KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-532 Haldusasi Jaanus P. kaebus Viru Vangla direktori 21. novembri 2008. a käskkirja nr 1905KP ja Justiitsministeeriumi 27. veebruari 2009. a vaideotsuse nr 11-7/325 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 5. mai 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja J.P. Vastustajad Viru Vangla, Justiitsministeerium RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. mai 2009. a otsus muutmata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla direktori 21. novembri 2008. a käskkirjaga nr 1905KP karistati kinnipeetav J.P. i distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 11.1.8 rikkumise eest töölt eemaldamisega 2 nädalaks. Käskkirja põhjenduse kohaselt pani J.P. toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta 23. oktoobril 2008, kell 17.41 tõi töölt kaasa keelatud eseme – ümmarguseks lõigatud punase põrandakattetüki. J.P. esitas 8. detsembril 2008 Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles käskkirja tühistamist. Justiitsministeerium jättis vaide 27. veebruari 2009. a vaideotsusega nr 11-7/325 rahuldamata. 2. J.P. esitas 11. märtsil 2009 Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla direktori 21. novembri 2008. a käskkirja nr 1905KP ja Justiitsministeeriumi 27. veebruari 2009. a vaideotsuse nr 11-7/325 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt andis vanglaametnik Ü. Juusu kaebajale loa PVC põrandakatte tüki töölt kaasa toomiseks ning antud loast oli teadlik ka vanemvalvur A. Soolep. Kaebaja ei viinud põrandakattetükki oma kambrisse, vaid paigutas päevaruumi lauale. Ebaõige on A. Soolepi väide, et kaebaja viis põrandakatte vangla osakonda ilma loata. Puudub ettekanne, et kaebajal oleks keelatud põrandakatet töölt kaasa võtta ja ta oleks seda korraldust eiranud. Vaidemenetluses jättis vangla 6. jaanuari 2009. a vaide edastamise teatise nr 6-25/25408-1 kaebajale saatmata, mistõttu polnud tal võimalik ennast selgituste ja vastuväidetega kaitsta. Vaideotsuses on ebaõigesti püütud luua muljet, et kaebaja on põrandakatte tükki kasutanud oma eluruumi sisustamiseks. Ebaõige on ka A. Soolepi seletuskirjas väidetu, et kaebaja küsis korduvalt luba põrandakatte tüki töölt kaasa toomiseks ja seda ei lubatud. 3. Tartu Halduskohus rahuldas 5. mai 2009. a otsusega kaebuse ja tühistas Viru Vangla direktori 21. novembri käskkirja nr 1905KP ja Justiitsministeeriumi 27. veebruari 2009. a vaideotsuse nr 11-7/325. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama kõik menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja koguma selleks vajalikud tõendid. J. P. rikkumise puhul ei ole Viru Vangla seda kohustust piisava hoolikusega täitnud, sest üks tema süüd kergendada võiv asjaolu on jäänud tähelepanuta ja kuna olid olemas ka teised, pidi see oluliselt mõjutama kohaldatavat karistust. Kinnipeetav on küll kohustatud vangla sisekorraeeskirju täitma, kuid neis kehtestatud nõuete rikkumise eest karistuse määramisel on oluline nii süü kui kõigi seda kergendavate asjaolude tuvastamine ning määratav karistus ei tohi olla süü ulatuse ja teo asjaolude suhtes ebaproportsionaalne. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et vaidlusalune käskkiri koostati üksnes põrandakatte päevaruumi toomise fakti nentiva ettekande, J. P. seletuste ja fotode alusel. Protokoll ja käskkiri ei kajasta aga valvur Ü. Juusu seletuskirja, kus ta tunnistab, et lubas põrandakatte osakonda toomist. Haldusmenetluse seadusest tulenev uurimiskohustus laieneb ka vaidemenetlusele. Vaideotsuse väidetest nähtuvalt olid nii karistatu kui mõlema asjas seletusi andnud vanglaametniku väited Justiitsministeeriumile teada, kuid nende tõepärasus jäi hindamata ning lisaks lähtuti eeldusest justkui olnuks põrandakate ette nähtud kinnipeetava eluruumi sisustamiseks. Samuti ei arvestatud vaideotsuse tegemisel vanglaametnike osa toimunus. Viimatinimetatud asjaolu on aga eriti suure tähendusega, sest olukorras, kus vanglaametnikele pole selge kõik enda ja kinnipeetavate õigustesse ja kohustustesse puutuv, ei saa kinnipeetavalt eeldada, et ta suudaks asjaolusid õigesti hinnata ja ametnikest õiguspärasemalt toimida. Vaideotsus, mille tegemisel pole kõiki karistuse määramist põhjustanud teo olulisi asjaolusid välja selgitatud ega arvesse võetud, ei ole õiguspärane ja rikub karistatu õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jäetaks J. P. apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on jätnud tähelepanuta J. P. distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuste sisu. Seletustest nähtub, et J.P. tunnistab süüd rikkumise toimepanemises ja ta oli ka teadlik oma teo keelatusest ning selle karistatavusest.
- b)Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et J.P. i karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta võttis töökohalt kaasa töövahendi, mitte selle eest, et ta viis elusektorisse põrandakattematerjali. J. P. l puudus luba töökohalt põrandakattematerjali kaasavõtmiseks, loa küsis ta eseme toimetamiseks eluosakonda alles siis, kui oli töökohalt eseme juba kaasa võtnud. Asjaolu, et vanglaametnik täitis oma tööülesandeid mittenõuetekohaselt ja lubas eseme viia eluosakonda, ei muuda keelatud tegevust lubatavaks ega vabasta J.P. i vastutusest.
- c)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vangla on jätnud arvestamata süüd kergendada võiva asjaolu. Halduskohtu otsusest ei tulene, millist süüd kergendavat asjaolu vangla ei arvestanud. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestas vangla sellega, et J. P. l puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused ja kergendava asjaoluna arvestati süü tunnistamist. J. P. suhtes ei kohaldatud rangeimat karistusmäära ega maksimaalset võimalikku töölt eemaldamist.
- d)Ebaõige on väide, et J. P. õigused said rikutud sellega, et talle ei saadetud kirja, millega vangla edastas tema vaide Justiitsministeeriumile. Esitades vaide koos omapoolsete seletustega vanglale, sai kaebaja oma õigusi teostada ja kaitsta. Asjaolu, et vaide edastamise kirjale lisati ka vanemvalvur A. Soolepi seletus valvur Ü. Juusu suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluse kohta, oli tähelepanu juhtimiseks, et valvur Ü. Juusu lubas kinnipeetava koos põrandakattega osakonda ning nimetatud valvuri suhtes viidi läbi distsiplinaarmenetlus ja teda karistati. A. Soolepi seletusest tuleneb, et J.P. oli korduvalt küsinud luba tuua osakonda põrandakatet, kuid seda ei lubatud. J. P. kahtlused antud seletuse suhtes ei põhine ühelegi tõendile ning on esitatud sooviga vabaneda distsiplinaarvastutusest. 5. Justiitsministeerium esitas apellatsioonkaebuse, milles palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega tühistati vaideotsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Vaideotsuse tegemisel uuriti välja kõik olulised asjaolud ning võeti neid arvesse. Halduskohus on ekslikult hinnanud Justiitsministeeriumi uurimiskohustust ning ebaõigesti leidnud, et Justiitsministeerium jättis hindamata J. P. ning mõlema vangivalvuri väidete tõepärasuse ja arvestamata nende osa toimunus ning lähtus eeldusest, et põrandakate oli ette nähtud kinnipeetava eluruumi sisustamiseks. Antud juhul puudus vanglaametnikel otsene osa toimunus, sest distsiplinaarsüütegu ja selle süülisus oli tõendatud muude tõenditega. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati asjaolusid kogumis, karistus on proportsionaalne ning Justiitsministeerium on arvestanud ka asjaolu, et vanglaametnik toimis õigusvastaselt ja teda karistati.
- b)Õige on Viru Vangla seisukoht, et vanglaametnik ei saa anda luba vangistusalaste õigusaktide või vangla kodukorra rikkumiseks. See ei ole teo õigusvastasust välistavaks ega karistust kergendavaks asjaoluks.
- c)Arusaamatu on halduskohtu seisukoht, et tegemist oli olukorraga, kus vanglaametnikele polnud selge kõik enda ja kinnipeetavate õigustesse ja kohustustesse puutuv, mistõttu ei saanud kinnipeetavalt eeldada, et ta suutnuks asjaolusid õigesti hinnata ja ametnikest õiguspärasemalt toimida. Viru Vangla kodukorra punkt 11.1.8, mille kohaselt on kinnipeetaval keelatud töökohalt kaasa võtta tööriistu ja töövahendeid, on konkreetne ja selge.
- d)Justiitsministeerium ei ole rikkunud vaidemenetluse korda sellega, et ei saatnud vaide esitajale vanglaametniku suhtes tehtud distsiplinaarmenetluse materjale, sest see ei oleks asja otsustamisel ja karistuse määramisel sisulist tähtsust omanud. Justiitsministeeriumi poolt vaideotsuse tegemisega hilinemine on küll õigusvastane, kuid see ei ole viinud ebaõige vaideotsuseni. 6. Kaebaja vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebustele vastu ja palub need rahuldamata jätta järgmiste põhjendustega:
- a)J.P. ei ole toime pannud talle süüks arvatavat tegevust, sest kaasatoodud tükk põrandakatet oli ehitusjääk, mitte tööriist ega -vahend. Kuigi J.P. oli tutvunud vangla kodukorraga, ei tähenda see seda, et ta pidi teadlik olema põrandakatte töölt kaasa võtmise keelatusest.
- b)Alusetud on vangla väited, et tähtsust ei oma asjaolu, kas vanglaametnik lubas põrandakatte kaasa võtta. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi kohaldada vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kui kinni- peetav saab vanglaametnikult nõusoleku mingiks tegevuseks, siis ta eeldab, et vanglaametniku tegevus loa andmisel on seaduslik ja järelikult ka tema enda tegevus on seaduslik. Seega vanglaametniku poolt lubatud tegevus ei saa olla süüline. Ekslik on ka vangla ja Justiitsministeeriumi seisukoht, et vanglaametniku luba pole süüd kergendav asjaolu.
- c)Ekslik on vangla väide, et J. P. l polnud luba põrandakatet töökohalt kaasa võtta. Vanglaametnik Ü. Juusu tunnistab, et J.P. küsis temalt luba tootmishoones kinnipeetava töökohal. Samuti olid loa andnud ka meistrid töökohal.
- d)Kui J.P. ei olnud teadlik vangla seisukohtadest vaidemenetluses, siis ei saanud ta täielikult teostada oma õigust neile vastu vaielda. Kui J.P. oleks olnud teadlik vanglaametnik A. Soolepi seletusest, oleks ta saanud taotleda videosalvestise tõendite hulka lisamist. Justiitsministeerium pidas A. Soolepi seletust oluliseks tõendiks ja luges selles viidatud asjaolud tõendatuks.
- e)Vangla on vältinud tõendite hindamist ja nendele tõepärase hinnangu andmist väites, et tal pole alust kahelda A. Soolepi seletuses, kuid pole kahelnud ka sellega vastuolus olevas Ü. Juusu seletuses.
- f)Justiitsministeeriumi väide, et vaideotsuse tegemisel uuriti välja kõik olulised asjaolud on paljasõnaline. Lahendamata jäi vastuolu Ü. Juusu, A. Soolepi ja J. P. ütlustes eluruumi sisenemise asjaolude kohta, kuigi videosalvestuse vaatamisega oleks võimalik tõde tuvastada.
- g)Asjakohatu on viide teo toimepanemisele valvuri tähelepanematuse tõttu, sest J.P. tegutses avalikult vanglaametnikelt selleks luba küsides.
- h)Kui vaideotsuse tegemisel ei võetud arvesse nii olulist asjaolu nagu vanglaametniku luba, siis pole otsus seaduslik. Vaideotsus tugineb võrreldes distsiplinaarkaristuse otsusele täiesti uutele, vanglaametnik A. Soolepi seletustest tulenevatele asjaoludele, millele viitamine näitab, et neid ka arvestati karistuse otstarbekuse hindamisel. 7. Viru Vangla nõustub vastuses Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebusele täielikult apellatsioonkaebuses toodud väidetega ja palub apellatsioonkaebus rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult J. P. kaebuse rahuldanud. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Halduskohus on õigesti osundanud asjaolule, et J.P. oli saanud valvurilt loa vaidlusaluse põrandakattetüki kaasavõtmiseks. J.P. on distsiplinaarmenetluse käigus antud seletuskirjas märkinud, et teda läbi otsinud valvur lubas põrandakatte sektorisse tuua ning et sellest olid teadlikud ka meistrid (tl 35). Viru Vanglale antud seletuskirjas on distsiplinaarsüüteo toimepanemise päeval tootmishoone valvurina töötanud Ü. Juusu kinnitanud, et J.P. küsis pärast tööpäeva lõppu temalt luba põrandakattematerjali kaasaviimiseks ning et ta sellekohase loa ka andis (tl 50). Ka vastustajad ei vaidle vastu, et valvur andis nimetatud loa J. P. le. Loa andmise fakt pidi Viru Vanglale olema distsiplinaarmenetluse ajal teada, sest sellele oli viidanud J.P. ning valvuri seletuskiri oli võetud enne J. P. le distsiplinaarkaristuse määramist. Sarnaselt halduskohtuga peab ringkonnakohus seda luba oluliseks asjaoluks, mida oleks tulnud distsiplinaarmenetluses arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole olukord, kus kinnipeetav paneb toime vangla sisekorraeeskirjade rikkumise, kuid teeb seda vanglaametniku nõusolekul ja heakskiidul, võrdne sellise olukorraga, kus kinnipeetav rikub vangla sisekorra- eeskirja ilma vanglaametniku teadmata. Esimesel juhul ei ole välistatud see, et kinnipeetav usaldas eeskätt vanglaametnikku ning arvas kavandatava teo olevat kooskõlas ka õigusaktidega, kuivõrd eeldatavasti ei anna vanglaametnik luba tegevuseks, mis oleks õigusvastane. Ringkonnakohus nõustub apellantidega, et vanglaametnik ei saa iseenesest anda luba vangistusalaste õigusaktide rikkumiseks. Kuid ringkonnakohus leiab, et ehkki selline luba ei muudaks kinnipeetava tegevust õiguspäraseks, oleks see samas oluline asjaolu, mida tuleks kinnipeetava karistamisel kergendava asjaoluna kaaluda. Käesoleval juhul ei nähtu Viru Vangla direktori distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast, et seda asjaolu oleks karistuse määramisel arvesse võetud ja kaalutud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada muuhulgas olulisi asjaolusid. Käesoleval juhul jäeti oluline asjaolu arvesse võtmata ning ringkonnakohtu hinnangul on see tõsine diskretsiooniviga. Halduskohus on põhjendatult seetõttu vaidlustatud käskkirja tühistanud. 10. Fakt, et J.P. tunnistas süüd rikkumise toimepanemises, ei tähenda seda, et talle karistuse määramisel ei oleks tulnud arvesse võtta asjaolu, et talle oli põrandamaterjali kaasaviimise loa andnud vangla valvur. 11. Samuti ei tähenda see, et J.P. oli väidetavalt eelnevalt korduvalt vanemvalvur A. Soolepilt küsinud luba põrandakatte kaasaviimiseks ning sellest oli keeldutud, seda, et J.P. ei võinud usaldada teise valvuri poolt hiljem antud luba. Nagu eelnevalt märgitud, võib kinnipeetav eeldada, et vanglaametnik ei anna luba tegevuseks, mis on õigusvastane. Kui lubatakse tegevust, mida varem ei olnud lubatud, võib kinnipeetav asuda ka seisukohale, et vahepeal on õigusakte tema teadmata muudetud ning seni keelatud tegu on muutunud lubatavaks. 12. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust see, kas J. P. le anti valvuri poolt luba eseme toimetamiseks eluosakonda, nagu väidab Viru Vangla, või ka eseme kaasavõtmiseks töökohalt. Ilmselgelt hõlmas luba põrandakattetüki viimiseks eluosakonda ka selle, et ühtlasi lubati see ese töökohalt kaasa võtta. Seetõttu ei ole nende kahe tegevuse eristamine käesolevas asjas põhjendatud. 13. Kuna J. P. le distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on põhjendatult halduskohtu poolt tühistatud, kuulub tühistamisele ka Justiitsministeeriumi poolt selle käskkirja suhtes tehtud vaideotsus, millega jäeti vaie rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista HMS § 87 seda, et isik, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata, vaidlustab halduskohtus koos algse haldusaktiga ka vaideotsuse, ning et algse haldusakti tühistamisel tühistatakse seetõttu ka vaideotsus. Üksnes algse haldusakti tühistamine ja vaideotsuse jõussejätmine läheks vastuollu õigusselguse põhimõttega, kuna vaideotsus oleks vaidemenetluse eseme tühistamise tõttu muutunud sisutuks. Samuti jääks sellisel juhul kehtima õigusvastane vaideotsus, mis oleks oma sisult kohtotsusega vastuolus. Selline lähenemine on kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi praktikaga, kes on samuti tühistanud isiku sellekohase kaebuse alusel koos algse haldusaktiga ka vaideotsuse (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 8. novembri 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-38-07, 6. juuni 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-07). Kuna vaideotsus kuulub tühistamisel distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamise tõttu, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda neid apellatsioonkaebuste väiteid, mis puudutavad eraldivõetuna üksnes vaideotsust. 14. Viru Vangla ja justiitsministeeriumi apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 5. mai 2009. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb apellantide kanda. Vastuses apellatsioonkaebustele taotleb J.P. apellantidelt õigusabile tehtud kulutuste väljamõistmist summas 1770 krooni. Vastusele on lisatud OÜ K. Kooga Advokaadibüroo poolt koostatud arve. Õigusabikulu tasumist tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt mõistetakse teiselt poolelt välja üksnes reaalselt kantud menetluskulud, mille kandmine on tõendatud. Välja ei saa mõista õigusabikulusid, mille kohta on esitatud üksnes esindaja arve - see ei tõenda, et kulud oleks reaalselt kantud. (vt viimati Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-94-08). Kuna õigusabikulude kandmine ei ole haldusasjas tõendatud, jääb nende väljamõistmise taotlus rahuldamata. Seega jäävad mõlema poole apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda. Agu Timmi Maili Lokk Einar Vene