← Eesti

3-09-76/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-76 Haldusasi Sulev Tuti kaebus Torma Vallavolikogu 16.12.2008 otsuste nr 265, 266, 267, 268, 269, 270, 271 ja Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsuste nr 210, 211, 213, 214, 215, 216 tühistamiseks ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. märtsi 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Sulev Tuti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Sulev Tutt Vastustaja (haldusorgan) – Torma Vallavolikogu Kolmandad isikud – OÜ Sadala Agro, OÜ Vaiatu Agri, Mati Kepp, Jõgeva maavanem RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  3. märtsi 2009 otsus muutmata. Sulev Tuti menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsustega nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 määrati kindlaks eelistused vaba põllumajandusmaa maatükkide nr P20, P21, P23, P26, P27, P28 kasutusvaldusesse saamiseks õigustatud isikute osas vastavalt maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 233 lg-le 6 ning Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord" § 10 lg-le 5, 8 (edaspidi Kord). S. Tutt ei nõustunud nimetatud otsustega ning esitas 21.11.2008 Torma Vallavolikogule vaide, mis jäeti vallavolikogu 16.12.2008 otsusega nr 265 rahuldamata. Arvestades S. Tuti vaides toodud väiteid võttis Torma Vallavolikogu 16.12.2008 vastu otsused nr 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 millega muudeti vallavolikogu otsuseid nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 ning täiendati nimetatud otsuste motiveeringut selgitustega selle kohta, millistele seaduses sätestatud eelistuskriteeriumidele maa kasutusvaldusesse saamiseks taotluse esitanud isikud vastasid ning miks kasutati otsuse tegemisel ühte või teist eelistuskriteeriumi.
  5. S. Tutt esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Torma Vallavolikogu 16.12.2008 otsuste nr 265, 266, 267, 268, 269, 270, 271 ja Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsuste nr 210, 211, 213, 214, 215, 216 tühistamiseks ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebaja väitel jääb 21.10.2008 otsustest nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 arusaamatuks, millisest maatükist igas konkreetses otsuses räägitakse. Tähised P27,P21 jne. ei ole piisavad selleks, et aru saada, millisest maatükist on konkreetselt jutt. 21.10.2008 otsustes on viidatud üksnes MaaRS-i vastavatele sätetele, kuid viidatud ei ole Korrale, millest juhindumine oli kasutusvaldusse andmise otsustamisel möödapääsmatu. Volikogu istungitel toimunu analüüsimine näitab, et vaidlustatud otsused olid ettevalmistamata ning volikogu liikmed ei olnud arutatavate küsimustega sisuliselt kursis. Haldusmenetlus ei näe ette haldusakti täiendamist ja seadusandluses puudub selliseks toiminguks vajalik regulatsioon. HMS § 59 alusel ei saa otsuseid muuta muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata. Torma Vallavolikogu pidi esmalt tunnistama 21.10.2008 vastu võetud otsused kehtetuks kui õigusvastased haldusaktid ning seejärel võtma vastu uued otsused, mille vastuvõtmiseks oli vajalik läbida uuesti kogu asjasse puutuv menetlus. Vallavolikogu on vaide läbivaatamisel rikkunud menetlusnorme ning hea halduse põhimõtet, mille tõttu on Torma Vallavolikogu otsus nr 265 õigusvastane. Samuti on õigusvastased Torma Vallavolikogu 16.12.2008 otsused nr 266, 267, 268, 269, 270,
  6. Vaide lahendamisel on eiratud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 84 lg-s 1 sätestatud 10-päevast tähtaega. Vaide esitajale ei teatatud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest ega kutsutud kokku volikogu erakorralist koosolekut vaide läbivaatamiseks. Vallavolikogu otsuse nr 265 vastuvõtmisel ei tagatud kõigi menetlusosaliste ärakuulamisõigust. Vaie jäeti rahuldamata seda sisuliselt arutamata. Vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjoni seisukoht vaide kohta ei saa olla aluseks vaide rahuldamata jätmisele, kuna ühestki aktist ei nähtu, et Torma Vallavolikogu otsuste peale esitatud vaideid menetlevad volikogu komisjonid. Vaidega vaidlustatud otsuste täiendatud motiivid ei saanud olla vaide rahuldamata jätmise aluseks. Vallavolikogul ei olnud võimalik samal istungil võtta koos vaiet mitterahuldava otsusega vastu vaidlustatud otsuste täiendavaid otsuseid. Otsuste nr 266-271 eelnõudega ei olnud volikogu liikmed eelnevalt tutvunud.
  7. Vastustaja Torma Vallavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt väljub kaebus järjekindlalt vaidlustatud haldusaktide piirest ning sisaldab asjasse mittepuutuvat informatsiooni. 01.07.2008 avalduse esitamisega maatükkide kasutusvaldusesse saamiseks on S. Tutt olnud teadlik maatükkide tähistusest numbritega ning tema väide, et volikogu otsused ei ole avalduses märgitud numbrikombinatsioonide kasutamise tõttu arusaadavad, ei vasta tõele. Asjaolu, millal volikogu S. Tuti vaiet arutas, ei muuda volikogu otsust õigustühiseks. 2 Kaebaja oli kutsutud volikogu 16.12.2008 istungile ning volikogu kuulas ta ära. Volikogu arutas vaiet sisuliselt ning motiveeriv osa koostati ja loeti volikogu liikmetele ette enne volikogu istungi lõppu. Vastustaja leidis S. Tuti vaiet arutades, et 21.10.2008 otsused on õiged ja puudub vajadus nende tühistamiseks. Kuna vaides tõstatati probleem, et S. Tutile ei ole lõpuni arusaadav 21.10.2008 volikogu otsuste sisu, siis pidas volikogu vajalikuks täiendada eraldi otsustega vaidega hõlmatud otsuste motiveerivat osa. Vajaduse ilmnemisel võis volikogu eraldi otsustega täiendada oma varasemate otsuste motiveerivat osa.
  8. Kolmas isik Mati Kepp leidis, et Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsus nr 216 on õiguspärane ja talle, kui selle otsuse adressaadile arusaadav. Maatükile number 28 esitasid taotluse füüsilisest isikust ettevõtjad M. Kepp, S. Tutt ja Martin Ambo ning OÜ Vaiatu Agri, kes kõik on jätkusuutlikud põllumajandustootjad. Maatükk nr 28 ei piirne S. Tuti maaomandiga. M. Kepp kasutab maatükki nr 28 alates
  9. aastast lepingu alusel. MaaRS § 233 lg 6 alusel sai vallavolikogu eelistada maatüki kasutusvaldusse andmisel ainult seda isikut, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel.
  10. Kolmas isik OÜ Sadala Agro leidis, et Torma Vallavolikogu on teinud oma 21.10.2008 otsused nr 210, 214 ja 215 kooskõlas MaaRS-ga ja Korraga ning täiendanud otsuste motiveerivat osa 16.12.2008 otsustega nr 266, 269 ja 270 õiglaselt.
  11. Jõgeva maavanem oli seisukohal, et S. Tuti kaebus on alusetu ja tuleks jätta rahuldamata. Maavanem leidis, et kuna otsuste motiveeriva osa täiendamise teel muutmise puhul ei saa rääkida isiku kahjuks tehtud otsustest, siis oli 21.10.2008 otsuste motiveeriva osa muutmine täiendavate selgituste lisamise teel õiguspärane. Nõustuda ei saa väidetega, et 21.10.2008 otsused on õigustühised. Kuna MaaRS § 38 lg 2 p 4 kohaselt on maareformiga seotud õigusaktide rakendamisel selgitusi andvaks pädevaks riigiasutuseks Maa-amet, tuleb vallavolikogudel arvesse võtta ka Maa-ameti 5.07.2004 kirjaga nr 1-6/7413 „Maareformi seaduse § 233 lõigete 2 ja 6 rakendamine" antud juhiseid (edaspidi Maa-ameti selgitus), mis on Jõgeva maakonna vallavalitsustele ja vallavolikogudele teatavaks tehtud Jõgeva Maavalitsuse 12.07.2004 kirjaga nr 3.2-10/3281-
  12. Maa-ameti selgituses avatakse ka mõiste „jätkusuutlik põllumajanduslik tootmine“, mis tähendab eeskätt seda, et ettevõtja senise põllumajandusliku tootmisega tegelemise majandusanalüüsi põhjal on alust eeldada, et ettevõtja on suuteline jätkama põllumajanduslikku majandustegevust vähemalt samal tasemel kui seni. Kaebaja väide selle kohta, et vallavolikogu vaidlustatud otsused ei ole arusaadavad, sest on kasutatud määratlemata õigusmõistet, ei ole asjakohane, kuna nimetatud mõistet on seadusandja kasutanud seaduse tekstis ning sellele mõistele on pädeva organi poolt antud ka selgitus. Volikogu saab kaalutlusõigust kasutada taotlejate põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse hindamisel, eelistuskriteeriumide rakendamise osas saab volikogu otsustada esitatud dokumentide alusel vaid seda, kas ja millist eelistuskriteeriumi saab kasutada ning selle alusel tuleb vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õiguse saav isik välja selgitada. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vallavolikogu vaidlusalused otsused on õigustühised, kuna taotluse esitajate suhtes ei rakendatud ärakuulamisõigust. Taotlejate täiendavate selgituste ärakuulamist õigusaktid ette ei näe, otsused peavad põhinema dokumentaalselt tõestatud objektiivsetel asjaoludel. Vallavolikogu otsused on piisavalt motiveeritud, kaalutlusõigust sai volikogu kasutada taotlejate põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse hindamisel, kuid seda osa otsustest vaidlustatud ei ole. Vallavolikogu otsused vastavad Korras sätestatud vorminõuetele. 3 HALDUSKOHTU LAHEND
  13. Tartu Halduskohus jättis
  14. märtsi 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjaolu, et S. Tuti vaiet ei vaadanud volikogu läbi seaduses sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul, sedavõrd oluline menetlusnõuete rikkumine, mille tõttu tuleks vaideotsus tühistada. S. Tuti poolt 21.11.2008 vallavolikogule esitatud vaiet arutas 09.12.2008 Torma Vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjon. Kõigil komisjoni koosolekul osalejatel, sealhulgas kaebajal, oli võimalus esitada maa kasutusvaldusesse saajate kinnitamise otsuste kohta oma seletus ja arvamus. Koosoleku protokollist nähtuvalt S. Tutt seda võimalust ka kasutas. S. Tuti vaiet arutas Torma Vallavolikogu 16.12.2008 toimunud istungil. Istungile oli kutsutud ja sellel osales ka S. Tutt, kellele anti võimalus oma seisukohta avaldada. Seega ei ole õige kaebaja väide, et vallavolikogu otsuste vastuvõtmisel ei kuulatud teda ära. Asjaolu, et volikogu istungil ei kuulatud ära kõiki menetlusosalisi, ei riku kaebaja õigusi. Oluline on, et kaebajale oli ärakuulamisõigus tagatud. 22.08.2006 määrusega Torma Vallavolikogu poolt kinnitatud Torma valla põhimääruse § 25 lg 1 kohaselt töötab volikogu täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. Vastavalt põhimääruse § 56 lg-le 4 töötab komisjon välja volikogu õigusaktide eelnõusid, annab vallavolikogule ja vallavalitsusele oma tegutsemisvaldkonnas soovitusi ja arvamusi. Seega oli maa- ja heakorrakomisjon pädev arutama S. Tuti vaiet ja esitama vallavolikogule oma seisukoha vaide kohta. Komisjon oli pädev esitama volikogule ka eelnõu vaides märgitud otsuste põhjenduste täiendamiseks. Komisjon esitas volikogule arvamuse, et S. Tuti vaie tuleks rahuldamata jätta ning eelnõu vallavolikogu 21.10.2008 otsuste motivatsiooni täiendamiseks. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et volikogu otsus tema vaide rahuldamata jätmise osas on formaalne, mitte sisuline, kuna volikogu liikmetel ei olnud ilmselt võimalik enne tema vaide kohta otsuse langetamist 21.10.2008 otsuste motivatsiooni täiendamise eelnõudega tutvuda. Volikogu reglemendi § 24 kohaselt peab määruse või otsuse eelnõu olema esitatud valla kantseleisse hiljemalt 3 päeva enne istungi algust. Reglemendi § 42 lg 3 sätestab, et kutse volikogu istungile tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit. Koos kutsega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Seega oli volikogu liikmetel juba enne istungit võimalik tutvuda maa- ja heakorrakomisjoni poolt vallavolikogu 21.10.2008 otsuste motivatsiooni täiendamiseks esitatud eelnõudega. Torma Vallavolikogu 16.12.2008 otsus nr 265 S. Tuti vaide rahuldamata jätmise kohta on õiguspärane, vastab vorminõuetele ja otsuse vastuvõtmisel kaebaja menetlusõigusi rikutud ei ole. Puudub alus teha Torma Vallavolikogule ettekirjutus lahendada S. Tuti 21.11.2008 esitatud vaie uuesti sisuliselt. Torma Vallavolikogu 16.12.2008 otsustel nr 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 ei ole ühtegi haldusakti tühisust tingivat tunnust lähtudes HMS § 63 lg-st
  15. Seetõttu on kaebaja väide nende otsuste tühisuse kohta alusetu. Samal põhjusel on alusetu ka kaebaja väide, et õigustühised on Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsused nr 210, 211, 213, 214, 215 ja
  16. Puudulikult motiveeritud haldusakt võib olla õigusvastane, kuid ei ole HMS § 63 lg-s 2 sätestatust lähtudes tühine. Asjaolu, et haldusmenetluses puudub haldusakti täiendamise regulatsioon, ei tähenda, et haldusorganil puudub õigus varem vastuvõetud haldusakti, sealjuures selle haldusakti motivatsiooni täiendada. Haldusakti täiendamine (motiivide tagantjärgi lisamine või muutmine) ei ole haldusakti muutmine HMS § 64 lg 1 teise lause tähenduses. Selles tähenduses haldusakti muutmisega on tegemist vaid siis, kui muudetakse haldusakti resolutiivosa. Kuna Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsuste motivatsiooni täiendamisega neid haldusakte HMS § 64 lg 1 tähenduses ei muudetud, on ekslikud kaebaja väited, et volikogu pidanuks eelnimetatud otsused 4 kui õigusvastased haldusaktid esmalt kehtetuks tunnistama ning seejärel võtma vastu uued otsused, mille vastuvõtmiseks oli vajalik läbida uuesti kogu asjasse puutuv menetlus. Kasutusvaldusesse antavate maatükkide tähistamine numbritega vastab Korra § 10 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Maatüki täpne mõõdistamine toimub ja maatükile antakse nimetus alles katastriüksuse moodustamisel. Väide, et volikogu 21.10.2008 otsustes on viidatud üksnes MaaRS-le ja puudub viide Korra vastavale sättele, on väär. Otsused sisaldavad korrektseid viiteid nii ühele kui teisele õigusaktile. Millist põllumajanduslikku tegevust tuleb lugeda jätkusuutlikuks, on selgitanud vallavolikogudele pädev organ - Maa-amet. Maa-ametil on vastavalt MaaRS § 38 lg-le 4 õigus anda selgitusi maareformiga seotud õigusaktide rakendamisel. Maa-ameti selgitusest tuleb maa kasutusvaldusesse andmisel lähtuda. Nõustuda ei saa seisukohaga, et Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsused on motiveerimata. Nende otsuste motiveeritust tuleb hinnata lähtudes ka nendele volikogu 16.12.2008 otsustega lisatud täiendavatest põhjendustest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  17. S. Tutt esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  18. märtsi 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud õigusnorme. 21.10.2008 ja 16.12.2008 toimunud Torma Vallavolikogu istungite fonosalvestused olid tõenditena antud asjas olulised ning nende mitteväljanõudmine halduskohtu poolt oli arusaamatu. Nende salvestistega oleks olnud võimalik tõendada toimunud menetluste seadustele mittevastavust. Halduskohus on jätnud põhjendamata, mis kaalutlusel ei olnud vajalik volikogu poolt 10-päevasest vaide läbivaatamise tähtajast kinnipidamine. Arusaamatuks jääb, miks HMS-s toodud tähtaeg ei ole Torma Vallavolikogule täitmiseks kohustuslik. Kaebaja nõustub, et maa- ja heakorrakomisjon võis võtta ja avaldada volikogule seisukoha vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Halduskohus ei ole aga toonud välja alust, millest tulenes komisjoni pädevus teha ettepanek vaides vaidlustatud otsuste põhjenduste täiendamiseks. Torma Vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjon ei ole vaides vaidlustatud haldusakte andnud haldusorgan. Torma Vallavolikogu ei arutanud vaiet sisuliselt kuna vaideotsuses fikseeriti, et vaie jäetakse rahuldamata. Samal kuupäeval võeti vastu otsused 21.10.2008 otsuste motivatsiooni täiendamiseks. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vallavolikogu reglemendis sisalduvate sätetega on tõendatud, et kaebaja vaiet arutati sisuliselt. See, et volikogu liikmetele mingid materjalid kättesaadavaks tehakse ning et neil oli võimalus materjalidega tutvuda, ei tähenda seda, et volikogu liikmed nende materjalidega ka sel viisil tutvusid on, et nad olid 16.12.2008 valmis võtma vastu kaalutletud ja õiglasi otsuseid. Halduskohus ei ole oma otsuses selgitanud, miks on kohtu arvates haldusakti motivatsiooni täiendamine võimalik ilma algseid haldusakte kehtetuks tunnistamata. Halduskohus leidis, et vallavolikogu otsuste motiveeritust tuleb hinnata lähtudes nendele volikogu 16.12.2008 otsustega lisatud täiendavatest põhjendustest. Ajaliselt loetakse haldusakti kehtimahakkamise ajaks esmaste haldusaktide vastuvõtmise aeg. Selline lähenemine 5 haldusmenetlusele on uudne ja kohtuotsuses ei ole põhjendatud, mis põhjusel ei pea halduskohus vajalikuks kohaldada antud asjas HMS § 64 lg 1 teist lauset.
  19. Vastustaja Torma Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei puuduta apellandi poolt nõutavad fonosalvestised S. Tuti poolt vaidlustatud haldusakte. Samuti ei ole praeguseks ajaks nimetatud salvestised enam säilinud. Kaebaja oli kutsutud volikogu 16.12.2008 istungile ning volikogu kuulas ära, mis S. Tutil öelda oli. Tegelikult polnud S. Tutil volikogule midagi muud öelda, kui, et ta soovib maatükke P20, P21, P23, P26, P27, P28 enda kasutusvaldusesse saada. Nimetatud asjaolu oli volikogule teada juba varem. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et Torma Vallavolikogu ei arutanud sisuliselt tema vaiet, ehkki kohus ei ole sellist asjaolu tuvastanud. Torma Vallavolikogu kinnitab, et S. Tuti vaide sisuline arutelu toimus.
  20. Kolmas isik Mati Kepp peab apellatsioonkaebust põhjendamatuks, leides, et halduskohtu otsus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud ning puuduvad alused halduskohtu otsuse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  22. märtsi 2009 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  23. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus jättis põhjendamatult välja nõudmata 21.10.2008 ja 16.12.2008 toimunud Torma Vallavolikogu istungite fonosalvestused, kuigi kaebaja soovis nende salvestistega tõendada toimunud menetluste seadustele mittevastavust. Halduskohus on 16.02.2009 määruses põhjendanud seda, miks jäetakse kaebaja taotlus volikogu istungite fonosalvestuste väljanõudmiseks rahuldamata (KOKS § 51 lg 5 nõuded protokollile, kirjalikult vormistatud istungiprotokollide olemasolu) ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, sest TsMS § 238 lg 1 kohaselt korraldab kohus üksnes selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna toimikus olid olemas KOKS § 51 lg 5 nõuetele vastavad kirjalikud volikogu istungite protokollid, mis olid vallavolikogu selgituse (tl 88) kohaselt koostatud helisalvestuste põhjal, siis leidis halduskohus õigesti, et helisalvestised iseenesest ei ole asjas tähtsust omavad tõendid ning kaebuses märgitud menetlusnõuete rikkumiste esinemist on võimalik hinnata ka volikogu istungite kohta koostatud kirjalike istungiprotokollide alusel.
  24. Õige ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ei nähtu otsusest, miks on halduskohtu arvates haldusakti motivatsiooni täiendamine võimalik ilma eelnevat haldusakti kehtetuks tunnistamata. Halduskohus on oma seisukohta põhjendanud otsuse leheküljel
  25. Ringkonnakohus leiab, et HMS § 64 lg 1 näeb küll ette, et haldusakti muutmise korral kohaldatakse selle suhtes haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut, s. o tuleb arvestada isiku usaldust jne, kuid HMS § 64 lg 1 ei kohusta haldusorganit varasemat haldusakti kehtetuks tunnistama, juhul, kui tegemist on varasema haldusakti muutmise või selle põhjenduste täiendamisega. Samas ei riku iseseisva haldusaktiga varasemasse haldusakti motiivide lisamine iseenesest kaebaja õigusi, kuna algse haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise hetke seisuga 6
  26. Iseenesest on õige kaebaja väide selle kohta, et Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsuste nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 motiveeritust ei saa hinnata lähtudes ka neile volikogu 16.12.2008 otsustega lisatud täiendavatest põhjendustest, kuid see ei anna veel alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kohus kontrollib haldusakti selle andmise hetke seisuga (HMS § 54) ning haldusakti motiivide hilisem muutmine ei muuda haldusakti selle andmise seisuga. Esialgse haldusakti õigustamiseks hiljem täiendavas haldusaktis esitatud põhjendustel on haldusmenetluses samasugune tähendus kui vastustaja täiendavatel seletustel halduskohtumenetluses. Need ei muuda motiveerimata haldusakti motiveerituks ega kõrvalda motivatsioonis tehtud vigu, kuid nende abil on kohtul võimalik hinnata, kas motivatsioonivead mõjutasid esialgse haldusaktiga asja otsustamist ja kas esialgne haldusakt kuulub HMS §-st 58 tulenevat arvestades tühistamisele või mitte. Samas ei anna ainuüksi haldusakti motiveerimata jätmine HMS § 58 järgi alust kaebuse rahuldamiseks, kui motiveerimata jätmine ei võinud mõjutada haldusaktiga asja otsustamist. Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsustega nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 kinnitati vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajad maatükkide P20, P21, P23, P26, P27 ja P28 osas ning ühegi nimetatud maatüki osas ei kinnitatud maatüki kasutusse saajaks kaebajat, kes samuti oli esitanud taotlused loetletud maatükkide kasutusvaldusesse saamiseks. Seega on tegemist S. Tuti õigusi piiravate haldusaktidega. Samas olid ringkonnakohtu arvates nimetatud haldusaktid juba ka esialgsel kujul HMS § 56 mõistes põhjendatud, sest neist nähtub nii aktide andmise faktiline ja õiguslik alus kui ka põhjendus (eelistatakse taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel) selle kohta, miks igal konkreetsel juhul on eelistatud seda isikut, kes on kinnitatud vaba põllumajandusmaa kasutusse saajaks. Torma Vallavolikogu 16.12.2008 otsustega 266-271 on 21.10.2008 otsuste motiive täiendatud üksnes selgitustega selle kohta, kes olid teised konkreetse maatüki taotlejad ja miks ei saanud MaaRS §-s 233 lg 6 toodud eelistuskriteeriume arvestades lugeda neid maa kasutusvaldusesse saajateks, kuid esialgsetes otsustes toodud põhjendusi neis nimetatud maa kasutusvaldusse saajate osas ei ole muudetud. Seega ei ole ka 21.10.2008 otsustes esinenud sellist motivatsiooniviga, mis oleksid mõjutanud algsete haldusaktidega asja otsustamist. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla 21.10.2008 otsuste vastavust MaaRS §-le 233 lg 6 ja Korrale ning 21.10.2008 otsustest see ka ei nähtu, mistõttu on halduskohus jätnud põhjendatult rahuldamata kaebuse Torma Vallavolikogu 21.10.2008 otsuste nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 tühistamiseks.
  27. Kuigi HMS § 84 lg 1 sätestab, et vaie lahendatakse 10 päeva jooksul, arvates selle edastamisest vaiet läbivaatavale organile, on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et viidatud 10-päevase tähtaja ületamine ei ole selline menetlusnõuete rikkumine, mis tooks tingimusteta kaasa vaideotsuse tühistamise. Ka vaideotsus on oma sisult haldusakt, mille kehtetuks tunnistamist ei saa HMS § 58 järgi nõuda üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui see rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus on samuti hinnanud kaebaja väiteid vaideotsuse õigusvastasuse kohta ja põhjendatult leidnud, et kaebus vaideotsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna sellega ei ole rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.
  28. Asjaolu, et Torma Vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjon ei olnud vaides vaidlustatud haldusaktide (vallavolikogu 21.10.2008 otsused) andja, ei tähenda seda, et arutades vaides tõstatatud väiteid, ei võinud maa- ja heakorrakomisjon teha ettepanekuid või koostada eelnõusid volikogu 21.10.2008 otsuste motivatsiooni täiendamise kohta. 22.08.2006 määrusega on Torma Vallavolikogu kinnitanud Torma valla põhimääruse, mille § 25 lg 1 kohaselt töötab volikogu täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. Vastavalt põhimääruse § 56 lg-le 4 töötab komisjon välja volikogu õigusaktide eelnõusid, annab vallavolikogule ja vallavalitsusele oma tegutsemisvaldkonnas soovitusi ja arvamusi. Seega oli Torma Vallavolikogu maa- ja 7 heakorrakomisjon pädev arutama eelnevalt S. Tuti vaiet ja esitama vallavolikogule vaide kohta oma seisukoha ning ka eelnõu vallavolikogule vaides vaidlustatud volikogu otsuste põhjenduste täiendamiseks.
  29. Toimiku materjalidega ei ole kooskõlas kaebaja väited, et tema vaiet volikogu sisuliselt ei arutanud. Toimikus on olemas nii 09.12.2008 toimunud Torma Vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjoni koosoleku protokoll kui ka Torma Vallavolikogu 16.12.2008 toimunud istungi protokoll (tl 29-39 ja 41-43), millest nähtub, et mõlemal korral arutati vaiet sisuliselt ning sõna said oma arvamuse väljendamiseks ja küsimuste esitamiseks nii S. Tutt kui ka teised kohalviibinud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 järgi tema enda kanda. Ivo Pilving Einar Vene 8 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.