3-09-47/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-47 Haldusasi Aivo Rosma kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 27.11.2008 üksiksõiduki kinnituse omistamisest keeldumise otsuse nr 10-1/08/36015-2; 26019-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. aprilli 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Eesti Riiklik Autoregistrikeskus Vastustaja (kaebuse esitaja) – Aivo Rosma RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Rahvastikuregistri andmetel oli Aivo Rosma elukoht kuni 25.07.2007 Eesti, Võru maakond, Võru linn, Nõmme
5. Alates 26.07.2007 oli A. Rosma elukohaks aga Leedu, Šiaulai, Dainu G. 98-20 ja alates 6.08.2008 on tema elukohaks Eesti, Võru maakond, Võru vald, Vagula küla. A. Rosma esitas 2.09.2008 Eesti Riiklikule Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Võru büroole avaldused Euroopa Liidust (edaspidi EL) ümberasuja sõidukitele Chrysler Sebring (tehasetähis XXXXXXXXXXXX) ja Chrysler Concorde (tehasetähis XXXXXXXXXXXXX) üksiksõiduki kinnituse saamiseks, mis rahuldati. 28.10.2008 esitas A. Rosma ARK Võru büroole avaldused EL-st ümberasuja sõidukitele Ford Focus (tehasetähis XXXXXXXXXXX) ja Chevrolet S10 (tehasetähis XXXXXXXXXX) üksiksõiduki kinnituse saamiseks. 27.11.2008 ARK tehnoosakonna talituse juhataja Martin Haraku kirjana vormistatud vastusega nr 10-1/08/36015-2; 26019-2 avaldusele ei omistatud sõidukitele Ford Focus ja Chevrolet S10 üksiksõiduki kinnitust.
6. A. Rosma esitas 9.01.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse ARK-i 27.11.2008 üksiksõiduki kinnituse omistamisest keeldumise otsuse nr 10-1/08/36015-2; 26019-2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada ARK-i väljastama talle kuuluvatele sõidukitele tüübikinnituse. ARK-i 27.11.2008 keeldumises on valesti tõlgendatud ümberasuja staatust ja keeldumine sisaldab ka valesid fakte. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.03.2004 määrus nr 44 „Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri“ (edaspidi Määrus) ütleb, et ümberasuja on isik, kes on vahetult enne ümberasumist elanud selles liikmesriigis vähemalt 12 kuud. See kriteerium on kaebajal täidetud. Kaebaja on nende sõidukite omanik siiani ja oli ka vahetult enne avalduse esitamist. Seadus ütleb selgelt, et ümberasuja peab olema omanud sõidukit vähemalt 6 kuud. See kriteerium on kaebajal samuti täidetud, sest ta on nende sõidukite omanik juba mitu aastat.
7. Vastustaja ARK vaidles kaebusele vastu ning palub arvestada asjaolu, et kaebaja ei olnud sõidukite omanik 6 kuud vahetult enne ümberasumist ning kaebaja on ühe korra, s. o 2.09.2008 juba esitanud avalduse sõidukite Chrysler Concorde ja Chrysler Sebring (kaebaja registreeris sõiduki Eestis 14.10.2008 ning võõrandas selle 16.10.2008) registreerimiseks kui ümberasuja, siis kaebuses nimetatud sõidukid ei mahu ümberasuja sõidukite kriteeriumite alla ning keeldumine nendele üksiksõiduki kinnituse omistamise keeldumiseks oli põhjendatud. Kaebaja A. Rosma on esitanud ARK-le avalduse 5.02.2008, kus ta kinnitab, et ta asus Leetu elama ametlikult 7.02.2007 ning tagasi Eestisse tuli elama märtsis
8. Arvestades kaebaja suurt sõidukite hulka, mida ta ekspordib Eestisse ning vastuolulisi selgitusi ümberasumise kohta, ei saa mõistlikult eeldada, et kaebaja on ka tegelikult ümberasuja. A. Rosma ja temaga seotud ettevõte on alates 2006 kuni vastuse esitamiseni teinud üle 30 taotluse üksikkinnituse saamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohus rahuldas
10. aprilli 2009 otsusega kaebuse ja tühistas ARK-i 27.11.2008 üksiksõiduki kinnituse omistamisest keeldumise otsuse ning tegi ARK-le ettekirjutuse A. Rosma taotluse uuesti läbi vaatamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vastustaja vaidlustanud kohtualluvuse, leides, et vaidluse lahendamine allub Tallinna Halduskohtule. Kaebaja on seisukohal, et asi allub Tartu Halduskohtule, kuna ta näitas autod ette ARK Võru büroos, kus esitas ka dokumendid. Kaebust saab halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 8 lg 1 teise lause kohaselt menetleda Tartu Halduskohtus, kuna käesoleva vaidluse esemeks olev haldusmenetlus on toimunud nii Tartu kui Tallinna Halduskohtute teeninduspiirkondades, sest sõiduki tüübikinnituse menetluses teevad Määrusest tulenevaid menetlustoiminguid ARK tehnoosakonna kõrval ka ARK Võru büroo ametnikud, kelle tegevus on allutatud Tartu Halduskohtule. Vaidluse esemeks on seetõttu mitme ametniku toimingute tulemusel antud haldusakt, kellel on erinev teenistuskoht. Seega on HKMS eesmärkidest tulenevalt tegemist nn kohtualluvusega kaebaja valikul, kuna HKMS-i üheks põhieesmärgiks on tagada isikutele kohtulik kaitse, mille kättesaadavus ei tohi isikutele olla põhjendamatult raskendatud. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on asunud Eestisse elama Leedust, s. t EL-i teisest liikmesriigist. Kaebaja poolt esitatud rahvastikuregistri põhiandmete väljatrükiga on tõendatud, et kaebaja elukohaks on alates 26.07.2007 kuni 6.08.2008 Leedu ja et alates 7.08.2008 on tema elukohaks Eesti. Seega on tõendatud, et kaebaja vastab Määruse § 2 p-i 30 alapunktis b sätestatud ümberasuja koosseisulisele tunnusele, kuna tõendatud on kaebaja Leedus elamine vahetult enne ümberasumist enam kui 12 kuu jooksul. 2 Rahvastikuregistri andmed on lubatavateks tõenditeks Määruse § 2 p-i 30 alapunkti b teise lause kohaselt, kuna kaebaja on rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 4 esimese lause kohaselt Eesti kodanikuna rahvastikuregistri objektiks. Sama seaduse § 6 lg 3 kohaselt, kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Selleks pädev isik ei ole aga tuvastanud, et kaebaja oleks elukohateates esitanud valeandmeid, mis oleksid aluseks elukohateates märgitud elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumiseks. Selle tõttu ei ole asjakohane vastustaja poolt esitatud seisukoht, et kaebaja on Eestisse ümberasumise aja kohta esitanud vastuolulisi andmeid. Kuna kaebaja selgitas, et 2008 märtsis ei olnud tal võimalik Eestisse ümber asuda isiklikel põhjustel, siis lähtubki halduskohus vastustaja poolt vaidlusaluse otsuse tegemisel aluseks võetud rahvastikuregistri andmetest, tuginedes RRS § 6 lg-le 3, vaatamata sellele, et kaebaja poolt esitatud Leedu elamisloa kohaselt on tõendatud kaebaja Leedus elamine perioodil 7.02.2007 kuni 7.02.
11. Kohtupraktika ei tunnusta haldusorgani õigust haldusakti täiendavate põhistuste esitamiseks haldusakti andmise järgselt toimuva kohtumenetluse käigus, mille tõttu lähtub halduskohus vaidluse lahendamisel vastustaja poolt 27.11.2008 otsuse tegemisel aluseks võetud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest ning nende alusel vastustaja poolt langetatud kaalutlustest. Määruse § 2 p 30 alapunkt b ei sätesta, millise perioodi jooksul pärast Eestisse ümberasumist peab ümberasuja kaasatoodud sõidukile üksiksõiduki kinnituse taotlema. Vastustaja on vaidlusaluse haldusakti andmisel lähtunud kaalutlusest, millise rakendamiseks tal Määrusest tulenevalt puudub pädevus ja õiguslik alus. Määrusest ei tulene, et ümberasuja peaks vahetult enne üksiksõiduki kinnituse avalduse esitamist elama väljaspool Eestit nagu on leidnud vastustaja. Määrus sätestab, et ümberasuja peab vahetult enne ümberasumist olema elanud EL-i selles liikmesriigis, kust ta Eestisse asub, vähemalt 12 kuud. Kuna kaebaja puhul on see kriteerium täidetud, siis puudus vastustajal alus vaidlusaluse koormava haldusakti andmiseks, sest haldusakt on vastuolus Määruse § 2 p 30 alapunktiga b. Vastustaja keelduva otsuse teiseks kaalutluseks on asjaolu, et kaebaja ei ole omanud vahetult enne avalduse esitamist sõidukeid, sest Leedu liiklusregistri andmetel oli kaebaja sõidukite omanikuks kuni 28.06.
12. Vastustaja on ka selles osas lähtunud kaalutlusest, millise rakendamiseks tal Määrusest tulenevalt pädevus ja õiguslik alus puudub. Määrus sätestab aga üksiksõiduki kinnituse saamise õiguse alusena hoopis asjaolu, et isik peab olema omanud ümberasujana kaasatoodavat sõidukit vähemalt 6 kuud enne ümberasumist, mitte enne üksiksõiduki kinnituse avalduse esitamist. Seega on vaidlusalune haldusakt ka selle kaalutluse osas vastuolus Määruse § 2 p 30 alapunktiga b, sest Määrus ei seo ümberasuja sõiduki ümberasujale kuulumise aega ja kestust ARK-le üksiksõiduki kinnituse avalduse esitamise ajaga, vaid EL-i selles liikmesriigis sõiduki omamise ajaga, mis ümberasumise käigus kaasa tuuakse. Vastustaja kaalutlused omandi küsimuses on sisuliselt ebaõiged. Eesti õiguse kohaselt eeldatakse, et vallasasja valdaja on vallasasja omanikuks. Kaebaja on sõidukite registreerimistunnistustega tõendanud vaidlusaluste sõidukite omamist. Määrusest ei tulene, et sõiduk peaks olema EL-i teise riigi liiklusregistrist kustutatud vahetult enne ümberasumist või üksiksõiduki kinnituse avalduse esitamist, nagu ekslikult leiab vastustaja. Vastustaja ei ole tuginenud asjaolule, et kaebaja ei kasutanud vaidlusaluseid sõidukeid Leedus enda tarbeks, samuti asjaolule, et kaebaja on ükskord juba samasisulise avalduse esitanud ega asjaoludele kaebajale kuuluvate sõidukite väidetavast paljususest, mille tõttu jätab halduskohus vastustaja sellekohased osundamised vaidluse lahendamisel tähelepanuta. Halduskohus ei käsitle ka vastustaja täiendavaid haldusakti põhjendusi seonduvalt kaebaja tegevusega ettevõtluses, kuna vastustaja käsitlus ei ole halduskohtu arvates kooskõlas EL-i teenuste ja kapitali vaba liikumise põhimõtetega ja vastustaja ei ole tõendanud ettevõtluse seost üksiksõiduki tüübikinnituse taotluse menetlusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. ARK esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
14. aprilli 2009 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 3 Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ehk Määruse § 2 p-i
15. Samuti on halduskohus ebaõigesti tõlgendanud ümberasuja mõistet. Lähtudes sellest, et A. Rosma on ümberasuja EL-st, on Määrusest tulenevalt ümberasumisel 2 kriteeriumit. Esiteks peab isik olema vahetult enne ümberasumist elanud teises EL riigis vähemalt 12 kuud ja teiseks peab isik olema vahetult enne ümberasumist omanud teises EL riigis sõidukit vähemalt 6 kuud. Registreerimistunnistused näitavad seda, et A. Rosma ei olnud enne ümberasumist sõidukite omanik, seega ei mahu A. Rosma ümberasuja mõiste alla. Kaebaja asus Eestisse ümber elama 07.08.
16. Esitatud registreerimistunnistuste ning Leedu liiklusregistri info kohaselt oli kaebaja sõidukite Ford ja Chevrolet omanik kuni 28.06.
17. Arvestada asjaolu, et kaebaja ei olnud sõidukite omanik 6 kuud vahetult enne ümberasumist ning et kaebaja on ühe korra (2.09.2008) juba esitanud avalduse sõidukite Chrysler Concorde ja Chrysler Sebring registreerimiseks kui ümberasuja, siis seega nimetatud sõidukid ei mahu ümberasuja sõidukite kriteeriumite alla ning keeldumine nendele üksiksõiduki kinnituse omistamise keeldumiseks oli põhjendatud. Kohtupoolne tõlgendus läheb vastuollu Määruse eesmärgiga, milleks on teha erand neile isikutele, kes tõesti on sõidukeid kasutanud (omanud) välisriigis isiklikul otstarbel vahetult enne Eestisse asumist. Halduskohus on rikkunud HKMS § 8 lg-d 1,
18. A. Rosma esitas kaebuse ARK tehnoosakonna spetsialisti Tarmo Koore vastu. Arvestades asjaolu, et avaldus üksiksõiduki tüübikinnituse saamiseks on esitatud ARK tehnoosakonnale aadressiga Mäepealse 19, Tallinn ning ka keelduva otsuse tegi ARK tehnoosakond, oleks tulnud käesolev kaebus esitada Tallinna Halduskohtule.
19. Vastustaja A. Rosma vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on A. Rosma elanud vahetult enne Eestisse ümberasumist Leedu Vabariigis 7.02.2007 kuni 6.08.
20. Samuti on ta kaasatoodud sõiduki Ford Focus omanik alates 17.02.2005 kuni käesoleva ajani ja sõiduki Chevrolet S10 omanik alates 15.03.2005 kuni käesoleva ajani. ARK väite puhul, et A. Rosma ei ole Leedu Autoregistri andmetel sõidukite omanik, on tegemist kohtule valetunnistuse andmisega. Sõidukite registrist mahavõtmisega nende omandisuhe ei muutu. Muutub vaid sel juhul, kui sõidukile on omistatud uus registreerimistunnistus, mida ülalnimetatud sõidukite puhul tehtud pole. Määrus sätestab selgelt, et ümberasuja peab olema omanud sõidukit vähemalt 6 kuud. A. Rosma on mõlema sõiduki omanik olnud üle 4 aasta. Vastustajale teadaolevalt ei ole ka välisriigis elavale Eesti kodanikule keelatud omada osalust Eestis tegutsevas ettevõttes, mida ARK toob üheks keeldumise põhjuseks. Pealegi pole tegemist ettevõttele kuuluvate sõidukitega, vaid A. Rosmale kuuluva isikliku varaga. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et ta on esitanud kaebuse isiklikult Tarmo Koore vastu. Keeldumise otsusel oli lihtsalt T. Koore nimi. Sõidukid näitas vastustaja ette ja avaldused esitas ARK Võru büroos. Vastustaja taotleb asja arutamist tema elukohale lähemal asuvas Tartu Ringkonnakohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
22. aprilli 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 4 Ebaõige on vastustaja seiskoht, et halduskohus on vääralt tõlgendanud ümberasuja mõistet. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Määruse § 2 p 30 kohaselt peab isik olema vahetult enne ümberasumist olema elanud teises EL riigis vähemalt 12 kuud ja teiseks peab isik olema vahetult enne ümberasumist omanud teises EL riigis sõidukit vähemalt 6 kuud. Kaebaja poolt esitatud rahvastikuregistri põhiandmete väljatrükiga on tõendatud, et kaebaja elukohaks oli ajavahemikul 26.07.2007 kuni 06.08.2008 Leedu ja alates 07.08.2008 on tema elukohaks Eesti. Seda ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud enam ka vastustaja. Seega on üks vajalikest nõuetest täidetud, kuna kaebaja on elanud teises EL riigis vähemalt 12 kuud. Vastustaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kuna registreerimistunnistustest nähtuvalt ei olnud kaebaja alates 28.06.2007 sõidukite Ford ja Chervolet omanik, siis ei mahu ta ümberasuja mõiste alla. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja on mõlemad kõne all olevad sõidukid soetanud 2005.a. Eesti õiguse kohaselt eeldatakse, et vallasasja valdaja on ka vallasasja omanikuks. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et peale 28.06.2007 oleks kaebaja need autod võõrandanud. Seega on ta kuni käesoleva ajani nende sõidukite valdajaks ja järelikult ka omanikuks. Sõiduki kustutamine registrist ei tähenda automaatselt seda, et see sõiduk ei ole enam omaniku valduses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega, mille kohaselt on Määruse kohaldamisel oluline see asjaolu, et ümberasuja oleks enne ümberasumist olnud sõiduki omanikuks vähemalt kuus kuud. Seega ei kuulu määrus kohaldamisele nende autode suhtes, mille omanikuks on ümberasuja olnud vähem kui kuus kuud. Asjaolu, millal on esitatud avaldus üksiksõiduki kinnituse saamiseks, ei oma tähtsust. Samuti ei ole millegagi kinnitatud vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole neid sõidukeid kasutanud (omanud) välisriigis isiklikul otstarbel. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega, et halduskohus on rikkunud HKMS § 8 lg-d 1 ja
23. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kuna ka ARK Võru büroos sooritati haldusmenetluse toiminguid, siis on kaebus õigesti võetud Tartu Halduskohtu menetlusse. HMS § 8 lg 1 kohaldamisel on määrav selle haldusorgani asukoht, kelle antud haldusakti vaidlustatakse. Käesolevas asjas vaidlustati ARK tehnoosakonna haldusakti. See haldusorgan asub Tallinnas. Järelikult kuulus kaebus lahendamisele Tallinna Halduskohtus. Samas leiab ringkonnakohus, et vale kohtu alluvuses haldusasja arutamine ei viinud asjas ebaõige kohtuotsuseni. ARK-i esindaja viibis Tartu Halduskohtu istungil ja tal oli võimalik esitada kõik oma seisukohad kaebuse suhtes. Seega ei ole rikutud poolte võrdsuse printsiipi. Samuti oleks kohtuotsuse tühistamine põhjusel, et asja arutamine toimus vale kohtu piirkonnas, protsessi ökonoomika ja asja arutamise tähtaja suhtes ebaõiglane. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi