3-10-1256/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 28.05.2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1256 Haldusasi A.V.i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalbüroo poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus A.V.ile halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel.
2. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus pöörduda kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks ja politseiametnike käitumises kuriteokoosseisu tuvastamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole.
3. Kohus selgitab, et eraisiku või eraisikute poolt tekitatud mittevaralise kahju nõudega või õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega on isikul õigus pöörduda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS §-s 94 ja 366 sätestatud alusel hagiga maakohtu, käesoleval juhul Harju Maakohtu, poole.
4. Saata käesolev kohtumäärus koos kaebuse materjaliga kaebajale posti teel. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kaebuse esitajal õigus 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD Tallinna Halduskohtule saabus 18.05.2010 A.V.i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalbüroo poolt kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HKMS § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja on 14.04.2010 esitanud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks oma naabri O. K. suhtes seoses O. K. poolse ebaseadusliku jälitustegevusega, pideva terroriseerimisega ja relvaga ähvardamisega. 15.04.2010 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri poolt koostatud teade kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Kaebuse kohaselt on kaebaja väljakutsetele vastanud ja neid lahendanud politseiametnikud loonud kunstlikult tõendeid ja võimaldanud kuritegude edasist toimepanekut O. K. poolt. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 38 lg 1 kohaselt on kannatanul õigus: vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine käesoleva seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras. KrMS § 207 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile KrMS § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates 10 päeva jooksul. Juhul, kui kaebaja leiab, et tema poolt esitatud väljakutsetega ja kriminaalmenetluse alustamiseks esitatud avalduse lahendamisega tegelenud politseiametnikud on tõendeid kõrvaldanud või kunstlikult loonud, on tal võimalik pöörduda sellekohase eraldi avaldusega politseisse või prokuratuuri Karistusseadustiku (KarS) § 316 alusel kriminaalmenetluse alustamiseks politseiametniku (politseiametnike) suhtes. Käesolevas menetluses on isikul KrMS § 38 lg 2 alusel õigus esitada kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtusse. Lisaks on kaebuse esitaja märkinud kaebuses, et kuna ta on politsei poolt võimaldatava tegevuse tõttu järjekordselt töötu ja majanduslikult raskes olukorras, siis palub kaebaja enda riigilõivust vabastamist ja talle tekitatud mittevaralise kahju väljamõistmist. Kaebuse materjalidest nähtub, et A.V. on politseile esitatud avalduses nimetanud O. K., L. K., K. K., M. K. ja nende territooriumil viibivate isikute poolset ebaseaduslikku tegevust tema suhtes, mille tõttu on häiritud tema igapäevane elukorraldus ning ta ei julge oma kodus vabalt liikuda. Kohus selgitab siinkohal, et eraisiku või eraisikute poolt tekitatud mittevaralise kahju nõudega või õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega on isikul õigus pöörduda Tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS §-s 94 ja 366 sätestatud alusel hagiga maakohtu poole. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada, et käesoleval juhul on tegemist kaebusega kriminaalasja alustamata jätmise peale, millele hinnangu andmine halduskohtu pädevusse ei kuulu. Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse väljakutse raames või kriminaalmenetluse alustamiseks esitatud avalduse lahendamisel politseiametnike poolt toime pandud kuriteotunnustega tegudele hinnangu andmine ega eraisikute vastu esitatud kahjunõuete menetlemine. Elle Kask Kohtunik