KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2009, Tartu 3-09-57 Haldusasja number Haldusasi H.K. i kaebus AS G4S Lõuna-Eesti 11. novembri 2008. a viivistasu otsuse nr TA-56037 ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 4. detsembri 2008. a korralduse nr 1079 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS G4S Lõuna-Eesti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 23. september 2009 Kaebaja H.K. Menetlusosalised ja Tartu Linnavalitsuse Vastustajad AS G4S Lõuna-Eesti, esindaja Martin Simmermann, ning Tartu Linnavalitsus, esindajad Sille Arak ja Doris Reva RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2009. a otsus muutmata. 2. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulu jätta vastustajate kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 2. novembrini 2009. 1. AS G4S Lõuna-Eesti 11. novembri 2008. a viivistasu otsusega nr TA-56037 määrati H.K. ile parkimistasu maksmata jätmise tõttu viivistasu summas 480 kr. Viivistasu otsuse kohaselt parkis sõiduauto Suzuki (XXX XXX) 11. novembril 2008 kell 17.07 Magasini tänaval parkimistasu maksmata. H.K. esitas 12. novembril 2008 Tartu Linnavalitsusele viivistasu otsuse peale vaide. Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond jättis 4. detsembri 2008. a korraldusega nr 1079 vaide rahuldamata. 2. H.K. esitas 12. jaanuaril 2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus AS G4S LõunaEesti 11. novembri 2008. a viisvistasu otsuse ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakon- 3-09-57 na 4. detsembri 2008. a korralduse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõige viivistasu otsuse alus, mille kohaselt ei olnud parkimise algusaeg märgitud üheselt mõistetavalt. Tegelikult oli parkimise algusajaks märgitud korrektselt 16.25, sest parkimiskella tunniosuti asetses numbrist 4 edasi number 5 suunas ning minutiosuti asus 25 minuti peal, mida on näha ka parkimiskontrolöri tehtud fotolt. Et parkimisaeg oli märgitud parkimiskellaga, mille tunnija minutiosuti ei ole mehaaniliselt seotud, ei ole sellega kellaaja märkimisel võimalik ega otstarbekas saavutada osutite omavahelises asetuses nurgakraadi või nurgaminuti täpsust. Parkimiskellal märgitud kellaaeg vastas ajalehes Postimees 3. aprillil 2008 avaldatud artiklis „Trahvitu läheb parkimiskella pärast kohtusse“ Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna töötajate poolt antud juhisele. 3. Tartu Halduskohtu 12. märtsi 2009. a otsusega rahuldati kaebus ning tühistati AS G4S Lõuna-Eesti 11. novembri 2008. a viisvistasu otsus ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna 4. detsembri 2008. a korraldus. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole viivistasu otsuse viitest Tartu Linnavolikogu 7. detsembri 2006. a määruse nr 47 „Parkimistasu“ p-le 5 võimalik aru saada, milline linnavolikogu määruse säte on konkreetsel juhul aluseks viivistasu määramisele. Viitest liiklusseaduse (LS) § 502 lg 1 p-le 1 ning viivistasu otsusest saab välja lugeda, et viivistasu on määratud seetõttu, et parkimistasu on jäetud maksmata (ristikesega märgitud tekst). Tartu Linnavolikogu määruse nr 47 § 5 lg 6 p 5 alusel tekib Magasini tänaval parkimistasu maksmise kohustus 60 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Seega pidi viivistasu määramiseks olema ületatud tasuta parkimise aeg. Tasuta parkimise aja ületamist aga autoomanikule antud juhul süüks ei panda. Viivistasu otsusel on ka käsitsi tehtud märkus „Mitte üheselt mõistetav parkimise algus“. Parkimise algusaeg on kaebaja poolt esitatud fotodelt selgelt tuvastatav. Tartu Linnavalitsus on avaldanud kella seadistamise küsimuses erinevaid seisukohti. Tartu Linnavalitsuse ametnikud on ajalehes Postimees 3. ja 15. aprillil 2008 avaldatud artiklites märkinud, et „parkimiskellalt aega lugedes lähtutakse kella lugemise üldlevinud põhimõttest, mille kohaselt kell on 15.50, kui kella väike osuti asetseb numbrite 3 ja 4 vahel ning suur osuti 50 minuti peal. Nimetatud artiklites ei täpsustata, mitme minutijaotise võrra peab osuti üle täistunni asetsema. Parkimiskella ei saa fikseerida igale sõidukijuhile meelepärasel viisil. Seetõttu peavad kellaaja korrektse fikseerimise põhimõtted olema ühtsed, sealhulgas see, kui palju peab kella väike osuti üle täistunni asetsema, et parkimise algusaeg oleks üheselt mõistetav. Parkimiskella korrektse seadistamise nõuded peaks olema fikseeritud tasulist parkimist korraldavas linna õigusaktis. Linnaametnike poolt kohalikus ajalehes parkimiskella seadistamise reeglite kohta avaldatud arvamus ei ole õiguslikult siduv regulatsioon. Teadaolevalt käsitletakse viivistasu kohaliku maksuna. Kuigi selle maksu määramine toimub n-ö lihtsustatud korras, ei tähenda see, et selle maksu määramine võib toimuda ilma selge ja üheselt mõistetava õigusliku aluseta. Igasugune maksu määramine peab olema õiguslikult korrektselt reguleeritud ja vastav regulatsioon peab olema avaldatud. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. See, millal parkimise algust ei loeta üheselt mõistetavaks, on praegu ametnike omavaheline suuline kokkulepe. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. Tartu Linnavalitsuse ja AS G4S Lõuna-Eesti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on vääralt sisustanud Tartu Linnavolikogu määruse nr 47 § 5 lg-t 4. Tasuta parkimisaja kasutamise eelduseks on parkimise algusaja korrektne tähistamine. Viivistasu otsusele on parkimiskontrolöri poolt kirjutatud, et parkimise algusaeg ei ole märgitud üheselt mõistetavana. Parkimiskellalt aega lugedes tuleb lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest. Selle põhimõtte kohaselt tuleb parkimiskellalt kellaaja lugemisel hinnata mõlema osuti asu- 2 3-09-57 kohta. Kell on 16.25 vaid juhul, kui väike osuti on asetatud numbrite 4 ja 5 vahele, kahe minutijaotise võrra üle nr 4 ja suur osuti 25 minuti peale. Kella väike seier saab asetseda numbril 4 või veidi edasi üksnes juhul, kui kellaaeg on 16.00 või veidi rohkem. See tähendab, et kui kella väike osuti on asetatud veidi üle nr 4, ei saa taoline väikese osuti asend suure osuti suhtes üheselt mõisteteavalt tähistada kellaaega 16.25. Mehhaanilisel kellal ei asetse osutid kunagi viisil nagu need olid parkimiskellal paigutatud vastustaja poolt.
- b)Ebaõige on halduskohtu otsuses sisalduv põhjendus, mille kohaselt viivistasu otsus ei ole õiguspärane ja isikule ei saa viivistasu otsust määrata, kui õigusaktides puuduvad nõuded ja juhised parkimiskella seadistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 20. septembri 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-05-13 on kohus nõustunud seisukohaga, mille kohaselt tuleb osutitega parkimiskella abil parkimisaja fikseerimisel lähtuda mehhaanilise kella tööpõhimõtetest ning kella osutite tavapärasest asetusest kellal. Mehhaanilise kella tööpõhimõte, kellaaja märkimine ja lugemine on isikutele üldteada, seega puudub ka vajadus selle fikseerimiseks õigusaktides ja nimetatud põhjusel ei saa parkimiskella seadmise juhendi puudumine tasulist parkimist korraldavas õigusaktis olla aluseks viivistasu otsuse kehtetuks tunnistamisele.
- c)Parkimisaja ületamine, sõidukijuhi sõiduki juurest äraoleku kestus ja tasuta parkimisaja ületamise küsimus ei oma antud asjas tähtsust, sest juhul kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimise algusaega nõuetekohaselt teatavaks teinud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. 5. H.K. vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu järgmiste põhjendustega:
- a)Kaebaja ja tema abikaasa lähtusid parkimisel ajalehes Postimees 3. aprillil 2008 avaldatud parkimiskella kasutamise juhendist. Vastavalt juhisele ei oma tähtsust see, kui palju on väike osuti numbritähisest eemal, piisav on, kui osuti on kahe tunninumbri vahel. Terve mõistuse seisukohalt ei ole oluline, et omavahel mehhaaniliselt mitteseotud tunni- ja minutiosuti korral oleks nende osutite omavaheline asend matemaatiliselt sama, mis mehhaanilisel kellal. See, et parkimiskellal üldjuhul osutid ei asu samas asendis nagu mehhaanilisel kellal, ei mõjuta mitte mingil määral kellaaja lugemist parkimiskellalt. Ka apellatsioonkaebuses ei ole täpsustatud, millise mõõtemääramatusega peab osutite asend olema.
- b)Apellatsioonkaebuses viidatakse Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas 3-05-13, kuid linnavalitsus avaldas 3. aprilli 2008. a Postimehes artiklis sellele risti vastukäivad seisukohad. Viidatud otsuse p-s 7 märgitakse, et isikud peavad saama tugineda tavaelus väljakujunenud kogemustele. Tavaelus väljakujunenud kogemused näitavad, et parkimiskella näidu õigeks mõistmiseks ei pea osutid omavahel asetsema matemaatilise täpsusega. Apellatsioonkaebuse väide, et väike osuti on asetatud numbrile 4 või veidi edasi, on hämamine. Digitaalfotodelt on selgelt näha, et väike osuti asub numbrijaotusest 4 piisavalt eemal. Kuna üldlevinud põhimõtte järgi on see piisav, siis on kellale märgitud aeg 16.25. Apellatsioonkaebuses on viited digitaalkellale. Kaebaja ei ole enda poolt koostatud dokumentides ja kohtus esinedes mitte ükski kord maininud digitaalkella tööpõhimõtet. 6. AS G4S Lõuna-Eesti leiab ringkonnakohtule esitatud avalduses, ta üksnes esindab halduskohtumenetluses Tartu Linnavalitsust kui vastustajat ega ole iseseisvaks vastustajaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus ei nõustu AS G4S Lõuna-Eesti väitega, et tema puhul ei ole käesolevas asjas tegemist iseseisva vastustajaga. Vastustajaks on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 14 lg 2 p 2 kohaselt haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Haldusorganiks on ka eraõiguslik juriidiline isik, kellele on delegeeritud avaliku võimu teostamine (haldusmenetluse seaduse – HMS – § 8 lg 1). Viivistasu määramine kujutab endast avaliku 3 3-09-57 võimu teostamist. Vaidlust ei ole selle üle, et viivistasu määramine on antud juhul AS-le G4S Lõuna-Eesti halduslepinguga üle antud. Viivistasu otsus on tehtud ja väljastatud AS G4S Lõuna-Eesti parkimiskontrolöri E. Rebase poolt (vt ringkonnakohtu istungil asja juurde võetud ärakiri). See, et viivistasu otsusel on asutuseks, kelle nimel viivistasu otsus koostatakse, eksitavalt märgitud Tartu Linnavalitsus, ei muuda kaebaja ning Tartu Linnavalitsuse ja AS G4S LõunaEesti vahelisi tegelikke, seadusest tulenevaid haldusõigussuhteid. Vastavalt HMS § 8 lg-le 2 määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, haldusorgani siseselt, kui seadus või määrus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul ei tulene õigusaktidest, et AS G4S Lõuna-Eesti võiks anda haldusakte Tartu Linnavalitsuse nimel. LS § 501 lg 3 teise lause kohaselt võib kohalik omavalitsus parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning viivistasu määramise halduslepingu alusel anda üle eraõiguslikule juriidilisele isikule. See säte ei kujuta endast erandit HMS § 8 lg 2 suhtes, vaid võimaldab ülesande üleandmist eraisikule, kes HMS § 8 lg 1 alusel muutub iseseisvaks haldusorganiks. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja oli parkimise algusaja parkimiskellaga tähistanud nõuetekohaselt. LS § 501 lg 4 sätestab alates 1. veebruarist 2003 tänaseni kehtivas redaktsioonis järgmist: „Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega.“ Määruse nr 47 § 5 lg 4 sätestab alates 1. maist 2008 tänaseni kehtivas redaktsioonis järgmist: „Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kirjaliku teate või parkimiskellaga märgitud parkimise algusaeg peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Kirjalik teade või parkimiskell peab olema paigaldatud sõiduki sisse esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt oleks võimalik tuvastada teate sisu või parkimiskella näit. Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise algusaega nõuetekohaselt teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest.“ Viidatud regulatsioonist ei nähtu kohustust liigutada parkimiskella osuteid täpselt mehhaanilise kella tööpõhimõtet arvestades. Küll aga kehtib nõue, et parkimise algusaeg peab olema tähistatud arusaadavalt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et parkimise algusaeg oli käesoleval juhul tähistatud arusaadavalt. Juhul, kui parkimiskella tunniosuti asetseb numbril 4 või on sellest veidi nihutatud numbri 5 suunas ning minutiosuti asetseb numbril 5, on mõistlikul inimesel võimalik üheselt järeldada, et parkimiskellaga on tähistatud kellaaeg 16.25. See, et mehhaanilisel kellal ei saa osutid kunagi paikneda täpselt sellises asendis, ei muuda parkimiskellaga tähistatud kellaaega iseenesest mitmetitõlgendavaks. Ringkonnakohtu istungil ei toonud vastustajate esindajad kohtu küsimusele vastuseks välja ühtegi muud kellaaega, mida lisaks kellaajale 16.25 oleks võimalik vaidlusalusest osutite asendist välja lugeda. Vastustajate poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu poolt lahendatud haldusasjas nr 3-05-13 oli vaidluse all hoopis erinev situatsioon. Nimetatud asjas oli parkimiskella tunniosuti aseta- 4 3-09-57 tud täpselt numbrile 10 ja minutiosuti numbrile 11. Taolist osutite asendit oli erinevalt käesolevas asjas vaidluse all olevast kombinatsioonist kohtute hinnangul võimalik tõlgendada nii kellaajana 9.55 kui ka 10.55. 10. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 46 lg 1 p 1). Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes vastustajate kanda. Apellatsiooniastme menetluskuluks on AS G4S Lõuna-Eesti poolt ringkonnakohtule tasutud riigilõiv 250 kr. Maili Lokk Agu Timmi 5 Ivo Pilving