3-08-1576/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2009, Tartu 3-08-1576 Haldusasja number Haldusasi M.K.i kaebus Viru Vangla direktori 30. mai 2008. a käskkirja nr 166-KP tühistamiseks ja Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21. mai 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.K.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.K. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta M.K.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. mai 2009. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla direktori 30. mai 2008. a käskkirjaga nr 166-KP karistati kinnipeetav M.K.i distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 4.6 sätestatud nõuete rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt pani M.K. toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta 30. aprillil 2008 viibis jalutuskäigul ilma nimesildita. M.K. esitas 2. juunil 2008 vaide vangla direktori 30. mai 2008. a käskkirja nr 166-KP tühistamiseks. Justiitsministeeriumi 18. juuli 2009. a vaideotsusega nr 11-7/5726 jäeti vaie rahuldamata. 3-08-1576 M.K. esitas 26. juunil 2008 vaide Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaide kohaselt anti vaide esitajale 26. juunil 2008 kohtu kiri nr 7-3/5808 avatuna. Justiitsministeeriumi 31. juuli 2009. a vaide tagastamise otsusega nr 11-7/5726 tagastati vaie, kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt puudub vaidemenetluses võimalus taotleda toimingu õigusvastasuse tuvastamist. 2. M.K. esitas 8. augustil 2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingu talle kohtu kirja avatuna üle andmisel ja kohustada Viru Vanglat selle eest vabandama ning tühistada Viru Vangla direktori 30. mai 2008. a käskkiri nr 166-KP. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus vangla kaebajale kohtu poolt saadetud kirja avamisega vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-t 4. Distsiplinaarkaristuse aluseks olevat tegu pole kaebaja toime pannud ja distsiplinaarmenetlus viidi läbi vanglapoolsete rikkumistega. 3. Tartu Halduskohtu 21. mai 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

1. a)Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt ja distsiplinaarmenetluses on tõendamist leidnud, et kinnipeetav viibides 30. aprillil 2008.a kell 9.30-10.35 väljaspool talle määratud elukambrit, ei kandnud nimesilti ja pani sellega toime distsipliinirikkumise. HMS §-s 58 kehtestatu ei võimalda haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes seetõttu, et rikuti menetlusnõudeid. Vastava tagajärje saab rikkumine kaasa tuua vaid siis, kui see mõjutas asja otsustamist. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid järeldada, et rikkumised said kuidagi mõjuda karistuse määramisele. Kaebaja on vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsipliinirikkumise toimepanemises süüdi, rikkumise suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, käskkiri ise sisaldab asjakohast faktilist ja õiguslikku põhjendust. Karistus ei ole maksimaalne võimalik, see on määratud vangistusseaduses kehtestatud tähtaegade piires ja selleks volitusi omava ametiisiku poolt ning vastab teo iseloomule ja toimepanija isikule.
2. b)Kaebaja väide, et ta sai kohtu kirja avatuna, on paljasõnaline ja oletuslik. Tagantjärgi pole võimalik tõendada, kas 26. juunil 2008 kohtust saabunud kiri oli avatud või mitte. Kaebaja ei ole täpsustanud, kes konkreetselt vanglaametnikest talle selle avatuna üle andis. Puuduvad andmed, et kirjaga kokkupuutunud vanglaametnikud oleksid kirja ise lugenud või võimaldanud seda teha kolmandatel isikutel. Seega pole tõendatud vanglaametnike poolt sõnumi saladuse rikkumine. Viru Vangla ei ole teostanud postisaadetise läbivaatust ja rikkunud sõnumisaladust. Seega ei ole vangla kaebaja suhtes toime pannud põhiseaduse (PS) § 43 ja VangS § 29 lg 4 sätete eiramist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. M.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
3. a)Halduskohus on otsuses asunud ühekülgsele positsioonile ja jätnud arvestamata, et vangla ametniku poolt kambrist leitud nimesildil oli nimi Denis Kochetkov, kaebaja nimi aga on M.K.. Järelikult ei kuulunud kambrist leitud nimesilt kaebajale.
4. b)Kaebajal oli õigus nimesilti üldse mitte kanda, sest nimesilt oli välja antud teise inimese nimele.
5. c)Naeruväärsed ja rumalad on väited, et pole võimalik kindlaks teha töötajat, kes kirja avas. Viru Vangla oleks võinud läbi vaadata valvegraafikud või üle kuulata eriosakonna töötajad või vaadata videokaamerate salvestusi. Antud juhul ei teinud Viru Vangla üldse mitte midagi, 2 3-08-1576 et süüdlasest ametnikku välja selgitada, kuigi kaebaja esitas vaide ametniku tegevuse peale samal päeval, kui kirja sai ning vanglal oli võimalus ametniku isik kindlaks teha.
6. d)Asjassepuutumatu on halduskohtu viide PS §-le 43. Vangla rikkus VangS § 29 lg-t 4, mis keelab kohtu poolt saadetud kirjade avamise ning pole oluline, kas neid kirju loeti või mitte. 5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
7. a)Asjaolu, et nimesildil olid ebakorrektsed andmed, ei mõjutanud distsiplinaarmenetluse tulemust. Distsiplinaarmenetluses leidis kinnitust asjaolu, et kaebaja läks jalutuskäigule ilma nimesildita, seega oli alus tema karistamiseks olemas.
8. b)Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt pole oluline, kas vanglaametnik luges kirju või mitte, pole asjakohane, sest halduskohus on otsuses märkinud, et kaebaja väide avatud ümbriku kohta on paljasõnaline ja oletuslik, kuna puuduvad andmed, et vanglaametnikud oleks ise kirja lugenud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et M.K.i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud M.K.i kaebuse rahuldamata. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Ringkonnakohus on seisukohal, et M.K.ile etteheidetav tegu, so nimesildita jalutama minek, on tõendatud. Viru Vangla ametnik K. Veervald on koostanud 30. aprillil 2008 ettekande selle kohta, et samal päeval toimus S9 eluosakonnas läbiotsimine, mille ajaks saadeti kõik kinnipeetavad jalutama. Kambrite kontrolli ajal selgus, et M.K. (s 28. mai 1979) oli jätnud kambrisse oma nimesildi (tl 10). Hiljem on sellele ettekandele lisatud käsikirjas täiendus, mille kohaselt oli kinnipeetava nimesilt kambris, kuna kamber kontrolliti üle isiklikult ning et nimesilt rippus kambri uksesulguri küljes (tl 11). 8. Asja materjalide juurde lisatud vaidlusaluselt nimesildilt nähtuvalt oli sellel eksitud kinnipeetava eesnimega (Mikhaili asemel on märgitud kaardile Denis), kuid nimesildil olevalt fotolt on näha ka M.K.i õige eesnimi (tl 5). M.K. väidab, et ta läks jalutama just selle nimesildiga (tl 67) ja et tema kambrist jalutuskäigu ajal leitud nimesilt kuulus samas kambris olnud teisele kinnipeetavale, kes oli sellel hetkel viidud teise vanglasse. M.K.i selline väide pole veenev. M.K.i apellatsioonkaebusest nähtuvalt oli tema kambrikaaslane vaidlusalusel ajal Eduard Goman. Ei ole usutav, et nimesildi leidnud vanglaametnik ajas M.K.i nime segamini E. Gomani nimega ja pidas E. Gomani nimesilti M.K.i omaks. Samuti on vanglaametnik ettekandes märkinud ära M.K.i sünniaja, mis kajastub vaidlusalusel nimesildil (tl 5) ja mis kinnitab samuti, et ta pidi olema leidnud just M.K.i nimesildi. Vanglaametnik K. Veervaldi poolt 11. veebruaril 2009 allkirjastatud seletuse kohaselt kogus ta kokku kõik kambritesse jäetud nimesildid ja hiljem koostas nende põhjal ettekanded, kontrollides eelnevalt nimesiltide järgi andmeid ka kinnipeetavate registrist (tl 58). Ei ole võimalik selline eksitus, et leides E. Gomani nimesildi, koostas vanglaametnik ekslikult ikkagi ettekande hoopis M.K.i kohta ja märkis ettekandesse ka M.K.i sünniaja. Seetõttu ei pea ringkonnakohus tõendina asjakohaseks ka M.K.i apellatsioonkaebusega koos esitatud E. Gomani kirjalikku seletust, mille kohaselt ta unustas 29. aprillil 2008 Tartu Vanglasse sõites nimesildi kambrisse ja leidis selle tagasi tulles samalt kohalt. See selgitus 3 3-08-1576 läheb vastuollu ka vangla kinnitusega, et kõik kambritest leitud nimesildid koguti vangla poolt kokku. 9. Asjaolu, et vaidlusalusel nimesildil oli M.K.i eesnimeks kirjutatud Denis, ei tähenda, et see asjaolu oleks tulnud tingimata kajastada ettekandes ja et kuna seda ei ole tehtud, siis ei saanud vanglaametniku leitud nimesilt olla vaidlusalune, M.K.ile väljastatud vigane nimesilt. Nagu ülal märgitud, on vaidlusaluselt nimesildilt näha ka M.K.i õige nimi ja sünniaeg ning võimalik oli, kasutades ka võrdlust kinnipeetavate registrist, koostada ettekanne just M.K.i kohta. 10. Apellandi väide, et kuna nimesildil oli viga, ei olnud ta kohustatud seda kandma, ei ole asjakohane. Vaidlust ei ole selles, et see nimesilt oli talle väljastatud ja et kinnipeetavatel on VangS § 46 lg-st 1 tulenevalt nimesildi kandmise kohustus. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetava õigust mitte kanda nimesilti juhul, kui selles esineb mingisugune viga. Lisaks nähtus vaidlusalusest nimesildist ka M.K.i õige eesnimi, nii et nimesilti ei saa pidada täielikult eksitavaks või valeks. 11. M.K. on vaidlustanud ka vangla toimingu, mis seisnes väidetavalt talle kirja andmises juba eelnevalt avatuna, soovides selle õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuses ei ole M.K. oma põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes täpsemalt selgitanud. Halduskohtu istungi protokollist on võimalik järeldada, et M.K.i arvates tekkis talle sellest moraalne kahju (tl 67). Ringkonnakohus tõlgendab M.K.i seda avaldust kaebeõiguse kontekstis selliselt, et M.K.i põhjendatud huviks oleks vaidlustatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise korral kahju hüvitamise kaebuse esitamine. Põhjendatud huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks juhul, kui isik soovib esitada kahju hüvitamise nõude, on kohtupraktikas aktsepteeritud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. märtsi 2009. a otsus haldusasjas nr 3-31-94-08). Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist muuhulgas sõnumi saladuse rikkumise korral. Seega ei saa antud juhul M.K.i kaebeõigust põhjendatud huvi näol täielikult välistada, mistõttu ringkonnakohus jätkab asja menetlust ka kaebuse selle osa suhtes. 12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tagantjärgi pole võimalik tõendada, kas ümbrik anti tõepoolest M.K.ile üle avatuna või mitte. Samuti ei oleks võimalik tõendada sõnumi saladuse rikkumist. M.K.i apellatsioonkaebuse väited, et ta esitas vaide kohe avatud kirja saamisega samal päeval ja et vaidemenetluse raames oleks Viru Vangla võinud üle kuulata töötajaid või vaadata videokaamerate salvestusi, ei ole käesoleva vaidluse raames asjakohased. Käesoleva kohtuasja raames ei ole M.K. vaidlustanud mitte vaidemenetluse toiminguid tema vaide lahendamisel, vaid algset halduse toimingut – väidetavat kirja avamist. Seetõttu ei pea kohus andma hinnangut ka Viru Vangla tegevusele vaidemenetluse raames. Väide, et vaidemenetluses oleks saanud tõendada väidetavat kirja avamist, ei tähenda, et kohtumenetluses saaks asuda seisukohale, nagu olekski kirja avamine aset leidnud. Arvestades väidetavast intsidendist möödunud aega, ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks, et väidetud kirja avamist oleks võimalik enam tõendada. Seepärast ei pea ringkonnakohus otstarbekaks koguda selles küsimuses tõendeid ka oma algatusel. 13. Eeltoodust tulenevalt jääb M.K.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. mai 2009. a otsus muutmata. 14. M.K.i apellatsioonkaebuse taotlus kohtuotsuse tõlkimiseks vene keelde jääb rahuldamata. TsMS § 441 järgi vormistatakse kohtuotsus eesti keeles. HKMS § 10 lg 9 järgi tagab kohus dokumentide tõlkimise üksnes neile isikutele, kellelt on võetud vabadus. Ringkonnakohtule 4 3-08-1576 teadaolevalt ei ole M.K. käesoleval ajal enam kinnipeetav. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul kohustust M.K.ile kohtuotsust tõlkida. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene