Obsah (4)

§ 59§ 64§ 65§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-119 Haldusas

) võimaldab haldusakti muutmist kahel viisil – kas haldusaktis ilmse ebatäpsuse parandamisena (

§ 59

) või haldusakti kehtetuks tunnistamisega sarnasel viisil (

§ 64

lg 1), st haldusakti kehtetuks tunnistamist reguleerivaid sätteid (

§ 64-70) järgides.

9. Käesoleval juhul ei saa AS-i V.G.A.Kaubandus taotlust impordilitsentsi muutmiseks käsitada ilmse ebatäpsuse parandamise taotlusena

§ 59mõttes.

Impordilitsentsi sooviti parandada selliselt, et seal oleks A-toote asemel märgitud B-toode. Euroopa Komisjoni määruse nr 716/2005 eristab veiseliha puhul A-toodet ja B-toodet, millel on erinevad kvaliteedinõuded. Sellest, kas impordilitsentsile on märgitud A- või B-toode, sõltub see, millist tootegruppi võib isik importida. Seega tähendaks impordilitsentsil tootegrupi muutmine haldusakti (impordilitsentsi) regulatsiooni muutmist. Tegemist ei oleks järelikult üksnes vea parandamisega haldusaktis, nagu väidab apellant, vaid haldusakti muutmisega haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni järgides.

1. Sellisel viisil impordilitsentsi muutmiseks puudub haldusasjas alus. Halduskohus on õigesti leidnud, et impordilitsents vastab apellandi seadusliku esindaja poolt esitatud taotlustele.
2. mail 2005 esitatud impordiõiguse taotluses on märgitud kvoodi järjekorranumber 09.4058, mis vastavalt määruse nr 716/2005 art 3 p-le 2 tähistab B-toodet. Ka pärast impordiõiguse saamist esitas AS V.G.A.Kaubandus impordilitsentsi taotluse selgesõnaliselt just B-toote töötlemiseks (tl 34-45). Seega on AS V.G.A.Kaubandus soovinud impordilitsentsi just B-toote jaoks. Seega vastas haldusakt selle andmise ajal esinenud asjaoludele ning on järelikult õiguspärane. Asjaolu, et AS V.G.A.Kaubandus importis või tootis imporditud lihast mitte B-toodet, vaid A-toodet, ei tähenda, et impordilitsents oleks ekslik või õigusvastane, vaid seda, et AS V.G.A.Kaubandus ise ei järginud vaidlusaluse impordilitsentsi tingimusi. See tähendab, et õigusvastane ei ole mitte haldusakt, vaid haldusakti adressaadi käitumine. Sellise olukorra lahenduseks ei ole impordilitsentsi muutmine apellandi soovitud viisil.
3. Apellandi väide, et ta sai hiljem aru oma eksitusest ja sellest, et ta valmistab hoopis Atoodet, ei muuda impordilitsentsi tagantjärele õigusvastaseks, kuna impordilitsentsi väljaandmisel lähtuti AS-i V.G.A.Kaubandus esitatud taotlustest. See, kas kaebaja eksis ja kas tema eksimus on vabandatav, tuleb lahendada juhul, kui kaebaja suhtes otsustatakse kohaldada sanktsioone.
4. Haldusmenetluse seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene praeguses olukorras alust impordilitsentsi muutmiseks ka õiguspärase haldusakti muutmise korras.

§ 65lg 2 võimaldab õiguspärast haldusakti isiku kasuks muuta üksnes edasiulatuvalt.

Kuna vaidlusalune impordilitsents kehtis kuni

1. jaanuarini 2006 ning V.G.A.Kaubandus tagastas impordilitsentsi
2. märtsil 2006, siis on impordilitsentsi kehtivusaeg möödunud ning see on ka realiseeritud. Taotluse impordilitsentsi muutmiseks esitas apellant alles
3. oktoobril
4. Sellises olukorras puudub võimalus impordilitsentsi edasiulatuvaks muutmiseks. Kuna haldusakti muutmine ei toimuks isiku kahjuks, ei kuulu kohaldamisele ka

§ 66lg-d 2-4.

Samuti ei ole neis sätetes ette nähtud regulatsioon käesoleval juhul kohaldatav. 4 3-09-119

1. Kuna impordilitsents on õiguspärane ning selle muutmiseks AS V.G.A.Kaubandus soovitud viisil puudub õiguslik alus, siis on halduskohus õigesti märkinud, et PRIA otsus impordilitsentsi muutmisest keeldumise kohta ei riku AS V.G.A Kaubandus õigusi.
2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. mai
4. a otsus muutmata. HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt jäävad apellandi menetluskulud tema enda kanda. Ivo Pilving Agu Timmi Einar Vene 5