3-08-2545/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-2545 Haldusasi OÜ Uhtna SF kaebus PRIA peadirektori 06.11.2008 käskkirjade nr 1-3.11/242 ja nr 1-3.11/243 p-de 2 tühistamiseks ja PRIA-le ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. märtsi 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Vastustaja (kaebuse esitaja) – OÜ Uhtna SF, esindaja Jüri Allikalt RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
3. märtsi 2009 otsus ja teha uus otsus. Jätta OÜ Uhtna SF kaebus PRIA peadirektori 06.11.2008 käskkirjade nr 1-3.11/242 ja nr 1-3.11/243 p-de 2 tühistamiseks ja PRIA-le ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata. Jätta OÜ Uhtna SF poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista OÜ-lt Uhtna SF 250 (kakssada viiskümmend) krooni PRIA kasuks menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. OÜ Uhtna SF esitas 27.08.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA kohustamiseks haldusakti väljaandmiseks. PRIA nõustus 15.09.2008 vastuses kaebusega ja lubas anda välja kaebaja avaldust arvestava haldusakti 04.04.
5. 07.11.2009 teatas PRIA kohtule, et on vastuses kaebusele osundatud haldusaktid vastu võtnud ning edastas kohtule ja kaebajale 06.11.2008 käskkirjad nr 1-3.11/242 ja nr 1-3.11/
6. Käskkirja nr 242 p-ga 1 tunnistati OÜ Uhtna SF puudutavas osas kehtetuks PRIA peadirektori 10.06.2008 käskkiri nr 1-3.11/169 ning käskkirja nr 242 p-ga 2 määrati OÜ-le Uhtna SF veiste loomühikute alusel makstavat täiendavat otsetoetust osaliselt, jättes rahuldamata OÜ Uhtna SF 04.04.2008 toetustaotlusele lisatud avalduse, milles oli palutud määrata OÜ-le Uhtna SF loomakasvatuse täiendavat otsetoetust (nii piimakvoodi kui loomühikute alusel) ka OÜ-lt Mullamäe ostetud loomade eest. Käskkirja nr 243 p-ga 1 tunnistati OÜ Uhtna SF puudutavas osas kehtetuks PRIA peadirektori 10.06.2008 käskkiri nr 1-3.11/161 ja p-ga 2 määrati OÜ-le Uhtna SF piima tootmiskvoodi alusel makstavat täiendavat otsetoetust osaliselt, jättes rahuldamata OÜ Uhtna SF 04.04.2008 toetustaotlusele lisatud avalduse, milles oli palutud määrata OÜ-le Uhtna SF loomakasvatuse täiendavat otsetoetust (nii piimakvoodi kui loomühikute alusel) ka OÜ-lt Mullamäe ostetud loomade eest. 09.12.2008 esitas OÜ Uhtna SF Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-08-1699 kaebuse täiendusena kaebuse PRIA peadirektori 6.11.2008 käskkirjade nr 1-3.11/242 ja nr 1-3.11/243 peale ning nõustus haldusasjas nr 3-08-1699 menetluse lõpetamisega. Kohus lõpetas 16.12.2008 kohtumäärusega haldusasja nr 3-08-1699 menetluse ning määras registreerida OÜ Uhtna SF poolt esitatud kaebuse täiendus PRIA peadirektori 06.11.2008 käskkirjade nr 1-3.11/242 ja nr 1-3.11/243 osaliseks tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks iseseisva haldusasjana.
7. Kaebuse kohaselt sõlmisid OÜ Uhtna SF ja OÜ Mullamäe 10.05.2007 müügilepingu eellepingu, mille esemeks oli OÜ Mullamäe piimatootmisüksuse (piimatootmisettevõtte), sh piimakarja, vasikate ja pullide, kokku 246 looma, müük ja üleandmine OÜ-le Uhtna SF. OÜ-lt Mullamäe läksid üle ka kõik piimatootmisettevõttes töötanud töötajad. Üle anti ka piimatootmiskvoot 732 382 kg ning muud õigused ja kohustused, millised olid oma olemuselt seotud müüdud piimatootmisettevõttega, sh õigus piimatootmisettevõtte majandamisest saadavatele õigus- ja muudele viljadele. Loomade valdus anti OÜ-le Uhtna SF üle eellepingu sõlmimise päeval. Tehingu järgselt esitati PRIA-le ka vastavad taotlused piima tarnekvoodi ja põllumajandusloomade üleandmiseks OÜ-lt Mullamäe OÜ-le Uhtna SF ning PRIA on nende üleandmise aktsepteerinud ja registrites vastavad muudatused teinud juba
8. Samuti on PRIA 30.10.2007 OÜ-le Uhtna SF väljastatud individuaalse kvoodi täitmise teatises nr 2-1/6842 näidanud OÜ Uhtna SF tarnekvoodi koosseisus juba OÜ Mullamäe kvoodi arvelt suurenenud tarnekvooti. OÜ Uhtna SF tasus eellepingu alusel piimatootmisettevõtte müügihinna 06.09.2007 ning piimatootmisettevõtte koosseisu kuuluvate loomade omand läks üle 06.09.
9. Kaebaja esitas PRIA-le 04.04.2008 vormikohase avalduse loomakasvatuse täiendava otsetoetuse saamiseks piima tootmiskvoodi ja loomühiku alusel, selgitades, milline kvoot ja millised loomühikud kuulusid kaebajale enne OÜ-lt Mullamäe piimatootmisettevõtte omandamist ning lisaks vastavalt PRIA kohalikust Lääne-Viru büroost saadud soovitusele täiendava eraldi avalduse OÜ-lt Mullamäe omandatud piima tootmiskvoodi ja veise loomühikute alusel otsetoetuse saamiseks. Täiendava otsetoetuse 2008 eest määramata jätmine PRIA poolt ei ole kooskõlas Eesti siseriiklike õigusaktidega ega ka Euroopa Liidu õigusega. 2 Euroopa Liidus reguleerib ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavaid otsetoetuskavade ühiseeskirju Euroopa Nõukogu 29.09.2003 määrus (EÜ) nr 1782/
10. 21.04.2004 kehtestati Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 796/2004, millega omakorda kehtestati nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid. Nimetatud Euroopa Nõukogu määrused ei keelanud piimatootmisettevõtete ega nendega seonduvate toetusõiguste üleandmist. OÜ-lt Mullamäe omandatud piimatootmisettevõte jäi iseseisvalt toimima ka peale müügitehingut ja OÜ-le Uhtna SF üleandmist. Piima tootmiskvoot ja piimakarja lehmad ning nende alusel võimaldatavad toetusõigused ning nende taotlemise õigus on oma olemuselt seotud kõige otsesemalt piimatootmisettevõttega, mistõttu piimatootmisettevõtte müügi õiguslikuks tagajärjeks saigi olla muu hulgas see, et OÜ-le Uhtna SF kui ostjale läksid üle nii piimatootmiskvoot kui ka eelnimetatud mõlema otsetoetuse taotlemise õigus, seda ainuüksi juba seetõttu, et tehingu pooled olid nii kokku leppinud. Seadusest ei tulene, et piimatootmisettevõtte müügitehingu tulemusena üleandmisel ei oleks lubatud üle anda piimatootmiskvoodi alusel taotletavaid toetusõigusi ja veiste loomühiku alusel taotletavaid toetusõigusi. Tehingu pooled olid kokku leppinud, et seoses piimatootmisettevõtte üleandmisega on OÜ Mullamäe andnud OÜ-le Uhtna SF üle ka piima tootmiskvoodi ning piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlemise õiguse ja veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlemise õiguse ning OÜ Uhtna SF on need vastu võtnud. PRIA on tõlgendanud ja kohaldanud OÜ Uhtna SF otsetoetuse taotluste rahuldamata jätmisel põllumajandusministri määruse nr 15 sätteid vastuolus asjassepuutuvate otsetoetuste andmise mõtte ja eesmärgiga ning vastuolus Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 796/2004 artikliga 74, samuti vastuolus Eesti Vabariigi õigusaktidega. PRIA ei ole käskkirju nr 242 ja nr 243 motiveerinud viidetega ühelegi Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 ega määruse (EÜ) nr 796/2004 sättele, milline keelaks toetusõiguste üleandmist seoses piimatootmisettevõtte üleandmisega või toetuse avalduse rahuldamata jätmist sellise ettevõtte ülevõtjale. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (edaspidi ELÜPRS) ei keela otseselt ega kaudselt vaidlusaluste toetusõiguste üleandmist, sh isikule, kes omandab piimatootmisettevõtte. ELÜPRS § 18 reguleerib täiendava otsetoetuse taotluse rahuldamata jätmise aluseid. PRIA-l tulnuks otsetoetuse määramisel 2008 arvestada üleandjale 2007 toetuse otsuses toodud toetusõiguslikuks tunnistatud veiste loomühikuid ettevõtte omandaja loomühikute koosseisus kui täiendavaid loomühikuid. Seoses piimatootmisettevõtte üleminekuga tuleb lugeda OÜ Uhtna SF OÜ Mullamäe õigusjärglaseks ettevõtte koosseisus üleantud piima tootmiskvoodi alusel taotletava täiendava otsetoetuse osas ja veiste loomühikute alusel taotletava täiendava otsetoetuse osas. Piimatootmisettevõtte koosseisus täiendavate otsetoetuste taotlemise õiguste üleandmisel oli tegemist eriõigusjärglusega.
11. Vastustaja PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Taotletavad otsetoetused on täiendavad siseriiklikud otsetoetused, mille andmise õiguslikuks aluseks Eestis on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tingimustes Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 143c. Vastavalt nimetatud artikli lg-le 2 on uutel liikmesriikidel võimalik anda täiendavaid siseriiklike otsetoetusi siis, kui Euroopa Komisjon on selleks liikmesriigi poolt esitatud tingimustel andnud loa. Euroopa Liidu õigusaktid riiklike täiendavate otsetoetuste andmise nõudeid ei kehtesta, toetuse eraldamise muudab legaalseks ning toetuse andmise nõuded kiidabki heaks Euroopa Komisjon oma loaga. Nõuded täiendavatele siseriiklikele otsetoetustele koostavad ja annavad Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks liikmesriigid ise. 3 Piima tootmiskvoot on seotud loomadega ning võimaldab tootjal piima tootmiskvoodi ulatuses piima toota. Kui isik võtab teiselt isikult üle piimalehmad, on loomulik, et üle võetakse ka piima tootmiskvoot, mis on vajalik ülevõetud loomade osas piima tootmiseks. Ka õigusaktides on otseselt ette nähtud võimalus anda isikute vahel üle piima tootmiskvoot piimatootmisettevõtte üleminekul ning põllumajandusloomade registrisse kantud piimalehma(de) üleminekul. Samas ei näe õigusaktid ette, et piima tootmiskvoodi üleminekul eri isikute vahel läheks üle ka piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlemise ja saamise õigus. OÜ Mullamäe ja OÜ Uhtna SF pidid teavitama loomade liikumisest PRIA poolt hallatavat põllumajandusloomade registrit, kus tehti ka asjakohased kanded. Samas ei näe õigusaktid ette, et loomade üleminekul uuele loomapidajale läheks üle ka veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlemise ja saamise õigus. Kuna Euroopa Liidu õigusaktid nõudeid riiklike täiendavate otsetoetuste osas ei kehtesta, ei saa tekkida küsimust Euroopa Liidu õigusest tulenevatest normidest ega Eesti siseriikliku õiguse vastavusest Euroopa Liidu õigusaktidele. Riiklike täiendavate otsetoetuste puhul võib tõstatuda vaid küsimus sellest, kas Eestis antakse riiklikke täiendavaid otsetoetuseid kooskõlas Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud loaga. Eeltoodust tulenevalt ei ole täiendavate siseriiklike otsetoetuste puhul kohaldatav ka määruse (EÜ) nr 796/2004 art
12. Täiendavate siseriiklike otsetoetuste osas kohalduvad Euroopa Liidu õiguse sätted niivõrd, kuivõrd sisalduvad neile viited siseriiklikus õiguses. Küsitav on, kas asjaolu, et OÜ Uhtna SF on omandanud OÜ Mullamäe veisekarja, on käsitletav ettevõtte/majandi üleandmisena. PRIA-le ei ole esitatud müügilepingut ega muid lepinguid ettevõtte kui terviku või ettevõttesse kuuluvate õiguste ja kohustuste üleandmiseks. OÜ-le Uhtna SF ei ole üle antud ehitist (registreerimisnumbriga 18603), kus OÜ Mullamäe pidas OÜ Uhtna SF poolt omandatud loomi. Nimetatud ehitis on endiselt registreeritud OÜ Mullamäe nimel. Omandatud loomad vedas OÜ Uhtna SF oma ettevõtte ehitistesse, kus loomade pidamist jätkati. Ühestki OÜ Uhta SF poolt esitatud dokumendist ei nähtu, et OÜ-lt Mullamäe oleks üle võetud piimatootmisettevõte tervikuna. Pelgalt loomade müük ning töötajate üleminek OÜ-sse Uhtna SF ei ole võrdsustatav ettevõtte müügiga. Seega ei kuulu käesoleval juhul määruse (EÜ) nr 796/2004 art 74 rakendamisele ka siis, kui leida, et nimetatud artikkel täiendavate siseriiklike otsetoetuste osas kohalduks. Tehinguga ei ole võimalik kokku leppida piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse ega veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlemisõiguse üleandmises. Kehtiva õiguse kohaselt on nimetatud toetuste saamiseks seatud konkreetsed nõuded, millele vastamisel toetust makstakse ning vaidlusaluste toetuste osas ei ole ette nähtud taotlemisõiguste üleandmise võimalust. Isik, kellel on toetuste saamise õigus, ei saa neid õiguseid võõrandada teisele isikule, kes ise sisuliselt toetuste saamise nõuetele ei vasta. Antud juhul ei vastanud OÜ Uhtna SF 4.04.2008 esitatud taotlusele lisatud avalduses taotletud ulatuses põllumajandusministri määruse n r l 5 § - s 3 , 4 esitatud nõuetele. OÜ-1 Uhtna SF puudub õigus taotleda ja saada piima tootmiskvoodi alusel makstavat täiendavat otsetoetust OÜ-le Mullamäe 31.03.2007 seisuga määratud piima tootmiskvoodi eest. Samuti puudub OÜ-1 Uhtna SF õigus taotleda ja saada veiste loomühikute alusel makstavat täiendavat otsetoetust OÜ-le Mullamäe 2007 veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse menetlemise käigus toetuse määramise otsuses toodud veiste loomühikute alusel. HALDUSKOHTU LAHEND
13. Tartu Halduskohus rahuldas
14. märtsi 2009 otsusega kaebuse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt, kuivõrd piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse ja veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse osas on nõuded reguleeritud põllumajandusministri 22.02.2008 määruses nr 15, on õige, et taotluse 4 rahuldamata jätmine on õigustatud juhtumil, kui taotleja ei vasta nimetatud määruses kehtestatud tingimustele. PRIA esindajate kinnitusel oleks OÜ Mullamäe loomakasvatuse otsetoetust saanud igal juhul, kui ta oleks seda taotlenud kui põllumajandustootmisega tegelev isik. Seega pole vaidlust selles, et nii OÜ-l Mullamäe kui ka OÜ-l Uhtna SF oli eraldiseisvalt 2008 makstava täiendava otsetoetuse saamise õigus nii piima tootmiskvoodi alusel kui veiste loomühikute alusel. See ei tähenda, et toetusõiguste taotlemine on põllumajandusministri määruse nr l5 §-s 3, 4 seostatud isiku (taotleja) vastavusega määruses sätestatud tingimustele ega seda, et määruse eelnimetatud sätted välistavad taotlemise õiguse ülemineku (üleandmise) võimaluse. Siseriiklikud õigusaktid ei näe ette taotlemisõiguste ülemineku võimalust vaidlusaluste toetuste osas. Põhimõtteliselt õige on ka seisukoht, et riikliku toetuse taotlemise õigust pole võimalik anda üle eraõigusliku lepinguga (kui seadus sellist võimalust ei sätesta). Taotlemisõiguste ülemineku võimaluse vaidlusaluste toetuste osas sätestab antud juhul Euroopa Liidu õigus. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks kehtestati EL Nõukogu 29.09.2003 määrusega nr 1782/
15. Nimetatud määruse rakendamist konkretiseerib Euroopa Komisjoni 21.04.2004 määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ette nähtud nõuetele vastavuse, toetuse ümbersuunamise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid. Antud vaidluse lahendamisel on Euroopa Komisjoni määrus nr 796/2004, mis konkretiseerib määruse nr 1782/2003 rakendamist, asjassepuutuv. PRIA seisukoht, et käesoleval juhul täiendavale otsetoetusele Euroopa Liidu õigusaktide sätted ei kohaldu, on väär. Nimetatud määruse nr 796/2004 artikkel 81 sätestab, et käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. ELÜPS § 15 lg-s 2 volitatakse põllumajandusministrit kehtestama nõuded täiendava otsetoetuse saamiseks. PRIA on seisukohal, et viidatud sättes on põllumajandusministrile antav volitus piiratud vaid selliselt, et põllumajandusministri poolt kehtestatavad nõuded peavad olema kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 143c sätestatud korras saadud Euroopa Komisjoni nõusolekuga. Kohus vastustaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Asjaolust, et Euroopa Komisjon on andnud kooskõlastuse piimatootjatele täiendavate otsetoetuste maksmiseks piima tootmiskvoodi alusel ning veiste loomühikute alusel, ei saa teha järeldust, et Euroopa Liidu õigus nende täiendavate otsetoetuste määramise osas ei kohaldu. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 preambula lõikes 12 märgitakse, et määrus (EÜ) nr 1782/2003 jätab liikmesriikidele valiku selles ette nähtud teatavate toetuskavade rakendamise suhtes. Määruses 796/2004 tuleb seega sätestada haldus- ja kontrollivajadused võimalikke valikuid silmas pidades. Käesolevas määruses kehtestatavaid selliseid sätteid võib seega kohaldada üksnes sellises ulatuses, milles liikmesriigid on neid valikuid teinud. Eesti riik ei ole oma siseriiklikes õigusaktides teinud selgeid valikuid vaidlusaluste toetuste taotlemise õiguste ülemineku osas. Põllumajandusministri määruse nr l5 §-s 3, 4 sätestatut ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et eelnimetatud sätted keelavad (välistavad) piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse ning veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlemise õiguse ülemineku ettevõtte üleandmise puhul. Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artikkel 74 sätestab toetuste määramise reeglid majandite üleandmise puhul. Lähtudes nimetatud artikli lõigetest 3-6 on toetusõiguste üleminek ühelt põllumajandustootjalt teisele majandusüksuse üleandmise tehingu puhul (müük, üürimine või muu sarnast liiki tehing) võimalik. 4.04.2008 toetustaotlusele lisatud avalduse rahuldamata jätmine rikub kaebaja õigust täiendavate otsetoetuste saamiseks taotletud ulatuses. Asja uuel läbivaatamisel tuleb PRIA-l lähtuda Euroopa Komisjoni määruse nr 796/2004 artiklis 74 sätestatust. 5 Vastustaja ei ole esitanud vastuväiteid kaebaja väitele, et OÜ-lt Mullamäe omandatud piimatootmisettevõte jäi ka peale müügitehingut ja OÜ-le Uhtna SF üleandmist iseseisvalt toimima. Välja mõista PRIA-lt OÜ Uhtna SF kasuks menetluskulud summas 28 470, 80 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
17. märtsi 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus leidnud ebaõigesti, et toetusõiguste üleminek ühelt põllumajandustootjalt teisele majandusüksuse üleandmise tehingu puhul on võimalik. Põllumajandusministri määruses nr 15 alusel on võimalik selgelt välja tuua toetuste saamiseks õigustatud isik. Veiste loomühikute ja piima tootmiskvoodi alusel makstavate täiendavate otsetoetuste näol on tegemist tootmisest lahti seotud toetustega. Toetuste saamise õigus tuleneb ajaloolisest referentsist. Tootmisest lahti seotud toetuste näol on tegemist põhimõttelise muudatusega põllumajandustootmise toetamises, mis on suunatud sellele, et kõik põllumajandustootjad oma äriotsustes lähtuksid turult tulenevatest signaalidest, mitte ühe või teise toote kohta makstava toetuse ühikumäära suurusest. Toetuse lahtisidumine tootmisest tagab tootjale kindla sissetuleku ega mõjuta tootjat toetuse eesmärgil teostama vaid antud ajahetkel toetatavaid tegevusi. Tootmisest lahtiseotud toetuse saamisel saab tootja enam lähtuda tarbijate soovidest ning turusituatsioonist, kuna ei ole seotud otseselt mingite toetuskriteeriumite täitmisega (nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 preambula p 24). Ainsa nõudena peab isik tootmisest lahtiseotud toetuse saamiseks olema põllumajandusega tegelev isik, kusjuures tootja võib tegeleda erinevate põllumajandustootmise alaliikidega, mis on toodud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 2 punktis c. Seega kui turuolukord ei soosi enam näiteks veisekasvatust või piimatootmist, saab tootja ajaloolise referentsi alusel tootmisest lahti seotud toetuseid ka juhul, kui ta tegeleb hoopis saagikoristusega, maa hoidmisega heades põllumajandus-ja keskkonnatingimustes vms. Toetusskeemi ülesehitusega ega sellega taotletava eesmärgiga ei ole kooskõlas see, et näiteks piimatootmisettevõtte üleminekul ühelt tootjalt teisele lähevad piimatootmisettevõttega koos üle ka tootmisest lahti seotud toetuste saamise õigused. Piima tootmiskvoodi ja veiste loomühikute alusel makstavad täiendavad otsetoetused ei ole immanentselt seotud ettevõtte või selle osaga, vaid äriühingu kui tervikuga. Ettevõtte üleminekul saavad üle minna vaid tootmisega seotud toetuste saamise õigused, kuivõrd sellised toetused on otseselt seotud ettevõttesse kuuluvate asjadega ning konkreetsete tegevustega. Tootmisest lahti seotud toetuste saamise õigused ei saa oma olemuselt kuuluda äriühingu ühegi konkreetse ettevõtte koosseisu, mistõttu ei ole nende automaatne üleminek ettevõtte või selle osa üleminekul võimalik. Tootmisest lahti seotud toetuste osas ei ole komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 art 74 rakendatav. ELÜPS eelnõu § 15 on sarnane hetkel kehtiva ELÜPS §-ga 15, kuid eelnõu §-s 17 sisaldub reeglistik täiendava otsetoetuse toetusõiguste üleandmise jaoks. Nimetatud normi esimese lõike kohaselt võib isik, kellele on määratud täiendava otsetoetuse toetusõigused, selle võõrandada. Sama paragrahvi lg 4 volitab põllumajandusministrit kehtestama täiendava otsetoetuse toetusõiguste üleandmisest teavitamise korra ja vormi. Toetusõiguste üleandmise võimaldamine saab ELÜPS eelnõu kohaselt võimalikuks alates 2010 (ELÜPS eelnõu § 121 lg 2 järgi jõustub eelnõu § 17 lg 1, 2, 5, 6 1.01.2010). Kuivõrd olemasolev ELÜPS ega selle alusel antud põllumajandusministri määrus nr 15 ei sisalda viiteid toetusõiguste üleandmise lubatavusele, samuti puuduvad normid toetusõiguste võõrandamise tingimuste, korra jms kohta, tuleb asuda seisukohale, et olemasoleva reeglistiku kohaselt ei ole toetusõiguste üleandmine võimalik. 6 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 ei ole vaidlusaluste toetuste puhul tervikuna kohaldatav. Piima tootmiskvoodi ja veiste loomühikute alusel makstavate täiendavate otsetoetuste osas kohalduvad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 art 143c ning komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 art
18. Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 kuulub siseriiklike täiendavate otsetoetuste osas kohaldamisele juhul, kui toimuks toetuste kaasrahastamine. Vaidlusaluse
19. toetusaasta osas Euroopa Liidu poolset siseriiklike täiendavate otsetoetuste kaasrahastamist ei toimunud ning toetusskeeme rahastati täies ulatuses vaid Eesti riigi eelarvest. Euroopa Liidu poolne siseriiklike täiendavate otsetoetuse kaasrahastamine toimus aastatel 2004-2006, alates 2007 kaasrahastamist ei toimu. Seega seab komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 art 140 komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 kohaldamise sõltuvusse toetuste Euroopa Liidu poolsest kaasrahastamisest, mida antud juhul ei toimu. Seega vaidlusaluse
20. toetusaasta siseriiklike täiendavate otsetoetuste osas ei ole komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 tervikuna kohaldatav. Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 art 74 reguleerimisala hõlmab vaid juhtumeid, kus ettevõte antakse üle pärast toetustaotluse esitamist ja enne kui toetuse taotlemise tingimused on täidetud (lg 2). Antud juhul on ettevõtte üleandmine väidetavalt toimunud
21. aasta jooksul, seega enne
22. toetusaasta osas taotluse esitamist 04.04.
23. a. Vaidlusaluste toetuste taotlemise tingimused olid OÜ-1 Mullamäe täidetud juba enne kui OÜ Uhtna SF esitas OÜ Mullamäe nimel vaidlusaluste toetuste taotluse, kuivõrd vaidlusaluste toetuste saamiseks ei pea teostama mingeid konkreetseid toiminguid ning toetuse saamise õigus tuleneb ajaloolisest referentsist. Ka seetõttu ei pea PRIA määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklit 74 antud juhul kohaldatavaks. Halduskohtu poolt OÜ Uhtna SF kasuks välja mõistetud kulutused õigusabile ei ole põhjendatud. OÜ Uhtna SF esindaja ei esitanud tõendeid arve tasumise kohta. Arvel on OÜ Uhtna SF esindaja oma allkirjaga kinnitanud arvel näidatud summa tasumist sularahas. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ainuüksi menetluskulude nimekirjas sisalduv advokaadi kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalset kantust (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-52-08).
24. Vastustaja OÜ Uhtna SF vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ebaõige PRIA seisukoht, et käesoleva vaidluse lahendamisel ja vaidlusaluste toetuste puhul ei olnud Euroopa Nõukogu määrus (EÜ) nr 796/2004 kohaldatav. Kuigi PRIA väidab alles nüüd apellatsioonimenetluses, et vaidlusaluste toetuste puhul tulnuks kohaldada Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikkel 143c ning Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikkel 140, ei ole ühegi nimetatud õigusaktiga ega nende sätetega põhistatud kaebusega vaidlustatud PRIA peadirektori 6.11.2008 käskkirju. Käesolevas vaidluses asjasse puutuvates siseriiklikes õigusaktidest ei tulene, et piima tootmiskvoodi alusel makstava täiendava otsetoetuse ja veiste loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse määramisel rakendatakse Euroopa Komisjoni määrust (EÜ) nr 1973/2004 artiklit 140 ja sellest tulenevalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklit 33h. Otse tuleb kohaldada Komisjoni määrust (EÜ) nr 796/2004, kuivõrd nimetatud määruse artikkel 81 sätestab, et määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Seega juhul, kui siseriiklikus õiguses puudub regulatsioon toetusõiguste üleminekuks seoses piimatootmisüksuse üleminekuga uuele isikule, kuulub rakendamisele Euroopa Liidu vastav õigusakt vahetult. Kohaldamisele kuulub Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 74 sätted ning nendest sätetest tulenevalt on toetusõiguste üleminek ühelt põllumajandustootjalt teisele majandusüksuse üleandmise tehingu puhul võimalik. Ekslik on PRIA seisukoht, et vaidlusaluste otsetoetuste näol on tegemist tootmisest lahti seotud toetustega ja toetuse saamiseks piisab, kui taotleja on põllumajandustootja ja kui temale kuulusid referentsaasta 31.03.2007 seisuga piimatootmiskvoot ja loomühikud. 7 Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 796/2004 preambula lõikes 48 on märgitud, et piimakarjatoetuste ja nendega seotud lisatasude abitaotluste suhtes on peamisteks abikõlblikkuskriteeriumiteks põllumajandustootjale eraldatud piimakvoodi raames toota lubatud piimakogus ning kas põllumajandustootja on tegelikult piimatootja ning seetõttu tuleb kohapeal peamiselt kontrollida seda, kas põllumajandustootja on tegelikult piimatootja. PRIA on jätnud arvestamata, et seoses piimatootmisettevõtte tervikuna müügiga ja üleandmisega, lõpetas OÜ Mullamäe piimatootmise ja piimakarja pidamise 2007 ning piima tootmiskvooti ja piimakarja enam ei omanud. Seega ei olnud OÜ Mullamäe peale piimatootmisettevõtte üleandmist enam tegelik piimatootja ja ei omanud enam loomühikuid. Asjaolust, et Määruse nr 15 §-s 3 on viidatud 31.03.2007 seisuga määratud piima tootmiskvoodile ja §-s 4 viidatud 2007 toetusõiguslikuks tunnistatud veiste loomühikule, ei ole põhjendatud teha järeldust, et juhul, kui piima tootmiskvoot ja piimakarja lehmad on põllumajandustootja poolt omandatud peale 31.03.2007 ja peale loomühikute alusel toetuse määramise 2007 otsust, siis ei ole nende omandajal õigust taotleda üleandjal seisuga 31.03.2007 fikseeritud piima tootmiskvoodi alusel ning 2007 üleandjale toetuse määramise otsuse alusel otsetoetusi
25. Eeltoodud viisil Määruse nr 15 §-de 3, 4 sätete tõlgendamine ja rakendamine oleks igati kooskõlas nimetatud otsetoetuste taotlemise põhimõtetega ja alustega ning Euroopa Liidu õigusega. Kui lähtuda PRIA seisukohast võiks nimetatud toetusi taotleda edasi OÜ Mullamäe, kuigi OÜ Mullamäe ei ole enam tegelik piimatootja ja ei oma piimakarja loomi ehk ei oma enam piimatootmisettevõtet. Kaebaja OÜ Uhtna SF tasus talle väljastatud arve-saatelehel näidatud menetluskulude summa sularahas 22.02.2002, mille vastuvõtmise kohta tegi lepinguline esindaja arve-saatelehele märke. Seadus ei sätesta, kuidas tuleb sularahaga arvelduste korral sularaha vastuvõtmine vormistada. Samuti ei kohusta seadus füüsilisest isikust ettevõtjal väljastama sularaha vastuvõtmisel kassa sissetuleku ordereid. Käesoleval juhul on kuludokumendiks märge arve-saatelehel nr 02-02 sularaha tasumise ja arve esitaja poolt vastuvõtmise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
27. märtsi 2009 otsus tuleb tühistada ning apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Uhtna SF kaebuse PRIA peadirektori 06.11.2008 käskkirjade nr 1.3-11-/242 ja nr 1-3.11/243 p-de 2 tühistamiseks ja PRIA-le ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata. Antud asja lahendamiseks tuleb anda vastus küsimusele, kas käesoleva kaasuse puhul on kohaldatav Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/
28. Halduskohus on oma otsuses jõudnud seisukohale, et antud määrus on kohaldatav ja see oli ka kaebuse rahuldamise aluseks. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004 artikkel 140 alusel määrust EÜ) nr 796/2004 kohaldatakse riikliku täiendava otsetoetuse suhtes, mida kaasrahastatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklile 33h.
29. toetusaasta puhul Euroopa Liidu poolset siseriiklike täiendavate otsetoetuste kaasrahastamist ei toimunud ja kõik selleks vajalikud vahendid tulid Eesti riigi eelarvest. Alates
30. toetusaastast Euroopa Liidu poolset kaasrahastamist siseriiklike täiendavate otsetoetuste osas ei toimunud. Samuti leiab ringkonnakohus, et ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt oleks praegusel juhul kohaldatav Komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikkel
31. Artikkel 74 käsitleb majandite üleandmist. Nimetatud artikli kohaselt loetakse majandi üleandmiseks müüki, üürimist või muud sarnast liiki tehingut asjaomaste tootmisüksustega. Antud juhul müüdi OÜ Mullamäe poolt OÜ-le Ohtna SF ainult OÜ-e Mullamaäe kuuluvad loomad. Vajalikud tootmishooned jäid OÜ Mullamäe omandisse. Seega ei ole tegemist tootmisüksuse müügiga, mis annaks aluse kohaldada artiklit
32. Sõltumata määruse nr 796/2004 artikkel 74 kohaldamisest oleks ettevõtte ülemineku korral kaebajale õigusjärgluse korras läinud üle ka õigus toetusele. Ainuüksi kariloomade omandamine ning kvootide ja töötajate ülevõtmine ei kujuta endast ettevõtte üleminekut. 8 Põllumajandusministri 22.02.2008 määruse nr 15 § 4 kohaselt põllumajandusliku tegevusega tegelev isik võib taotleda veiste loomühikute alusel makstavat täiendavat otsetoetust temale
33. aastal veiste loomühikute alusel makstava täiendava otsetoetuse menetlemise käigus toetuse määramise otsuses toodud veiste loomühikute alusel. OÜ-l Uhtna SF oli taolisi loomühikuid 176,
34. Seega oli tal alust saada toetust ainult nende loomühikute eest ja selliselt on ta toetust ka saanud. Kuna täiendava otsetoetuse maksmine ei ole seatud sõltuvusse taotluse esitamise ajal olevatest loomühikutest, siis puudus OÜ-l Uhtna SF õigus saada otsetoetust OÜ-lt Mullamäe soetatud loomühikute eest. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka osas, millega rahuldati OÜ Uhtna SF taotlus tema kasuks menetluskulude väljamõistmise osas. Toimikus oleva Jüri Allikalti Õigusbüroo arve-saateleht nr 02-02 (tl 53) on J. Allikalti allkiri selle kohta, et arvel näidatud summa on tasutud sularahas. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt märkinud, et halduskohtumenetluses on teise poole kasuks võimalik välja mõista üksnes need kulud, mille eest isik on juba tasunud (haldusasi nr 3-3-1-48-06). Kolleegiumi praktika kohaselt ei ole ainuüksi õigusabi andja kinnitus selle kohta, et arved on tasutud, piisav tõend, mis kinnitaks menetluskulude reaalselt kantust (lahendid nr 3-3-1-5-08, 3-3-1-52-08). Seetõttu ei olnud võimalik halduskohtus kantud menetluskulusid vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kuna OÜ Uhtna SF kaebus jääb rahuldamata, siis seoses sellega jäävad tema poolt kogu menetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. PRIA on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 250 krooni. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis kuulub see summa OÜ-lt Uhtna SF PRIA kasuks väljamõistmisele. Ivo Pilving Maili Lokk 9 Agu Timmi