KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-955 Haldusasi M.K. i kaebus Viru Vangla direktori 02.05.2008 käskkirja nr 35 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.K. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – M.K. Vastustaja (haldusorgan) – Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsus.
- Jätta M.K. i kaebus Viru Vangla direktori
- mai 2008 käskkirja nr 35 tühistamiseks läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- M.K. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla direktori 02.05.2008 käskkirja nr 35 „Kinnipeetav M.K. ile distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks.
- Kaebusest nähtuvalt, saabudes Tartu Vanglast 14.04.2008 Viru Vanglasse, kaalusid kaebajat läbi otsinud ametnikud ära tema isiklikud asjad. Kaebajale kuuluvate asjade kaal oli 47,5 kg, kuid asjade lubatud kaal on 30 kg. Vanglaametnikud soovitasid kaebajal üleliigsed asjad ära saata või hävitada. Kaebajal ei olnud asju kellelegi saata, kuna keegi ei taha maksta sellise hulga asjade eest saatmistasu. Asjade hävitamisega polnud kaebaja nõus, kuna ta on nende ostmiseks teinud olulisi kulutusi. Kaebajale ei teatatud, et asjade ärasaatmisest või hävitamisest keeldumine kujutab endast distsiplinaarsüüteo toimepanemist. 22.04.2008 selgitas kontaktisik Gerda Lepik kaebajale eesti keeles tehtud ettekannet. Kuna kaebaja ei saanud eesti keelest aru ja palus selgitust vene keeles, siis tõi kontaktisik kaasa valvuri, kes viletsas vene keeles hakkas kaebajale teksti tõlkima. Kaebaja katkestas tõlkimise, väites, et ta ei saa aru, millest käib jutt. Talle öeldi, et see on ettekanne ning selle sisust on kaebaja teadlik. Kaebaja palus kontaktisikult venekeelset tõlget, mille peale vastati, et see maksab raha ning kuna kaebaja arvel raha ei ole, siis järelikult ta tõlget ei saa. Kaebaja märkis oma seletuskirjas, et ei mõista toimuvat ega seda, milles teda süüdistatakse. Üksikasjadest sai ta teada alles 02.05.2008, kui talle anti kätte käskkiri tema karistamise kohta. Käskkirja tõlkis kontaktisik, kes valdab hästi eesti ja vene keelt. Samas ei olnud sellest kasu, sest kaebaja ennast kaitsta enam ei saanud. Enne kaebaja õigusi puudutava haldusakti väljaandmist ei uurinud vangla direktor kõiki distsiplinaarmenetluse materjale ega tutvustanud talle distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebaja õigus esitada protokolli kohta märkusi kooskõlas vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VSkE) § 98 p-ga 3 ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 lg-ga 2 jäi realiseerimata. Kuigi protokollile paluti alla kirjutada, ei tähenda see veel, et teda protokolliga tutvustati. Vangla direktor ei saanud langetada õiglast ja seaduslikku otsust selle tõttu, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel eirati selleks kehtestatud nõudeid. Jättes kaebaja ilma distsiplinaarasja materjalide tõlkest, rikkus vangla Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 21 lg-t 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabadust kaitse konventsiooni artikli 5 lg-t
- Vastustaja Viru Vangla pidas M.K. i kaebust alusetuks ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt pidid kinnipeetavad viima oma isiklike asjade kaalu vastavusse VSkE-s sätestatud nõuetega hiljemalt 01.02.
- Kuna kaebaja saabus Viru Vanglasse 14.04.2008, siis selleks ajaks pidi tema isiklike asjade kaal olema vastavalt VSkE § 57 lg-le 3 ja §-le 109 mitte rohkem kui 30 kg. M.K. viitab õiguskantsleri poolt 07.02.2008 antud vastusele, milles õiguskantsler asub seisukohale, et VSkE § 57 lg 3 ei ole PS-ga vastuolus. Viru Vanglas selgitati kinnipeetavale VSkE § 57 lg-s 3 sätestatut ja öeldi talle, et 16 kg asju peab ta panema eraldi kotti ja saatma vanglast välja 1 kuu jooksul. M.K. keeldus sellist korraldust täitmast, mistõttu anti talle uus korraldus panna asjad eraldi kotti, kuid kinnipeetav ei allunud ka sellele. M.K. ile anti korduvalt korraldus panna üleliigsed asjad kotti, sest need toimetatakse lattu. Ka sellele korraldusele M.K. ei allunud. Eeltoodu kohta esitas ettekande inspektor-kontaktisik Konstantin Nikiforov. Inspektor-kontaktisik Gerda Lepik kaasas 22.04.2008 M.K. i distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisele valvur Dmitri Kõzrodevi, kes valdab väga hästi vene keelt. Valvur tõlkis M.K. ile protokolli sisu. Kuna vanglaametnik D. Kõzrodevi emakeel on vene keel, siis M.K. i rahulolematus tõlkega ei ole põhjendatud. Viru Vanglas on teenistuses vanglateenistujaid, kelle emakeeleks on vene keel, mistõttu vanglateenistujad on võimelised selgitama kinnipeetavatele neile vangla poolt edastavate dokumentide sisu ning suhtlema nendega vene keeles. M.K. ile tõlgiti kõneallolev distsiplinaarmenetluse protokoll vene keelde, järelikult järgisid vanglaametnikud VangS § 64 p-s 2 ja VSkE § 98 lg-s 3 sätestatut. Juhul, kui kaebajale jäi midagi arusaamatuks, siis oli tal võimalik esitada inspektor-kontaktisikule täiendavaid küsimusi. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- märtsi 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt pidid kinnipeetavad oma isiklike asjade kaalu viima vastavusse vangla sisekorraeeskirjas sätestatud nõuetele hiljemalt 01.02.
- Kuna M.K. saabus Viru Vanglasse 14.04.2008, siis selle aja seisuga ei oleks tal tohtinud olla tulenevalt VSkE §-st 109 isiklikke asju enam kui 30 kg. Kuna Viru Vangla poolt tehti läbiotsimise käigus kindlaks, et kaebajal oli Tartu Vanglast saabudes kaasas 47,5 kg isiklikke asju, siis eiras M.K. VSkE § 57 lg-s 3 sätestatut. 2 M.K. eiras oma tegevusega ka VangS § 67 p-i 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. M.K. ei allunud vanglaametnike korraldusele vanglast väljasaadetavad asjad kokku panna ning paigutada need lattu selleks, et asjad kuu aja jooksul vanglast ära viia. Kaebaja arvates on õiguskantsler oma 07.02.2008 kirjas asunud seisukohale, et asjade kaalu vähendamine kuni 30 kilogrammini on ebaseaduslik. Kaebaja on õiguskantsleri seisukohta valesti tõlgendanud ja asunud põhjendamatult seisukohale, et vanglaametnike poolt talle antud korraldused ei ole kooskõlas VSkE-ga. 29.04.2008 õiendist distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamise kohta M.K. ile nähtub, et inspektor-kontaktisik Gerda Leppik, viies läbi kinnipeetav M.K. i poolt 14.04.2008 toime pandud distsiplinaarsüüteo menetlemist, kaasas 29.04.2008 Viru Vangla vastuvõtuosakonnas kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel valvur D. Kõzrodevi kui hea vene keele oskaja. D. Kõzrodev tõlkis protokolli sisu tema juuresolekul M.K. ile. Kinnipeetav ei olnud ka selle tõlkega rahul ning nõudis professionaalset tõlki. Kaebajale selgitati, et professionaalset tõlget on võimalik küll vangla vahendusel saada, kuid selle eest peab kaebaja ise tasuma. Kuna distsiplinaarmenetluse protokoll tõlgiti vene keelde perfektselt vene keelt valdava vanglaametniku poolt, siis järgisid vanglaametnikud VangS § 64 lg-s 2 ja VSkE § 98 p-s 3 sätestatut. M.K. pani toime VangS § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise, kuna ta ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vastustaja andmetel on kaebajat karistatud samalaadsete üleastumiste eest korduvalt ka teistes vanglates. Mis puutub kaebaja väitesse, et tal ei ole võimalik asju kellegagi ära saata, sest keegi ei taha maksta sellise hulga asjade posti teel ärasaatmise eest, siis kohtule teadaolevalt on kaebajal nii ema kui ka isa, kes võiksid asjad vangla laost ära viia. Samuti on M.K. i arvel vanglas pidevalt raha ning reeglina kaob raha tema arvelt vahetult enne järjekordse kaebuse esitamist kohtule. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- M.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt jäi kaebajale arusaamatuks valvur D. Kõzrodjevi tõlge, kuna tõlkeoskusi peab spetsiaalselt omandama ja tõlge ei olnud normaalne. Tõlkijal peab olema vastav väljaõpe, mis lubab tõlkida dokumente. Viru Vangla on riigiasutus ja asub sellises Eesti paikkonnas, kus enamik elanikest on rahvusvähemuse esindajad - venelased. Sellest tuleneb kaebaja õigus saada dokumente vene keeles. Kaebaja õigus dokumentidega tutvumisele tuleneb VangS § 64 lg-st 2, VSkE § 98 p-st 3 ja PS § 51 lg-st
- Viru Vangla oleks pidanud andma kaebajale kas distsiplinaarmenetluse materjalide kirjaliku tõlke või võimaldama saada kvalifitseeritud tõlkeabi. Kuna see kohustus jäi õigusvastaselt täitmata, ei saanud apellant realiseerida oma õigusi ja anda selgitusi. Kuna vanemad ei ole kaebajat tema kinnipidamisasutustes viibitud aja (4,6 aastat) jooksul kordagi vaatamas käinud, ei saa asuda seisukohale, et nad oleksid nõus viima kaebaja üleliigsed asjad vanglast ära.
- Vastustaja Viru Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt märkis M.K. Viru Vangla direktori käskkirjaga nr 35 tutvumisel, et ei nõustu süüdistusega ja vaidlustab selle. Seega sai kaebaja aru, milles teda süüdistatakse. Vanglas on välja kujunenud praktika, et venekeelsetele kinnipeetavatele vangla poolt koostatud dokumendid tõlgitakse vanglaametnike poolt vene keelde suuliselt. Seda tehti ka M.K. i puhul. Seega on tõendatud, et kinnipeetavale tõlgiti distsiplinaarmenetluse protokoll ning käskkiri nr 35 ja ta sai nimetatud dokumentide sisust aru. Ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust osutada kinnipeetavatele tasuta kvalifitseeritud tõlketeenust ja M.K. ile õigust nõuda temale vangla poolt väljastatud dokumentide kirjalikku tõlget. 3 M.K. i karistati vanglaametnike korralduse mittetäitmise eest. Kaebaja on ise kinnitanud, et Tartu Vanglas viibides ta tutvus vangistust reguleerivate õigusaktidega. Vanglaametnike seaduslike korralduste mittetäitmine on karistatav distsiplinaarkorras ka teistes vanglates. Samalaadseid rikkumisi on kaebaja toime pannud eelnevalt ka teistes vanglates, seetõttu oli ta teadlik, et ta on kohustatud täitma vanglaametniku korraldust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. M.K. i poolt halduskohtule esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale.
- Vastavalt HKMS §-le 11 lg 31 p 1 tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. HKMS § 23 lg 1 p 1 kohaselt jätab halduskohus määrusega kaebuse või protesti läbi vaatamata, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Halduskohus on käesolevas asjas teinud sisulise otsuse, kuigi kaebaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade (haldusakti tühistamine) kohtuväliseks lahendamiseks kehtestatud korrast.
- Halduskohtule esitatud kaebuses palus M.K. tühistada Viru Vangla 02.05.2008 käskkirja nr 35, millega määrati talle VangS § 67 p 1 nõuete rikkumise eest karistuseks 2 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Sellise nõude osas on seadusega kehtestatud kohustuslik kohtueelne vaidluse lahendamise kord. VangS § 11 lg 5
- a mais kehtinud redaktsiooni kohaselt oli kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Ringkonnakohus leiab, et koostoimes HKMS §-ga 11 lg 31 p 1 tuleb VangS § 11 lg 5 tõlgendada selliselt, et vaide tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui vaide tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui vaie tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav rikkus vaide esitamise korda või ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi, ei ole kinnipeetav läbinud vastavat liiki asjade kohtueelsel lahendamisel kehtivat korda. Kinnipeetaval ei saa tekkida kohtusse pöördumise õigust tulenevalt sellest, et ta rikub asja kohtuvälise lahendamise korda. Eelnevat tõlgendust toetab ringkonnakohtu hinnangul ka see, et alates 24.07.2009 kehtib VangS § 11 lg 81, mille kohaselt juhul, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
- Käesoleval juhul tagastati 05.06.2008 vaie õiguspäraselt põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks vaides esinenud puudusi. HMS § 78 kohaselt, kui vaie ei vasta käesoleva seaduse §-s 76 sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada või annab isikule 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt andis Viru Vangla 08.05.2008 kirjaga kaebajale tähtaja 06.05.2008 esitatud vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks, selgitades vaide esitajale, et tal tuleb esitada selline taotlus, mille lahendamine on vaidemenetluses vastavalt HMS §-le 72 võimalik ja täpsustada vaide eset. Kuna M.K. vaides esinenud puudusi ei kõrvaldanud, siis tagastas Justiitsministeerium õiguspäraselt vaide selle 4 esitajale, sest HMS § 79 lg 1 p 2 järgi vaie tagastatakse, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud. Käesoleval ajal ei ole Viru Vangla direktori 02.05.2008 käskkirja nr 35, mida kaebajale tutvustati 05.05.2008 (tl. 58), tühistamise nõudes enam võimalik vaidemenetlust läbida, sest vaides puuduste kõrvaldamise tähtaeg on möödunud. Tõlgendades HKMS § 11 lg 31 p 1 ja § 23 lg 1 p 1 koostoimes leiab ringkonnakohus, et ka sellises olukorras tuleb kaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada, ehkki asja kohtueelse läbivaatamise võimalus on minetatud. Seaduse mõte ei saa olla protsessuaalselt mittelubatava kaebuse sisuline läbivaatamine ainuüksi seetõttu, et kohus on asja ekslikult menetlusse võtnud (vt. Riigikohtu lahend 10.09.2009 haldusasjas nr 3-3-1-24-09). Ivo Pilving Agu Timmi 5 Maili Lokk