23

Obsah (6)§ 36§ 40§ 58§ 20§ 63§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2009, Tartu 3-09-40 Haldusasja number Haldusasi

) § 36 lg 1 p-st 1, 3, 4 ja § 40 lg-st 1, 2 ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusest REC

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta p-dest 37.4, 38.3 ja 59a, tulenevat õigust tutvuda dokumentidega vene keeles.
  1. Tartu Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: a) Viru Vangla kodukorra p 8.1.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangistusseadust ja sellest tulenevaid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja –teenistujate seaduslikele korraldustele. VangS § 46 lg 1 kehtestab, et kinnipeetav peab kandma riietusel nimesilti. Seda, millised andmed nimesildile märgitakse ja kuidas see kinnipeetavale antakse, õigusaktid ei reguleeri. Seega oli Viru Vanglal kohustus anda kaebajale nimesilt ning vanglal oli tulenevalt VangS § 11 lg-st 1 ja

§-st 107 õigus kaalutlusõiguse alusel ise otsustada, millisel viisil ja korras seda teha. Seda, et vastav korraldus tõepoolest anti ja kaebaja seda ei täitnud, möönis kaebaja kohtuistungil ka ise. Distsiplinaarmenetluses ja vaides on ta korralduse täitmata jätmist põhjendanud asjaoluga, et sildil olid isiklikud andmed (vabastamise kuupäev), kohtumenetluses lisas veel ka väite nende andmete vigasuse kohta.

  1. b)Kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-te 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat teavitati selle algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on võimaldatud anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaegade piires ja selleks pädeva ametiisiku poolt ning selle kohta on vormistatud põhjendusi sisaldav käskkiri, mis on allkirja vastu kätte antud. Kaebajale kohaldatud kümne päeva pikkune karistus ei ole maksimaalne ja arvestab nii tema õigusrikkumise iseloomust tulenevaid asjaolusid kui varasemat rohket karistatust.
  2. c)Kaebuses viidatud

§ 36

lg 1 p-des 1, 3 ja 4 käsitletud selgitamiskohustuse täitmine eeldab menetlusosalise vastavat soovi. Kaebaja pole kohtule väitnud, et ta seda avaldas. Sellise soovi olemasolu eitas ka tunnistaja J. Kert ning kohtule esitatud dokumendid kinnitavad pigem kaebajale vanglaametnike poolt pakutud selgitamisvõimaluste tagasilükkamist kaebaja enda poolt. d)

§ 40lg-tes 1 ja 2 sätestatu kattub põhimõtteliselt Vang

S § 64 lg-s 2 kehtestatuga ning kaebaja on arvestamata jätnud ka selle, et haldusmenetluse seaduse kõigis üksikasjades järgimine polnudki võimalik, sest VangS § 11 lg 1 kohaselt tuleb selle seaduse sätteid kohaldades arvestada vangistusseaduse erisusi. e)

§ 58

võimaldab haldusakti kehtetuks tunnistamist menetlus- või vorminõuete rikkumise põhjendusel nõuda vaid juhul, kui need rikkumised mõjutasid asja otsustamist. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokollil puudub kaebaja allkiri või märge, et kinnipeetav keeldus allkirja andmisest ega ole vormistatud selle kohta eraldi õiendit, ei saanud kuidagi mõjutada karistuse määramist ega ole seega piisav alus kaebuse rahuldamiseks. f) Asjaolu, et kõik distsiplinaarmenetluse dokumendid on vormistatud eesti keeles ja kaebajale pole väljastatud nende kohta kirjalikku tõlget, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. PS § 6 ja

§ 20kohaselt on Eesti riigikeeleks ja haldusmenetluse keeleks eesti keel.

Kohtule esitatud kirjalikud ja suulised väited ning tunnistaja ütlused kinnitavad, et kaebajale oli vajalike dokumentide suuline tõlge tagatud. Tema tuginemine PS §-le 51 on asjakohatu, sest see sätestab küll igaühe õiguse saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt oma pöördumistele vähemrahvuse keelseid vastuseid, kuid ei kohusta vormistama haldusakte ega dokumente selles keeles. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud muukeelsele pöördumisele 2 3-09-40 antud eestikeelset vastust, ka ei kinnita miski kohtule esitatust, et Jõhvi linn, kus Viru Vangla asub, on selline paikkond, kus vähemalt pool püsielanikest on vähemusrahvusest. Kohatud on kaebuse viited Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 11. jaanuari 2006. a soovitusele REC

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta. Need on üksnes soovituslikud ega saa seega kehtestada liikmesriikidele täitmiseks kohustuslikke norme. Kaebaja väide, et tõlke puudumise tõttu ei saanud ta üldse aru, mille eest teda karistati ei ole tõsiseltvõetav, sest juba käskkirja tutvustamise päeval on ta saanud koostada selle sisu kohta selge nõudega vaide. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. M.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning määrata asjas uus läbivaatamine. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
  1. a)Halduskohus on otsuses asunud ühekülgsele positsioonile ja jätnud arvestamata, et kaebajale ei antud tutvumiseks distsiplinaarmenetluse protokolli ja ei tehtud ettepanekut anda selle kohta selgitusi. Halduskohus on jätnud arvestamata vangla sisekorraeeskirjade (VSkE) § 98 lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt lisatakse protokollile kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta.
  2. b)Halduskohus on toetanud täielikult Viru Vangla arvamust selles osas, et kaebaja sai distsiplinaarmaterjalide tõlke kontaktisikult. Kontaktisik pole tõlk. Kui Viru Vangla kontaktisikud üritavadki midagi tõlkida, siis jääb see arusaamatuks ja on seosetu. Kui on tegemist dokumendiga, mis vahetult isiku õigusi ja vabadusi puudutab, peab tõlkijal olema vastav väljaõpe ja tõlke teostamist lubavad dokumendid. Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik ja ei ole kohustatud eesti keelt valdama. Kui kaebajale ei esitata tõlget ja kirjalikke materjale talle arusaadavas vene keeles, siis luuakse ebavõrdne olukord, sest Eesti Vabariigi kodanikud saavad taolised dokumendid oma emakeeles ja saavad rahulikult ning kiirustamata need läbi vaadata, kaebaja aga seda teha ei saa, mis on rahvuslikul ning keelelisel alusel diskrimineerimine.
  3. c)Ebaõige on halduskohtu otsuses märgitu, mille kohaselt suutis kaebaja juba järgmisel päeval peale käskkirjaga tutvumist koostada selget nõuet sisaldava vaide ja tuua selles välja käskkirja sisu puudutavad seisukohad. Vaides polnud sõnagi käskkirja sisu kohta, seal on kirjas konkreetne kaebus, et distsiplinaarmenetluse materjalid ei olnud tõlgitud. Samuti pole midagi käskkirja sisu kohta kohtusse esitatud kaebuses, sest kaebaja ei teadnud käskkirja sisu, vaid kaebas ainult seda, et distsiplinaarmenetluse materjale talle ei tõlgitud ja protokolli ei esitatud, mis tähendab, et ei antud võimalust selgitusi anda. Kaebaja sai käskkirja nr 769-KP mõttest aru alles kohtus, peale mida ta selgitas kohtule, et keeldus nimesilti kandmast, kuna nimesildil oli kaebaja nimi valesti kirjutatud ja sildil oli kaebaja sünniaasta vigane. Lisaks oli sildil kaebaja vabanemise kuupäev, mis võib kujutada reaalset ohtu kaebaja isikule. Kaebajal oli täielik õigus keelduda vigadega ja ohtliku nimesildi vastuvõtmisest ning kontaktisiku korraldus see vastu võtta ei olnud õige ega seaduslik, mille tõttu puudus õigus kaebajat karistada. Viru Vangla poolt väljaantud uuel nimesildil pole kirjas vabanemiskuupäeva, mis näitab, et Viru Vangla tunnistab kaebaja õigust hoida neid andmeid saladuses. 5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  4. a)Ebaõiged on kaebaja väited, et talle ei antud võimalust seletuste andmiseks. Kaebajale anti vahetult pärast rikkumist võimalus esitada seletuskiri, kuid kaebaja on sellest keeldunud, mille kohta on koostatud vastav akt. Kaebajaga on läbi viidud vestlus, mille käigus kaebaja selgitas, miks ta nimesilti vastu ei võtnud. Vestluse protokollil puudub küll kaebaja allkiri, kuid arvestades, et vestluse protokolli sisu ühtib M.K. i vaides ja kaebuses esitatud väidetega, puudub alus kahelda protokolli õigsuses. 3 3-09-40
  5. b)Distsiplinaarmenetluse protokollile on ekslikult jäetud kaebaja allkiri võtmata, kuid inspektor-kontaktisiku 16. veebruari 2009. a õiendi ja tunnistaja antud ütlustega on tõendatud, et kaebaja sai protokolliga tutvuda.

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asjaolu, et protokollile ei võetud kaebaja allkirja, ei ole selline rikkumine, mis mõjutaks karistuse määramist. Rikkumist puudutavate asjaolude väljaselgitamine toimub distsiplinaarmenetluse käigus ja heauskselt oma õigusi kasutav isik esitab kõik olulised asjaolud distsiplinaarmenetluse käigus. Sel juhul ei teki vajadust protokolliga tutvudes anda juhtumi kohta täiendavat seletust. Vaides ei ole kaebaja protokolli osas märkuste tegemisele tähelepanu pööranud, mis viitab sellele, et ta ei pidanud seda oluliseks ning kohtule esitatud väide protokolli osas on otsitud. Kohtuistungil ei osanud kaebaja välja tuua, mida ta oleks täiendavalt seletanud või milliseid märkusi teinud.

  1. c)Kaebaja on inspektor-kontaktisiku tõlkest aru saanud, sest on käskkirjaga tutvumise päeval esitanud sellele vaide, kus on märkinud, et käskkiri on ebaseaduslik, kuna nimesildil on märgitud isiklikud andmed ja vabanemiskuupäev. Kaebaja ei esitanud vaides väiteid selle kohta, et talle ei ole võimaldatud tõlget. Soovi korral saada kvalifitseeritud kirjalikku tõlget, peab kaebaja organiseerima selle ise omal kulul, vangla selleks kohustatud ei ole.
  2. d)Asjakohatud on kaebaja väited, et teda kui Vene Föderatsiooni kodanikku diskrimineeritakse, sest Eesti Vabariigi kodanikud saavad dokumendid oma emakeeles. Kaebajale on tagatud suuline tõlge ja võimalus saada omal kulul kirjalik tõlge. Samuti tagab vangla kinnipeetavatele selgituste andmise. Kaebaja ei ole väitnud, et ta avaldas selgitamissoovi.
  3. e)Kaebajale antud korraldus nimesilt vastu võtta ei vasta

§ 63lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja oli õiguspärane.

Asjaolu, et kaebaja ei nõustunud nimesildile kantud andmetega, ei andnud kaebajale õigust nimesildi vastuvõtmisest keelduda. Nimesildi alusel oli võimalik kaebaja tuvastamine, mis selle puudumisel oleks olnud oluliselt raskendatud. Pretensiooni nimesildil oleva info suhtes oleks kaebaja saanud esitada ka ilma vanglakorda rikkumata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus leiab, et M.K. i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud M.K. i kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. M.K. i arvates tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada seetõttu, et distsiplinaarmenetluse protokollil ei ole tema allkirja.
  3. VangS § 64 lg 3 järgi distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Distsiplinaarmenetluse protokollis märgitakse vanglaametniku ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta (VSkE § 97 lg 2 p 9). Sellest ettepanekust lähtudes määrab vangla direktor distsiplinaarkaristuse (VangS § 64 lg 4). Lisaks ettepanekule karistuse kohta märgitakse distsiplinaarmenetluse protokolli ka hulk muid andmeid, mis omavad tähtsust karistuse määramisel ja mida võtab vangla direktor distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse (VSkE § 97 lg 2 ja § 98). Seega koondab distsiplinaarmenetluse protokoll endas lähteandmeid distsiplinaarkaristuse määramiseks ning seetõttu peab protokoll olema vormistatud enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vormistamist. 4 3-09-40
  4. Muuhulgas märgitakse distsiplinaarmenetluse protokolli kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta (VSkE § 97 lg 2 p 13) ning samuti lisatakse protokollile kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta (VSkE § 98 p 3). Seega oleks õiguspärane ja vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga kooskõlas olev menetluse käik selline, et kui distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik on distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud, siis esitab ta selle kinnipeetavale tutvumiseks ja võtab selle kohta allkirja ning lisab protokollile kinnipeetava seletuse ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Alles pärast seda otsustab vangla direktor distsiplinaarmenetluse protokolli ja selle lisade põhjal kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise. Niisugune menetluse käik tagab selle, et kinnipeetav saab tutvuda sellega, millises teos teda süüdistatakse, milles seisneb selle teo õigusvastasus, milliste tõenditega süütegu tõendatakse ja milline on teda ähvardav karistus ning saab soovi korral esitada protokolli suhtes seletusi ja vastuväiteid. Sisuliselt on eelkirjeldatud protokolliga tutvumise ja sellele seletuste andmise võimalus haldusmenetluses tunnustatud ärakuulamispõhimõtte konkretiseeritud väljenduseks (

§ 40). 10.

Kinnipeetava allkiri distsiplinaarmenetluse protokollil tõendab, et ta on saanud protokolliga tutvuda. Käesoleval juhul M.K. i allkiri protokollil tõepoolest puudub (tl 39). Viru Vangla inspektor-kontaktisiku J. Kerti kinnituse kohaselt tutvustas ta distsiplinaarkaristuse määramise protokolli M.K. ile, kuid võtmata jäi tema allkiri protokolliga tutvumise kohta (tl 48, 91). Ringkonnakohus leiab, et üksnes selline tagantjärgi antud kinnitus ei ole tõendina piisav, kuna selgusetuks jääb, mis ajal M.K. ile distsiplinaarkaristuse protokolli tutvustati. Nagu eespool märgitud, on õiguspärase distsiplinaarmenetluse eelduseks see, et distsiplinaarmenetluse protokoll esitataks kinnipeetavale tutvumiseks enne distsiplinaarkaristuse määramist ja võimaldataks kinnipeetaval protokolli suhtes selgituste ja märkuste esitamist. 11. Kuid ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui distsiplinaarmenetluse protokolli ei tutvustatud, siis ei tähenda see käesoleval juhul distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist.

§-st 58 tulenevalt ei kuulu haldusakt tühistamisele üksnes menetlusvea tõttu juhtumil, kui see menetlusviga ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ongi tegemist sellise juhtumiga, kus menetlusveast hoolimata distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistamisele ei kuulu, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist. M.K. on käskkirja vaidlustades tuginenud peaasjalikult menetluslikele rikkumistele. Käskkirja materiaalset õigusvastasust on M.K. vaide- ja kohtumenetluses põhjendanud sellega, et nimesildil olid peale nime ka tema isiklikud andmed (vabastamise kuupäev) ja et tema nimi oli kirjutatud valesti.

  1. Distsiplinaarkaristus määrati M.K. ile seetõttu, et ta ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele võtta vastu vaidlusalune nimesilt, millega rikkus VangS § 67 p-i
  2. VangS § 67 p 1 sätestas, et kinnipeetav on kohustatud alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on
  3. märtsi
  4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1103-06 selle sätte sisustamisel leidnud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab

§ 63

lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku 5 3-09-40 korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest, sest vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. 13.

§ 63

lg-s 2 loetletud haldusakti tühisuse tunnused on järgmised – haldusaktist ei selgu seda andnud haldusorgan; sellest ei selgu haldusakti adressaat; seda ei ole andnud pädev haldusorgan; see kohustab toime panema õigusrikkumise; sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Ringkonnakohus on seisukohal, et ühelegi nimetatud tunnustele vanglaametniku korraldus M.K. ile nimesildi vastuvõtmiseks ei vastanud. Seega ei saa rääkida sellest, et vanglaametniku korraldus nimesildi vastuvõtmiseks oleks olnud tühine. Järelikult oli M.K. il kohustus vanglaametniku korraldus täita ja nimesilt vastu võtta ning tema keeldumist seda tegemast on põhjendatult käsitatud distsipliinirikkumisena. Riigikohtu halduskolleegium märkis haldusasjas nr 3-3-1-103-06 samuti, et kui ka hiljem kohases menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Seega tuleb M.K. i keeldumist korraldusele allumast käsitada distsipliinirikkumisena olenemata sellest, kas vanglaametniku korraldus nimesilt vastu võtta oli õiguspärane või mitte. Keelduda võib Riigikohtu viidatud lahendist tulenevalt vaid ilmselgelt tühise korralduse täitmisest. Korralduse võimalik õigusvastasus ei tähenda, et see oleks tühine. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et M.K. i põhjendused selle kohta, miks ta pidas sellisel kujul nimesildi kandmist õigusvastaseks, ei ole vaidluse lahendamisel asjakohased. Kuna nimesildi vastuvõtmise korraldus ei olnud ilmselgelt tühine, tuli M.K. il seda täita. Ringkonnakohus on seetõttu seisukohal, et distsiplinaarmenetluse lõpptulemus ei oleks käesolevas haldusasjas muutunud ka siis, kui M.K. il olnuks võimalus distsiplinaarmenetluse protokollile esitada kohtumenetluses toodud vastuväited nimesildi õigusvastasuse osas. Ringkonnakohus ei näe võimalust, et nende asjaolude väljatoomine oleks tinginud teistsuguse karistuse või karistuse määramata jätmise. Seetõttu ei ole distsiplinaarmenetluses toimunud menetlusviga käesoleval juhul distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise aluseks. Lisaks on vähemalt seisukohad, et nimesilt pole standardne ja et sellel ei tohi olla vabanemiskuupäeva, saanud M.K. esitada juba enne distsiplinaarmenetluse protokolli koostamist ning need on protokollis kajastatud (tl 38). 14. Asjakohatud on M.K. i väited distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasusest põhjusel, et talle ei tõlgitud distsiplinaarasja menetluse dokumente vene keelde. Põhiseaduse §-st 6 ja § 52 lg-st 1, Keeleseaduse § 3 lg-st 1 ning

§ 20lg-st 1 tulenevalt tuli nimetatud dokumendid vormistada eesti keeles.

Vangistusseadusest ega ühestki teisest õigustloovast aktist ei tulene kohustust tõlkida kinnipeetavale dokumente kirjalikult vene keelde. Seetõttu on ka M.K. i nõue, et tõlkeid peaksid korraldama vastava kvalifikatsiooniga tõlgid, alusetu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole M.K. i õigused jäänud seetõttu teostamata, et vaidlusalused dokumendid vormistati eesti keeles ning et M.K. eesti keelt enda väitel ei oska. Viru Vangla kinnitusel tõlgitakse vanglas selleks, et tagada kinnipeetavatele vangla koostatud dokumentide sisust arusaamine, vanglaametnike poolt suuliselt dokumentide sisu. Kui kinnipeetavatele jääb midagi arusaamatuks, on tal võimalik esitada inspektor-kontaktisikule täiendavaid küsimusi (tl 32p). Käskkirja toimetas M.K. ile kätte vanglaametnik J. Kert, kes enda kinnitusel tutvustab dokumente vene keelt kõnelevatele kinnipeetavatele vene keeles (tl 48) ning sealhulgas on tutvustanud dokumente ka M.K. ile (tl 91). Ringkonnakohtul pole alust kahelda, et suulise tõlke M.K. käskkirjast sai ja et soovi korral oli tal võimalik esitada 6 3-09-40 täpsustavaid küsimusi. Asjaolu, et M.K. on distsiplinaarkaristuse käskkirja lõppu märkinud, et ta ei saanud venekeelset tõlget, näitab ringkonnakohtu hinnangul üksnes seda, et ta ei saanud kirjalikku tõlget kvalifitseeritud tõlgilt, mida M.K. järjekindlalt vastustaja kinnitusel soovib (tl 32p). Nagu ülalpool märgitud, ei tulene M.K. il subjektiivset õigust riigi kulul kvalifitseeritud kirjalike tõlgete saamiseks ühestki seadusest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaolu, et M.K. pidi käskkirjast aru saama, kinnitab see, et ta on esitanud käskkirja peale vaide, kus on suutnud välja tuua, miks ta peab käskkirja õigusvastaseks. Vaides on M.K. selgitanud, et pidas korraldust nimesildi kandmiseks õigusvastaseks, kuna seal olid tema isikuandmed, sealhulgas vabanemise kuupäev (tl 34). M.K. i apellatsioonkaebuse väide, et tema vaides ei olnud midagi käskkirja sisu kohta ja ette heideti vaid distsiplinaarmenetluse materjalide tõlkimata jätmist, ei vasta tegelikkusele. 15. Haldusasja materjalidest ei tulene seega, et Viru Vangla ametnike tõlked oleksid M.K. i õiguste realiseerimise jaoks ebapiisavad või eksitavad. Kui kinnipeetav ei ole rahul vanglaametnike tõlkega, on tal võimalik

§ 21alusel hankida ise enda kulul tõlketeenust.

Vajadusel tõlke võimaldamine vanglaametnike kaudu on ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse liikmesriikidele Rec

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta p-ga 38.3, mille kohaselt tuleb keeleoskamatusest tulenevate raskuste ületamiseks kasutada pädevate tõlkide abi. Ringkonnakohtul ei ole mingit alust pidada M.K. ile tehtud tõlkeid ebapädevaks. Kuna M.K. ile oli dokumentidest arusaamise võimalus tagatud, peab ringkonnakohus asjakohatuks M.K. i väiteid isikute ebavõrdsest kohtlemisest. 16. Eeltoodust tulenevalt jääb M.K. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsus muutmata. Maili Lokk Agu Timmi 7 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.