Obsah (6)

§ 49§ 86§ 72§ 51§ 87§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-2100 Haldusa

) § 49 lg-t 1 ja 4 rikkudes, sest otsuse tegemisel on lähtutud avaldustest, mis esitati pärast menetlustähtaja lõppemist ning kaebajal ei võimaldatud enne otsuse tegemist tutvuda esitatud avaldustega ega antud võimalust väljendada oma seisukohti. Lisaks on otsus sisuliselt motiveerimata, sest otsuses esitatud faktiväide karjääride ja uuringuloa taotluste paljususe kohta on samaväärne haldusakti motiveerimata jätmisega. 3. Tartu Halduskohtu 17. veebruari 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on Palupera Vallavolikogu poolt kirjaliku arvamuse ehk seisukoha andmine menetlustoiming, millega ei ole iseseisvalt antud kellelegi õigusi ega pandud kohustusi. Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi sõltumatult menetluse lõpptulemusest ja pole tegemist olukorraga, kus menetluse käigus oleks tegemist sellise menetlusveaga, mille tulemusena ei saa lõplik haldusakt olla sisult õiguspärane. Nõusoleku andmisega või sellest keeldumisega ei ole otsustatud kaebajale uuringuloa andmist või mitteandmist. Juhul kui loa andja teeb keelduva otsuse, on loa taotlejal õigus esitada kaebus loa andja vastu loa andmisest keeldumise tühistamiseks ja loa andmise kohustamiseks. Sellise kaebuse raames on võimalik hinnata ka Palupera Vallavolikogu nõusoleku andmisest keeldumise kui menetlustoimingu õigsust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. OÜ Tava Mets apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tühistada Palupera Vallavolikogu 18. septembri 2008. a otsus nr 1-1/43 või alternatiivselt (eelneva taotluse rahuldamata jätmisel) tühistada halduskohtu otsus ning saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Kohtuotsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg 2 sätetele. Kohus on asunud seisukohale, et vaidlustatud Palupera Vallavolikogu otsuse puhul ei ole tegemist vaidlustatava haldusaktiga, kuid jätnud selgitamata, millist õiguslikku tähendust omab kaebeõiguse äranäitamine vaidlustatud otsuses. Samuti pole kohus andnud selget seisukohta, kas vaidlustatud otsuse puhul on tegemist vaideotsusega Palupera Vallavolikogu 22. mai 2008. a otsusele nr 1-1/31 ning miks kohtu arvates pidi saama esitada vaiet mittevaidlustatavale menetlustoimingule. Lahendist pole järgitav, milline seaduslik põhistus vaidlustatud Palupera Vallavolikogu otsusele alles jäi ning kohus ei ole andnud selget seisukohta, kas vaidlustatud Palupera Vallavolikogu otsuse puhul on tegemist vaiet lahendava otsusega või muu lahendiga.
2. b)Halduskohus on ebaõigesti viidanud, et Valgamaa Keskkonnateenistus pole siiani keeldunud uurimisloa väljastamisest. Kohus on jätnud arvestamata, et toimikus olevate materjalide kohaselt on Valgamaa Keskkonnateenistus jätnud seadusest tuleneva tähtaja jooksul andmata otsuse uuringuloa andmiseks või sellest keeldumiseks. Haldusorgani menetlusnormide rikkumine ei saa olla kohtulahendi rahuldamata jätmise põhjuseks.
3. c)Kohtuotsus ei vasta HKMS § 25 lg 3 sätetele. Kohus on jätnud põhistamata, miks ei ole isikutel enne uuringuloa väljastamist kaebeõigust. Kohus ei ole andnud selget seisukohta küsimuses, et kui isikutel puudus kaebeõigus, siis millisel alusel on vastustaja muutnud oma varasemat kaalutlusõiguse alusel antud nõusolekut. Kohus ei ole selgelt väljendanud, miks vastustaja menetlusnormide rikkumisel põhinev otsus on pädev ja küllaldane.
4. d)Vaidlustatud otsuse puhul on tegemist haldusaktiga. Hilisema lõpliku haldusakti vaidlustamisel puudub menetlustähtaja möödumise tõttu reaalne võimalus vaidlustada Palupera Vallavolikogu 18. septembri 2008. a otsust nr 1-1/43.
5. e)Kohus pole selgelt hinnanud, millega on vaidlustatud Palupera Vallavolikogu otsuse puhul tegemist. Kohtuotsuse alguses on kohus seisukohal, et tegemist on menetlustoiminguga, hil- 2 jem jõuab kohus järeldusele, et tegemist on lõplikule haldusaktile aluseks oleva olulise nn eelhaldusaktiga. Lahendi lõpus jõutakse järeldusele, et tegemist võib olla uuringuloa väljastamist otseselt takistava aktiga maapõueseaduse (MaaPS) § 20 lg 1 p 9 mõistes. Kui tegemist on haldusaktiga, mis on määrava tähtsusega kaebaja uuringuloa taotluse väljastamiseks, siis ei saa kaebaja jääda lootma Vabariigi Valitsuse erandkorras antavale loale, vaid on õigustatud esitama kaebust vastustaja otsusele. Asjaolu, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist pikemas haldusmenetluses ühe aluseks võetava haldusaktiga, ei saa võtta kaebajalt õigust vaidlustada üksikakti selle selge seadusvastasuse korral.
6. f)Kuna käesoleva halduskaebuse menetlusse pole Valgamaa Keskkonnateenistust kaasatud, on kaheldava väärtusega kohtuotsuses märgitu, et Valgamaa Keskkonnateenistusel tuleb jätkata menetlust uuringuloa väljastamiseks.
7. g)Kohus on andmata jätnud hinnangu küsimusele, kas haldusorgan võis varasema nõusoleku vallaelanike vaideid arvesse võttes kehtetuks tunnistada ja kas antud juhul on vaidlustatud otsus põhistatud seaduses nõutud viisil. 5. Palupera Vallavolikogu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
8. a)Kuivõrd Palupera Vallavolikogu 22. mai 2008. a otsus nr 1-1/31 ei loonud OÜ-le Tava Mets õigusi ega kohustusi, ei saa selle otsuse tühistamine rikkuda ka OÜ Tava Mets õigusi ning halduskohus ei pidanud hindama vallaelanike vaide lubatavust ega kaevatava otsuse õiguspärasust. Seetõttu ei ole OÜ Tava Mets õigusi Palupera Vallavolikogu poolt rikutud ning ei oma tähtsust, kas nõusolek kujutab endast haldustoimingut või eelhaldusakti. OÜ Tava Mets õigusi saab rikkuda üksnes uuringuloa andmisest keeldumine, mis on vaidlustatav.
9. b)Põhjendamatu on väide, et halduskohus on põhistanud kaebuse rahuldamata jätmist Valgamaa Keskkonnateenistuse poolse menetlusnormide rikkumisega. Halduskohus on sedastanud üksnes asjaolu, et uuringuloa andja ei ole kuni käesoleva ajani luba andnud ega ka sellest keeldunud. Palupera Vallavolikogu poolset nõusoleku mitteandmist ei saa samastada Keskkonnaameti Valga-Võru-Põlva regiooni (Valgamaa Keskkonnateenistuse õigusjärglane) tegevusetusega.
10. c)Halduskohus on piisavalt põhistanud seisukohta, mille kohaselt puudub isikutel kaebeõigus nõusoleku andmisele või andmisest keeldumisele enne uuringuloa väljastamist või sellest keeldumist.
11. d)Arusaamatu on kaebaja väide, nagu puuduks tal võimalus kaevatud otsuse osas kaebeõigust realiseerida uuringuloa andmise või selle andmisest keeldumise korraldust vaidlustades kaebetähtaja möödumise tõttu. Halduskohtu ja Riigikohtu seisukoha järgi saab haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga.
12. e)Palupera Vallavolikogu 18. septembri 2008. a otsuse nr 1-1/43 puhul on tegemist vaideotsusega, millega on rahuldatud kümne isiku 20. juunil 2008 esitatud vaie, milles paluti tunnistada kehtetuks Palupera Vallavolikogu 22. mai 2008. a otsus, millega anti nõusolek OÜ-le Tava Mets uuringuloa väljastamiseks. Vaie on esitatud haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kaebaja poolt viidatud kolmandate isikute avaldused on kohalikule omavalitsusele esitatud seonduvalt arvamuse andmise menetlusega ning seetõttu ei ole arvamuse andmise menetluses asjast huvitatud isikud kohustatud järgima tähtaegu, millised on kindlaks määranud Valgamaa Keskkonnateenistus uuringuloa andmise menetluses. Kuivõrd otsus on tehtud vaidemenetluses, ei kohaldu otsuse osas

§ 49

lg 4, mis reguleerib avatud menetluses eelnõu või taotluse muutmist isiku kahjuks, kelle õigusi eelnõu või taotlus puudutab. f) Palupera Vallavolikogu 18. septembri 2008. a vaideotsus on õiguspärane. Vaideotsus vastab

§ 86

lg-s 1 sätestatud nõuetele.

§ 86

lg 2 kohaselt puudus seadusest tulenev 3 kohustus vaideotsust põhjendada, kuna vaie on rahuldatud. Kaebaja ei ole vaidemenetluse läbiviimise osas esitanud kaebuses ühtki väidet. Ühtlasi ei ole kaebaja välja toonud, millisel viisil on Palupera Vallavalitsus vaidemenetlusega tema subjektiivseid õigusi rikkunud. Vastustaja teavitas kaebajat vaide esitamisest ning kaebajal oli õigus oma seisukohti vaidemenetluses esitada. Kuna Palupera Vallavolikogu ei ole vaidemenetluses kaebaja õigusi rikkunud, puudub kaebajal seaduses sätestatud õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Vaidlustatud otsuse tühistamine tekitab olukorra, kus Palupera Vallavolikogu on kohustatud uuesti läbi vaatama Astuvere küla kümne elaniku 20. juunil 2008 esitatud vaide ning tegema asjas uue vaideotsuse. 6. Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2009. a määrusega kaasati asja menetlusse Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon. Keskkonnaamet toetab vastuses kaebaja soovi tühistada Palupera Vallavolikogu 18. septembri 2008. a otsus nr 1-1/43. Vastuse põhjendused:

1. a)Kohaliku omavalitsuse otsused geoloogilise uuringu loa menetluses on menetlustoimingud, mille läbiviimisel tuleb arvestada haldusmenetluse läbiviimisele kehtestatud nõudeid. Geoloogilise uuringu loa menetluses on kohaliku omavalitsuse nõusolekule, tulenevalt MaaPS § 20 lg 1 p-st 9, antud siduv iseloom. Eestis on siiani rakendunud ühtne praktika, kus kohaliku omavalitsuse keeldumine on olnud üheselt loa andmisest keeldumise aluseks. Üldjuhul on loa andjal väga keeruline hinnata, kas kohaliku omavalitsuse otsus on asjakohane või mitte ning kohalikule omavalitsusele peab jääma võimalus oma otsuseid uuesti põhistada.
2. b)Kuigi kohaliku omavalitsuse seisukoha puhul on tegemist menetlustoiminguga, mida

§ 72

lg 2 kohaselt tuleb vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga, tuleks seda otsust menetlusökonoomika printsiibist lähtudes võimaldada vaidlustada juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-8-02 ja
3. juuni
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-138-03). Palupera Vallavolikogu viitab vaidlustatud otsuses vallavalitsusele laekunud Astuvere küla elanike avaldusele, milles palutakse Palupera Vallavolikogu
5. mai 2008 otsus nr 1-1/31 tühistada, kuna karjääris tekib müra ja tolm. Geoloogilise uuringu käigus tekkivad müra ja tolm on nii marginaalsed, et see seisukoht ei saa olla kaalutlusotsuse aluseks ettevõtluse piiramisel. Geoloogiline uuring ei mõjuta suurulukite väljakujunenud liikumisala. Vastavalt keskkonnaregistri seaduse §-le 6 ei tohi keskkonnalubade ja keskkonnakasutuse registreerimise taotluste menetlemisel kasutada keskkonnaregistrisse kandmata andmeid. Keskkonnaregistris puudub teave Eesti TA Meteoriidika Komisjoni aseesimehe
6. septembri
7. a kirjas mainitud ringstruktuuride kohta. Samuti ei näe Keskkonnaamet, kuidas geoloogiline uuring nimetatud ringe mõjutada võib. Motiveering, et Palupera vallas on palju maardlaid, mis hetkel tagavad piirkonna vajadused, oleks asjakohane kaevandusloa taotlemise menetluses. c) Kuna põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks peab olema seaduslik alus, peab ka kohalik omavalitsus tuginema oma motiveeringus vastavale alusele. Kohalik omavalitsus ei ole välja toonud mitte ühtegi seadust või määrust, millel tema otsus põhineb, välja arvatud maakonnaplaneering. Maakonnaplaneeringuga on antud alale ette nähtud roheala. Uuringuloa andmine maakonnaplaneeringu alusel määratletud rohealale ei ole vastuolus kehtiva õigusega. Roheala eesmärk on tagada pigem tiheasustusaladel nn roheliste koridoride olemasolu, mitte määratleda suuri territooriume metsamaal rohealana, seda eriti veel eraõiguslikule isikule kuuluval maa-alal. Kuna geoloogilise loa alusel tehtavad uuringud roheala toimimist ei mõjuta, ei tohiks maakonnaplaneeringuga määratletud roheala olla takistuseks loa andmisele. Küll võib geoloogilise uuringu tulemusena algatada planeeringu, millega muudetakse ära maakonnaplaneeringu vastav osa. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebust põhjendatuks, vaid nõustub halduskohtu otsuse põhiseisukohtadega, märkides vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.
9. Ringkonnakohus meenutab esmalt, et haldusorgani toimingu või otsustuse haldusaktiks kvalifitseerimiseks ei piisa sellest, et haldusorgan järgib haldusaktidele esitatavaid vorminõudeid. Haldusakte ja toiminguid piiritletakse nende sisu alusel (

§ 51lg 1). 9. Maa

PS § 14 lg-st 2 tulenevalt pidi keskkonnateenistus saatma uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks muuhulgas vastustajale, kes pidi andma oma arvamuse kirjalikult. MaaPS § 20 lg 1 p 9 kohaselt keeldutakse uuringuloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole nõus uuringuloa andmisega. Tulenevalt MaaPS § 20 lg 3 teisest lausest tohib kohaliku omavalitsusüksuse mittenõustumise korral uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Halduskohus leidis õigesti, et MaaPS § 14 lg-s 2 ja § 20 lg 1 p-s 9 sätestatud uuringuloa menetluses kohaliku omavalitsuse poolt antava arvamuse näol on tegemist menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga. Ei uuringuloa andmisega nõustumine ega mittenõustumine ei ole üldjuhul iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavad. Kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine ei too kaasa igal juhul uuringuloa andmist. Samuti ei välista kohaliku omavalitsuse mittenõustumine loa andmist, nagu märgib ebatäpselt oma vastuses Keskkonnaamet. Luba on sellisel juhul võimalik anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul (MaaPS § 20 lg 3 teine lause). Ringkonnakohus nõustub Keskkonnaameti seisukohaga, et Keskkonnaamet ei saa uuringuluba anda MaaPS § 20 lg 1 p 9 ja lg 3 vastaselt ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta ka siis, kui nõusoleku andmisest on keeldutud õigusvastaselt. Samas ei võta kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumine Keskkonnaametilt kohustust kaaluda loa andmist, taotledes Vabariigi Valitsuse nõusolekut. Seega puudub kõnealusel arvamusel kokkuvõttes regulatiivne tähendus lõpliku otsustuse suhtes uuringuloa andmisel. See aga on nii

§ 51lg 1 kui ka HKMS § 4 lg 1 kohaselt haldusakti tunnuseks.

1. Menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või muudaks menetluslik rikkumine haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (viimati Riigikohtu halduskolleegiumi
2. veebruari
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-96-08, p 17 koos täiendavate viidetega). See kehtib ka haldusmenetluses teise haldusorgani poolt antud arvamuste ja kooskõlastuste suhtes. Nagu p-s 9 selgitatud, ei olnud kohaliku omavalitsuse arvamusel keskkonnateenistuse otsuse suhtes siduvat tähendust. Seega ei saa see arvamus tuua kaasa igal juhul õigusvastast keskkonnateenistuse otsust ega muuta selle õiguspärasuse hindamist võimatuks. Tõsi, nõusoleku andmata jätmine võib omada teatud mõju kaebajale, sest menetlus uuringuloa väljaandmise otsustamisel võib mõnevõrra pikeneda. See aga ei tähenda kaebaja õiguste iseseisvat rikkumist (vrd Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-96-08, p 18).
4. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud nõusoleku andmisest keeldumine, vaid varasema nõusoleku „kehtetuks tunnistamine“. Ehkki MaaPS § 14 lg-s 2 sätestatud nõusolek ei ole haldusakt, on ringkonnakohtu hinnangul põhimõtteliselt siiski võimalik nõusolek kui haldusesi- 5 sene tahteavaldus kehtetuks tunnistada, st nõusoleku õiguslikud tagajärjed Keskkonnaameti (keskkonnateenistuse) jaoks kõrvaldada. Kuigi volikogu otsuses puudub selgesõnaline resolutsioon vaide rahuldamise kohta, on selles viidatud külaelanike
5. juuli
6. a avaldusele, mis oli pealkirjastatud vaidena. Sõltumata sellest, kas külaelanikel oli vaide esitamise õigus, on haldusorgani otsus vaide rahuldamise kohta vaideotsus. Sellest ei tulene aga automaatselt OÜ Tava Mets kaebeõigust otsuse vaidlustamiseks. Ka vaideotsust saab vaidlustada vaid juhul, kui see rikub isiku õigusi (

§ 87lg 2 p 3, HKMS § 7 lg 1).

Nii nagu nõusoleku andmisest keeldumine ei riiva iseseisvalt kaebaja õigusi, ei riiva tema õigusi ka varasema nõusoleku kehtetuks tunnistamine, sõltumata sellest, et ühtlasi on tegemist vaideotsusega. Seega on halduskohus kokkuvõttes õigesti jätnud kaebuse rahuldamata, hindamata vaidlustatud volikogu otsuse õiguspärasust, sh selle õiguslikku alust, õiguspärase ootuse arvestamist ning põhjenduste piisavust ja asjakohasust. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole tarvis hinnata ka seda, kas volikogu võis oma otsuse aluseks võtta vallaelanike vaide ja kas vallaelanikel oli vaide esitamise õigus. Neid hinnanguid ei anna kaebeõiguse puudumise tõttu ka ringkonnakohus. Apellatsioonkaebuses viidatud võimalikud halduskohtu otsuse puudused ei saanud kaasa tuua väära resolutsiooni tegemist. 12.

§ 16

lg 2 kohaselt loetakse kooskõlastus antuks, kui teine haldusorgan ei ole kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud. Keskkonnaministri

1. mai
2. a määruse nr 40 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse vorm, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale esitatavad täpsustatud nõuded, üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vorm“ § 4 lg 4 kohaselt esitab taotletava uuringuruumi asukoha kohalik omavalitsus loa andjale MaaPS § 14 lg 2 kohaselt arvamuse üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse asjus tehtud otsuse eelnõu kohta kahe kuu jooksul taotluse talle edastamise päevast arvates. Vaidlustatud volikogu otsus ei sisalda selgesõnalist seisukohta, millisele arvamusele Palupera vald kaebaja loataotluse suhtes asub, st kas nõusoleku andmine võetakse uuesti kaalumisele (vt ka halduskohtu istungi protokoll tl 51 pöördel). Kui pärast keskkonnaministri
3. mai
4. a määruse nr 40 § 4 lg-s 4 sätestatud tähtaega võetakse varasem nõusolek tagasi (tunnistatakse kehtetuks) ning uut otsust nõusoleku andmisest keeldumise kohta koheselt ei tehta ja tähtaega nõusoleku andmiseks ei pikendata, tuleb nõusolek

§ 16lg 2 kohaselt lugeda jätkuvalt antuks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et säärase vastuolulise õigusliku olukorra loomine volikogu poolt ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega, kuid tulenevalt

§ 16

lg-st 2 ei takista see olukord Keskkonnaametil kaebaja loataotluse suhtes otsuse tegemist. Kui taotleja õigusi rikub loa andja otsuse tegemisega viivitades, on taotlejal võimalik esitada kohustamiskaebus loa andja vastu.

1. Asjakohatud on kaebaja märkused seoses volikogu
2. mai ja
3. septembri
4. a otsuste vaidlustamisviidetega. Seadusest ei tulene, et ainuüksi vaidlustamisviitega saaks tekitada või piirata HKMS §-s 7 sätestatud kaebeõigust. Ekslik on kaebaja väide, et tal puudub pärast lõpliku haldusakti andmist enda loataotluse kohta efektiivne õiguskaitsevahend, sest pärast lõplikku keeldumist on möödunud kaebetähtajad vastustaja otsuse vaidlustamiseks. Menetlustoimingud, sh teise haldusorgani kooskõlastusot- 6 sused on hõlmatud lõpliku haldusakti peale esitatud kaebusega, kusjuures kaebetähtaega arvestatakse alates lõpliku haldusakti teatavakstegemisest (HKMS § 9 lg 1). Kaebaja viide

§-dele 106 ja 109 ei ole asjakohane.

1. peatükis ei ole silmas peetud menetlustoiminguid haldusakti andmisel, vaid nn reaaltoiminguid, mis ei ole suunatud menetluslikult ühegi haldusakti (halduslepingu või määruse) andmisele, vaid lõpetavad iseseisva haldusmenetluse (nt teabenõudele vastamine).
2. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja menetluskuluks on halduskohtus ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv vastavalt 80 ja 250 kr ja õigusabikulu 10 000 kr, kokku 10 330 kr. Kulude kandmine on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud ja põhjendatud. Õigusabitasu maksmise tõendamise vajadusele juhtis ringkonnakohus selgitamiskohustusest lähtudes kaebaja tähelepanu ning kooskõlas TsMS § 331 lg-ga 1 tuleb tõendid vastu võtta, sest nende hilinenud esitamine ei põhjusta asja lahendamise viibimist. Teised menetlusosalised ei ole kuludokumente esitanud. Agu Timmi Maili Lokk 7 Ivo Pilving