← Eesti

3-08-803/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-803 Haldusasi OÜ Roolid Kinnisvara kaebus Viru-Nigula Vallavolikogu 20.03.2008 otsuse nr 9 tühistamiseks ja „Kahesuppe“ kinnistu arendamisega seotud kulutuste väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. detsembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Viru-Nigula Vallavolikogu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Viru-Nigula Vallavolikogu Vastustaja (kaebaja) – OÜ Roolid Kinnisvara, esindaja Monica Meristo RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu
  3. detsembri 2008 otsus osaliselt, s. o osas, millega mõisteti Viru-Nigula Vaalavolikogult välja 50 000 krooni detailplaneeringuga seotud kulude katteks ja 6800 krooni menetluskulude katteks ja teha selles osas uus otsus. Välja mõista Viru-Nigula Vallavalitsuselt 80 (kaheksakümmend) krooni riigilõivu katteks ja 2500 (kaks tuhat viissada) krooni menetluskulude katteks OÜ Roolid Kinnisvara kasuks. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. 21.06.2007 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 32 „Kahesuppe kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“ otsustati, tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 p-le 2, planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 10 lg-le 1 ja võttes aluseks AS Roolid avalduse, algatada „Kahesuppe“ kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, elamukrundi moodustamine ning ehitusõiguse, tehnovõrkude paigutuse ja olulisemate arhitektuursete tingimuste määramine. Vallavolikogu otsusega kehtestati, et finantseerija AS Roolid tasub detailplaneeringu avalikustamise, koostamise ja detailplaneeringust tulenevate ehitustööde ja investeeringute kulud vastavalt sõlmitud lepingule. 18.07.2007 sõlmisid AS Roolid esindaja Valdek Landmann ja OÜ Projekteerimiskeskuse esindaja Külli Õisma tööettevõtulepingu „Kahesuppe“ katastriüksuse detailplaneeringu koostamiseks vastavalt lähteülesandele. AS Roolid tasus „Kahesuppe“ detailplaneeringu I osamakse 10 000 krooni OÜ-le Projekteerimiskeskus 18.07.2007 arve nr 2007039 alusel ja OÜ Roolid Kinnisvara tasus OÜle Projekteerimiskeskus „Kahesuppe“ detailplaneeringu II ja III osamakse 50 000 krooni 14.03.2008 arve nr 2008017 alusel. Viru-Nigula Vallavolikogu 20.03.2008 otsuse nr 9 p-ga 1 tunnistati kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 21.06.2007 otsus nr 32 „Kahesuppe kinnistu detailplaneeringu algatamine“ põhjendusel, et ehitamine antud maa-alale pole enam õigustatud, mistõttu 21.06.2007 otsusega nr 32 algatatud planeeringu edasine menetlus lõpetatakse. Nimetatud otsuse punkti 1.1 kohaselt 22.11.2007 vastu võetud Viru-Nigula valla üldplaneering ei näe ette „Kahesuppe“ kinnistu territooriumile ehitusõigusega ala ja punkti 1.2 kohaselt ei saa pidada õigeks „Kahesuppe“ kinnistu territooriumile elamukrundi moodustamist, kuna tegemist on suure metsamassiivi ühe osaga. Sama otsuse punktis 1.3 märgitakse, et „Kahesuppe“ kinnistu asub Lääne-Viru maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt väärtuslike maastike registris alal nr 6 Letipea-Mahu rannikupiirkonnas, mis kuulub I klassi ehk kõige väärtuslikuma maakondliku (võimalik riikliku) tähtsusega alale. Antud piirkonna kõige suuremaks ohuks on täisehitamise oht. OÜ Roolid Kinnisvara esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru-Nigula Vallavolikogu 20.03.2008 otsuse nr 9 tühistamiseks ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks ja selle kehtestamiseks. Kaebaja leiab, et vallavolikogu otsus nr 9 rikub tema õigusi. Nimetatud otsuse võttis vastustaja vastu 7 kuud pärast seda kui OÜ Roolid Kinnisvara hakkas „Kahesuppe“ kinnistul tegutsema. Selline ajavahemik on piisavalt pikk aeg detailplaneeringuga tegelemiseks ja selle kehtetuks tunnistamine rikkus kaebaja subjektiivseid õigusi ja eelkõige tema seadusest tulenevaid ootusi. Kaebaja on teinud detailplaneeringu koostamiseks kulutusi. Ta soovis hakata kinnistut kasutama elamukrundina ja tegi selleks pikaajalisi plaane. Detailplaneeringu algatamise taotlus esitati vallavolikogule 11.05.2007 ning volikogul oli piisavalt aega seda taotlust menetleda. Viru-Nigula Vallavolikogu 21.06.2007 otsus nr 32 oli igati seaduslik ning 9 kuud hiljem tehtud otsus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta ei ole põhjendatud, sest samadele seisukohtadele oleks vastustaja pidanud jõudma juba varem. Vastustaja vastuväited detailplaneeringu kehtestamata jätmise osas ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega ja olemasolevate tõenditega. Viidates PlanS § 4 lg 2 p-le 2 jättis vallavolikogu tähelepanuta maaomaniku kui huvitatud isiku seisukohad ja vajadused. Vallavolikogu otsus nr 9 ei sisalda teavet selle kohta, millistel kaalutlustel otsustati kõneallolev haldusakt kehtetuks tunnistada. Samuti pole analüüsitud selle haldusakti mõju omanikule, kes on seoses detailplaneeringu algatamisega teinud kulutusi. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-51-07 on märgitud, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine ja menetluse jätkamisest keeldumine viivad ühesuguse tulemuseni, mistõttu on sellist otsust võimalik halduskohtus vaidlustada. Vallavolikogu lasi detailplaneeringut menetleda 9 kuu jooksul ning selle aja vältel kulutas kaebaja seoses detailplaneeringuga 60 000 krooni. Kõnealloleva detailplaneeringu algatamise ajal koostati Viru-Nigula valla üldplaneeringut, mis kehtestati 22.11.
  5. Üldplaneeringus ei arvestatud 21.06.2007 algatatud „Kahesuppe“ kinnistu detailplaneeringuga, mistõttu on tegemist teadliku omaniku huvide arvestamata jätmisega ning vallametnike lohakusega. Antud juhul on võimalik teha erand ja jätkata ehitustegevust, vaatamata sellele, et 2 üldplaneering ei näe ette „Kahesuppe“ kinnistu territooriumile ehitisõigusega ala. Maaüksusel on üksikuid rohumaa kõlvikuid, kuhu on võimalik ehitada ühepereelamu koos kõrvalhoonetega. Üks elamukompleks 5,17 ha kohta ei suurenda rannaalade täisehitamise ohtu. Tee on maaüksusel olemas. Ainuke kommunikatsioon, mis tuleb krundile sisse tuua, on elekter ning elektriõhuliin asub krundist ca 200 m kaugusel. Kohtuistungil palus kaebaja välja mõista vastustajalt tema poolt kantud detailplaneeringu finantseerimisega seoses kulutused 50 000 krooni ja menetluskulud vastavalt kohtukulude nimekirjale 6 800 krooni.
  6. Vastustaja Viru-Nigula Vallavolikogu on seisukohal, et 20.03.2008 vallavolikogu otsus nr 9 ei saa rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi ning tühistamiskaebus ei ole põhjendatud. Kuna vaidlustatav haldusakt ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, siis ainuüksi sellel põhjusel tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kaebus on esitatud mitte kaebaja enda, vaid kolmanda isiku huvides. Kaebaja ei väida, et taotluse detailplaneeringu algatamiseks „Kahesuppe“ kinnistule oleks esitanud tema ise ehk OÜ Roolid Kinnisvara ning ka sellekohased tõendid puuduvad. Volikogule teadaolevalt ei ole kaebaja taotlenud „Kahesuppe“ kinnistule detailplaneeringu algatamist, selleks esitas volikogule taotluse 11.05.2007 AS Roolid, kes oli taotluse esitamise ajal „Kahesuppe“ kinnistu omanik, kuid kes ei ole käesolevas kohtumenetluses kaebaja ega muu menetlusosaline, vaid muu juriidiline isik. Asjaolu, et Viru-Nigula Vallavolikogu 21.06.2007 otsus nr 32 on tehtud AS Roolid taotluse alusel, nähtub ka kõnealloleva otsuse istungiprotokolli päevakorrapunktist nr
  7. Seega oli otsuse adressaadiks AS Roolid, mitte kaebaja. Kaebajat kui juriidilist isikut ei eksisteerinud õigusvõimelisena veel 11.05.2007, mil AS Roolid esitas vallavolikogule taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Ka vaidlustatava otsuse adressaadiks sai olla ainult AS Roolid, mitte kaebaja. Kaebaja samastab end ekslikult ja alusetult AS-ga Roolid ning on asunud ebaseaduslikult realiseerima AS Roolid kaebeõigust Viru-Nigula Vallavolikogu 20.03.2008 otsuse nr 9 tühistamiseks. AS Roolid ja OÜ Roolid Kinnisvara on kaks erinevat iseseisvat juriidilist isikut. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja esindab AS-i Roolid, vaid kaebuse kohaselt on OÜ Roolid Kinnisvara esitanud kaebuse halduskohtusse enda huvides ning oma väidetavate subjektiivsete õiguste kaitseks. HALDUSKOHTU LAHEND
  8. Tartu Halduskohus rahuldas
  9. detsembri 2008 otsusega kaebuse ja tühistas Viru-Nigula Vallavolikogu 20.03.2008 otsuse nr
  10. Vastustajalt mõistis kohus välja kaebaja poolt detailplaneeringuga seoses tehtud kulutused 50 000 krooni ja menetluskulud 6 800 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vastavalt äriregistri Viru Maakohtu registriosakonna 14.08.2007 kandele 22.06.2007 jagunemiskavale ja 30.06.2007 vastuvõetud jagunemisotsusele AS Roolid (jagunev ühing) jagunenud ja eraldumise teel asutatud OÜ Roolid Kinnisvara. Jagunemine loetakse toimunuks jaguneva ühingu kaardile jagunemiskande tegemisega. OÜ Roolid Kinnisvara juhatuse liige on kuni 22.06.2012 Valdek Landmann. OÜ Roolid Kinnisvara juhatuse liige esindab osaühingut üksinda. Eeltoodut aluseks võttes ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, mille kohaselt Viru-Nigula Vallavolikogu 20.03.2008 otsus nr 9 ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi ning et kaebaja on tühistamiskaebuse esitanud kolmanda isiku huvides, mitte enda subjektiivsete õiguste ja vabaduste kaitseks. OÜ Roolid Kinnisvara võttis jagunemise käigus üle AS-lt Roolid mitu kinnistut, sh „Kahesuppe“ kinnistu ning nimetatud kinnistu omanikuna jätkas kaebaja Viru-Nigula Vallavolikogu 21.06.2007 otsuse nr 32 p-s 2 toodud kohustuste täitmist. OÜ Roolid Kinnisvara asutamise aja seisuga 14.08.2007 oli kehtiv Viru-Nigula Vallavolikogu 21.06.2007 otsus nr 32 „Kahesuppe“ kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta. Vastustaja tunnistas oma 20.03.2008 otsusega nr 9 kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 21.06.2007 otsuse nr 32 „Kahesuppe kinnistu detailplaneeringu algatamine“. 3 Selle otsuse vastuvõtmise aja seisuga oli kaebaja tegelenud detailplaneeringuga juba 7 kuud ja kandnud sellega seoses kulutusi kokku 60 000 krooni ulatuses. Analüüsides vaidlustatud otsuse andmise aluseks olevaid asjaolusid ja fakte, saab teha ühese järelduse, et Viru-Nigula Vallavolikogu 21.06.2007 otsuse nr 32 vastuvõtmise aja seisuga olid vastustajale teada kõik otsuses sisalduvad asjaolud. Seega tingis otsuse tühistamise vallavolikogu seisukoht, et ehitamine „Kahesuppe“ kinnistule ei ole enam õigustatud, kuid konkreetseid põhjendusi, miks ehitamine ei ole enam võimalik ja miks see varem oli võimalik, vaidlustatav haldusakt ei sisalda. Vastustaja põhjendus, et edasine ehitamine ei ole õigustatud selle tõttu, et „Kahesuppe“ kinnistu asub väärtuslike maastike registris ning selle piirkonna kõige suuremaks ohuks on täisehitamise oht ning et elamukrundi moodustamisega kaasneb metsamaa arvelt pikkade juurdepääsuteede ja kommunikatsioonide rajamine, aga samuti, et 22.11.2007 kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering ei näe ette „Kahesuppe“ kinnistu territooriumile ehitusõigusega ala, oli vastustajale teada juba 21.06.2007 seisuga, mil võeti vastu vallavolikogu otsus nr 32 „Kahesuppe kinnistu detailplaneeringu algatamine“. Vaidlustatud Viru-Nigula Vallavolikogu otsuse nr 9 andmisel tuginemine Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse seisukohale (23.07.2007 kiri nr 36-12-1/33924-2) on formaalne, kuna esitatud seisukohad olid vallavolikogule teada juba „Kahesuppe“ kinnistu detailplaneeringu algatamise ajal. Mingil konkreetsel põhjusel pole vaidlustatava otsuse andmise aja seisuga otsuse nr 9 kohaselt ehitamine „Kahesuppe“ kinnistule enam õigustatud, kuid otsus ei sisalda teavet selle kohta, millised konkreetsed asjaolud seda tingisid. Seega puuduvad vaidlustatavas haldusaktis selle andmise aluseks olevad põhjendused, mistõttu on haldusakt õigusvastane. Kaebaja esitas taotluse ka detailplaneeringu edasimenetlemiseks ja kehtestamiseks. Halduskohtul puudub pädevus teha sisulisi ettekirjutusi haldusorganile, sest halduskohus ei saa langetada otsuseid haldusorgani eest. Kuna valla üldplaneering algatati juba 22.09.2005 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 17 ja kehtestati Viru-Nigula Vallavolikogu 22.11.2007 määrusega nr 13, siis pidi vallavolikogu lähtudes kaalutlusõigusest arvestama 21.06.2007 otsuse nr 32 „Kahesuppe kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine“ vastuvõtmisel ka lähitulevikus kehtestatava üldplaneeringuga, mis ei näinud ette võimalust „Kahesuppe“ kinnistu detailplaneeringu elluviimiseks. Detailplaneeringu algatamise otsuse vastuvõtmise ajaks oli üldplaneeringu menetlus jõudnud staadiumisse, kus üldplaneering oli läbinud avaliku väljapaneku ja arutelu etapid, seega põhimõtteliselt kehtestamiseks valmis, mis tähendab omakorda, et kohalikule omavalitsusele kui üldplaneeringu läbiviimist korraldavale organile olid selleks ajaks teada kõik üldplaneeringuga kehtestatavad tingimused, piirangud ja muud asjaolud, mis välistasid “Kahesuppe” kinnistu detailplaneeringu realiseerimise. Ka Viru-Nigula Vallavolikogu 22.11.2007 määrusest nr 13 „Viru-Nigula valla üldplaneeringu kehtestamine“ nähtuvalt esitas maavanem järelevalve korras 4 ettepanekut ja seisukohta üldplaneeringu muutmiseks, kuid ükski neist ei puudutanud „Kahesuppe“ kinnistut. Eeltooduga arvestamise korral oleks võinud jääda ära kaebaja poolt kantud kulutused detailplaneeringule. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  11. Viru-Nigula Vallavolikogu esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  12. detsembri 2008 otsuse täies ulatuses ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Halduskohtu otsuse ebaõigsus seisneb menetlusõiguse normide olulisel rikkumisel. Halduskohtu otsus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lg-te 2, 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 442 lg 8 nõuetele. Halduskohus on jätnud asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastamata. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, miks ei nõustuta vallavolikogu seletuses kaebusele esitatud faktiliste 4 vastuväidetega ning miks kohus ei ole arvestanud ühtegi volikogu poolt seletusele lisatud tõendit. Halduskohus ei ole volikogu seletuses kaebusele esitatud vastuväiteid ja tõendeid analüüsinud ega hinnanud. Kohtuotsuse tegemisel ei ole lähtutud uurimisprintsiibist. Põhjendamatult on jäetud tuvastamata tsiviilõiguslikud asjaolud, milledele viitas apellant oma seletuses ja millede tuvastamine oli antud juhul vajalik asja õigeks lahendamiseks. Samuti ei nähtu, millist seadust halduskohus otsuse tegemisel kohaldas. Vallavolikogu otsus nr 9 ei rikkunud ega saanudki rikkuda OÜ Roolid Kinnisvara õigusi ja piirata vabadusi. Halduskohus on põhjendamatult samastanud AS Roolid, registrikood 10015853, õigused ja vabadused OÜ Roolid Kinnisvara, registrikood 11382312, õiguste ja vabadustega. Volikogu otsuse nr 32 adressaadiks oli AS Roolid, mitte OÜ Roolid Kinnisvara. Kuivõrd volikogu otsusega nr 9 tunnistati kehtetuks otsus nr 32, siis sai ka otsuse nr 9 adressaadiks olla üksnes AS Roolid, mitte aga kaebaja ning seetõttu sai otsus nr 9 puudutada üksnes AS Roolid subjektiivseid õigusi ja vabadusi, mitte kaebaja õigusi ja vabadusi. Käesoleval juhul kaebaja ei väida, et „Kahesuppe“ kinnistule oleks taotluse detailplaneeringu algatamiseks esitanud kaebaja ehk OÜ Roolid Kinnisvara. Ka ükski kaebusele lisatud tõend ei kinnita viimati nimetatud asjaolusid. Puuduvad ka tõendid, et kaebaja oleks volikogus või Viru-Nigula Vallavalitsuses kunagi osalenud menetlusosalisena AS Roolid taotlusel algatanud „Kahesuppe“ kinnistu detailplaneeringu haldusmenetluses. Käesoleva haldusasja lahendamisel oli halduskohtul õigus ja kohustus tuvastada asja õigeks lahendamiseks vajalikud tsiviilõiguslikud asjaolud. Halduskohus on jätnud tuvastamata, millised jaguneva ühingu AS Roolid õigused ja kohustused läksid jagunemise käigus üle omandavale ühingule OÜ-le Roolid Kinnisvara ning kas läksid üle ka need AS Roolid õigused ja kohustused, millised tulenesid huvist detailplaneeringu algatamiseks ja läbiviimiseks, samuti kas OÜ-le Roolid Kinnisvara läksid üle ka AS Roolid ja OÜ Projekteerimiskeskus vahel 18.07.2007 sõlmitud tööettevõtulepingust tulenevad AS Roolid õigused ja kohustused. Äriregistri andmete väljatrükist (tl 55 ja 58 ) ning AS Roolid jagunemiskavast (tl 59-63) ja AS Roolid ainuaktsionäri 30.06.2007 otsusest (jagunemisotsus – tl 68) nähtub ja on tuvastatav, et AS Roolid jagunes eraldumise teel ning jagunemise käigus asutati uus äriühing OÜ Roolid Kinnisvara, mille õigusvõime tekkis registrisse kandmisega 14.08.
  13. Jagunemise tulemusena jäi eksisteerima juriidilise isikuna ka AS Roolid. Tuginedes äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 435 lg 1 p-le 6 ei saanud AS Roolid jagunemisel tema õiguste ja kohustuste üleminekut omandavale ühingule OÜ-le Roolid Kinnisvara eeldada, vaid üle said minna üksnes need AS Roolid vara, õigused ja kohustused, millised olid näidatud jagunemiskavas. Jagunemiskava lisast nr 2 nähtub, et OÜ-le Roolid Kinnisvara läksid üle üksnes 17 kinnistut, sh „Kahesuppe“. Jagunemiskava p 3.
  14. kohaselt kõik jaguneva ühingu kohustused jäävad jagunevale ühingule. Omandavale ühingule jaguneva ühingu kohustused üle ei lähe. Jagunemiskavast ei nähtu ega tulene, et OÜ-le Roolid Kinnisvara oleksid üle läinud AS Roolid õigused ja kohustused seonduvalt „Kahesuppe“ detailplaneeringuga või selle algatamisega ega ka õigused ja kohustused, millised tulenevad AS Roolid ja OÜ Projekteerimiskeskus vahel sõlmitud tööettevõtulepingust. OÜ Roolid Kinnisvara ei olnud õigustatud teostama AS Roolid õigusi ja kohustusi, millised tulenesid või seondusid „Kahesuppe“ kinnistu detailplaneeringu algatamisega ja menetlusega ning AS Roolid ja OÜ Projekteerimiskeskus vahel sõlmitud tööettevõtulepingu täitmisega. Halduskohtu järeldus, et kuivõrd OÜ Roolid Kinnisvara võttis jagunemise käigus üle AS-lt Roolid mitu kinnistut, sh „Kahesuppe“ kinnistu, siis nimetatud kinnistu omanikuna jätkas kaebaja vallavolikogu otsuse 32 p-s 2 toodud kohustuste täitmist, on täiesti väär ja ei tulene jagunemiskavast ega muudest asjas kogutud tõenditest ega seadusest. Kohtuotsusest ei nähtu, millist seadust kohus kohaldas, kui asus sellisele seisukohale. Detailplaneering ning selle algatamise taotlemine, algatamine ja menetlemine ei ole vahetult seotud kinnisasjaga, mille suhtes planeering on algatatud ega selle kinnisasja omandiõigusega. 5 Järelikult ei mõjutanud „Kahesuppe“ kinnistu omandiõiguse üleminek AS Roolid kui planeeringu algatamise taotleja ja planeeringu tellija õigusi ja kohustusi, mistõttu ei läinud seoses „Kahesuppe“ kinnistu omanikuvahetusega AS Roolid õigused automaatselt üle OÜ-le Roolid Kinnisvara, vaid nimetatud õiguste ja kohustuste ülemineksuks oleks olnud vajalik vastav säte jagunemiskavas või hilisem poolte kokkulepe. Kumbagi viimatinimetatud asjaolu ei esine ja ei ole tõendatud. Tegemist ei ole ka õigusjärglusega, mille puhul oleksid OÜ-le Roolid Kinnisvara üle läinud eelnimetatud AS Roolid õigused ja kohustused. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 6 lg-st 2 on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. Käesoleval juhul ei esine ega ole tõendatud kumbagi. Halduskohus ei ole otsuses märkinud, milliseid tõendeid hinnates ning millist seadust kohaldades jõudis kohus järeldusele, et „Kahesuppe“ kinnistu üleminekuga AS Roolid jagunemise käigus OÜ-le Roolid Kinnisvara, läksid viimasele üle ka AS Roolid detailplaneeringu algatamisest ja menetlemisest tulenevad õigused ja kohustused ning AS Roolid ja OÜ Projekteerimiskeskus vahel sõlmitud tööettevõtulepingust tulenevad AS Roolid õigused ja kohustused. Kaebaja kui „Kahesuppe“ kinnistu praeguse omaniku huve saanuks puudutada alles haldusakt, millega detailplaneering „Kahesuppe“ kinnistule oleks kehtestatud, mitte aga haldusakt, millega AS-i Roolid taotluse alusel algatatud planeerimismenetlus lõpetati. PlanS-st, HKMS-st ega muust seadusest ei tulene igaühe õigust vaidlustada halduskohtus kolmandate isikute huvides viimaste taotluste alusel algatatud planeerimismenetlusi ja planeerimismenetluse varasemates etappides toimingute kohta antavaid haldusakte ja toiminguid. Kaebajal ei olnud seadusest tulenevat õigust pöörduda volikogu otsuse nr 9 vaidlustamiseks halduskohtusse seadusega sätestatud igaühe kaebeõigusest tulenevalt. Ebaõige on halduskohtu ja kaebaja seisukoht, et volikogu otsus nr 9 rikub OÜ Roolid Kinnisvara õigusi. Halduskohtu järeldused ei ole vastavuses asjas kogutud tõenditega ning järeldusi ei ole põhistatud ühegi õigusakti sättega. Asjaolu, et Valdek Landmann on jagunemise perioodil olnud mingil ajal üheaegselt nii AS Roolid kui ka OÜ Roolid Kinnisvara juhatuse liige ja esindab viimast üksinda, ei tähenda ja sellest ei ole põhjendatud teha järeldust, et OÜ Roolid Kinnisvara omandas AS Roolid õigused ja kohustused, millised tulenevad „Kahesuppe“ kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlusest ja edaspidisest menetlushuvist ning AS Roolid ja OÜ Projekteerimiskeskus vahel sõlmitud tööettevõtulepingust. Väär on ka halduskohtu seisukoht, et kaebaja oli otsuse nr 9 vastuvõtmise aja seisuga tegelenud detailplaneeringuga juba 7 kuud ja kandnud sellega seoses kulutusi kokku 60 000 krooni ulatuses. Halduskohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, millel põhineb selline kohtu järeldus. Asjas kogutud tõenditest ükski ei kinnita kohtu järelduste õigsust. Halduskohtu otsusest ei selgu, milles seisnes kaebaja tegevus 7 kuu jooksul detailplaneeringuga ning milles seisnesid kaebaja kulutused seoses detailplaneeringuga 60 000 krooni ulatuses. Kohtutoimikus puuduvad tõendid OÜ Roolid Kinnisvara poolt 60 000 krooni ulatuses kulutuste tegemise kohta. Käeoleval juhul oli volikogu otsus nr 9 antud menetlustoimingu tegemiseks, mitte iseseisvaid õigusi ja kohustusi looval eesmärgil. Riigikohtu erikogu on otsuse nr 3-3-1-15-01 p-s 2 märkinud kaebeõiguse osas järgmist: Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi — põhiõigusi ja –vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Käesoleval juhul ei ole kaebuse põhjal ega ka kohtuotsusest tuvastatav, milliseid kaebaja tegelikke subjektiivseid õigusi volikogu otsus nr 9 puudutab. Kinnisasja omandiõigus ja selle kaitse kuulub tsiviilõiguste kaitse kategooriasse ja sellised õigused ei ole kaitstavad halduskohtumenetluses. 6 Halduskohus on põhjendamatult ja ilma õigusliku aluseta mõistnud apellandilt välja 50 000 krooni detailplaneeringuga seoses tehtud kulutuste katteks. Kohus on tuvastanud ebaõigesti, et kaebaja tegi kulutusi OÜ-ga Projekteerimiskeskus sõlmitud lepingu täimisel ja ei ole kohtuotsuses viidanud ühelegi tõendile, mis seda kohtu seisukohta kinnitaks. Kuivõrd kaebajaks ei ole AS Roolid, siis puudub volikogu otsusest nr 32 tulenev kulutuste põhjuslik seos kaebaja poolt tehtud kulutustega. Samuti puudub põhjuslik seos OÜ Roolid Kinnisvara kulutustel ning AS Roolid ja OÜ Projekteerimiskeskus vahel sõlmitud tööettevõtulepingul. Kohtutoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja on nimetatud tööettevõtulepingu pool. Kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks või millest saaks teha järelduse, et volikogu ja AS Roolid vahel oleks sõlmitud mingit detailplaneeringu finantseerimise kokkulepet. Seega ei saa volikogul olla mingit lepingulist vastutust isegi AS Roolid ees. Kui kaebaja ka tegi mingeid kulutusi „Kahesuppe“ detailplaneeringu eest, siis tegi ta seda omal riisikol ja volikogu ei ole selliste kulutuste eest vastutav. AS Roolid ja OÜ Projekteerimiskeskus vahel sõlmitud tööettevõtuleping on tsiviilõiguslik leping ning seetõttu sellest lepingust tulenevad nõuded on tsiviilnõuded ja nende lahendamine ei kuulu seetõttu halduskohtu pädevusse, vaid selliseid nõudeid lahendavad maakohtud. Tõendatud ei ole ja halduskohus ei ole ka tuvastanud, et volikogu oleks võtnud endale mingeid kohustusi seoses „Kahesuppe“ detailplaneeringu koostamisega, samuti ei ole volikogu poolt peale otsuse nr 32 vastuvõtmist väljastatud „Kahesuppe“ kinnistu detailplaneeringu lähteülesannet. Seega poleks detailplaneeringu tellimine ilma vallapoolse lähteülesandeta põhjendatud. HKMS § 6 lg 3 p 2 võimaldab nõuda üksnes avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist. Puuduvad tõendid selle kohta, et volikogu või Viru-Nigula vald ning OÜ Roolid Kinnisvara oleksid olnud avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtu otsusest ei nähtu volikogu vastutuse alus ega seadus, mida kohus 50 000 krooni väljamõistmisel kohaldas. Kuigi kaebaja esitas 50 000 krooni nõude põhjenduseks kulutuste tegemine „Kahesuppe“ detailplaneeringumenetluses, ei ole tegelikult kohtule esitatud ühtegi tõendit, mille eest siis kaebaja tegelikult tasus. Ka halduskohus ei ole seda asjaolu tuvastanud. Volikogu vajas enda õiguste kaitseks täiendavat välisabi, sh õigusabi apellatsioonkaebuse koostamisel ja esitamisel. Volikogu igapäevase töö hulka ei kuulu kohtumenetluse normide rikkumise tuvastamine ja sellest tuleneva apellatsioonkaebuse põhjendamine. Apellant palub vastustajalt välja mõista kantud menetluskulud summas 31 860 koos käibemaksuga.
  15. Vastustaja OÜ Roolid Kinnisvara vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole apellandi seisukohad asjakohased ja erinevad oluliselt asja materjalide ja kohtuistungil tuvastatuga. Kuna OÜ Roolid Kinnisvara on tekkinud pärast AS Roolid jagunemist, siis on selge, et tekkinud osaühing, kes tegeleb kinnisvaraga ja kellele anti üle ka „Kahesuppe“ kinnistu, peab ka selle kinnistu eest hoolitsema. Seega ei saa väita, et kuigi jagunemiskavas oli kirjas, et jaguneva ühingu kohustused jäävad jagunevale ühingule, et tegelikkuses kinnisvaraga tegelevat OÜ-d saab käsitleda kinnisvara osas kohustatud oleva äriühinguna. Tulenevalt põhikirjast on see tema põhitegevus. Apellandi poolt on meelevaldne rajada kogu apellatsioon väitele, et kaebajaks oli vale isik. Kohus uuris kõiki asjaolusid põhjalikult ja on teinud seadusliku otsuse. Kõik kohtuotsuses toodud seisukohad ja põhjendused leidsid kinnitust nii dokumentaalselt kui ka kohtuistungil. Apellandi taotlused ja väited õigusabikulude väljamõistmise osas on alusetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
  17. detsembri 2008 otsus kuulub tühistamisele osas, millega Viru-Nigula Vallavolikogult mõisteti välja 50 000 krooni 7 detailplaneeringuga seoses tehtud kulude katteks ja 6800 krooni menetluskulude katteks OÜ Roolid Kinnisvara kasuks. Selles osas teeb kohus uue otsuse. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et vaidlustatud otsus ei saanud rikkuda kaebaja õigusi. Rakvere notari I. Rahnu poolt 22.06.2007 kinnitatud jagunemiskava alusel jagunes AS Roolid ja moodustati OÜ Roolid Kinnisvara, kellele anti üle ka osa AS-le Roolid kuuluvat vara. Lepingu lisa 2 alusel kuulus selle hulka ka Kahesuppe kinnistu. Kuna ülevõetud vara hulka kuuluva vara hulgas oli Kahesuppe kinnistu, mille osas oli algatatud detailplaneering, siis jätkas OÜ Roolid Kinnisvara kinnistul kavandatud tegevust. Kuidagi ei saa nõustuda vastustajaga, et omandavale ühingule jaguneva ühingu kohustused üle ei lähe. Jagunemiskava kohaselt ei lähe omandavale ühingule üle ainult vara hulka kuuluvad kohustused. Asjaolu, et OÜ Projekteerimiskeskuse poolt esitatavate arvete maksmise kohustus läks üle OÜ-le Roolid Kinnisvara nähtub otseselt ka toimiku materjalidest. OÜ Projekteerimiskeskus on 14.03.2008 väljastanud OÜ-le Roolid Kinnisvara arve nr 2008017, milles viimane on kohustatud maksma Kahesuppe kü detailplaneeringu II ja III osamakse summas 50 000 krooni (tl 12). See on tasutud 02.04.2008 OÜ Roolid Kinnisvara poolt, mida kinnitab kassa väljaminekuorder nr 80026 (tl 28). Nendest asjaoludest nähtub, et jagunemisel lepiti kokku ka kinnistuga seotud planeerimismenetlust puudutavate õiguste ja kohustuste üleminek. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu oleks kaebaja huve saanud rikkuda alles haldusakt, millega detailplaneering oleks kehtestatud, mitte aga haldusakt, millega algatatud planeerimismenetlus lõpetati. Kuna vastustaja poolt oli algatatud detailplaneering, mis puudutas kaebajale kuuluvat kinnistut, siis oli kaebaja huvitatud selle läbiviimisest ja tegeles aktiivselt selles suunas, et detailplaneering ka kehtestatakse. Planeerimismenetluse algatamisega Kahesuppe kinnistule seoses on kaebaja kandnud ka materiaalseid kulutusi (projekteerijale tasumine) ja seega on tegemist kaebaja huve puudutava haldusaktiga. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega nagu oleks halduskohus eksinud, kui leidis, et kaebaja on tegelnud detailplaneeringuga ja kandnud seoses sellega kulutusi. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt viitas on toimikus olemas kirjalikud tõendid selle kohta, et kaebaja on tegelnud detailplaneeringuga ja teinud selles osas kulutusi 50 000 krooni suuruses summas. Vastustaja nende kulutuste kandmist ümber lükanud ei ole. Asjaolu, et kaebaja ei ole OÜ Projekteerimiskeskusega sõlmitud lepingu pool, ei oma antud asjas tähtsust. Lepingu sõlmimisel ei olnud kaebajat veel olemas ja seoses sellega ei saanud ta olla ka lepingu pooleks. Peale kinnistu omandamist on ta asunud lepingus AS Roolid asemele. Seda on aktsepteerinud ka teine lepingu pool, kes on teostatud tööde eest esitanud arve kaebajale. Kuidagi ei saa nõustuda apellatsioonkaebuse väitega nagu ei oleks AS Roolid kohustust kanda kulutusi seoses Kahesuppe kinnistu detailplaneeringu algatamisega. Viru-Nigula Vallavolikogu 21.06.2007 otsuse nr 32 p 2 kohaselt tasub finantseerija AS Roolid detailplaneeringu avalikustamise, koostamise ja detailplaneeringust tulenevate ehitustööde ja investeeringute kulud vastavalt sõlmitud lepingule. Seoses kinnistu omaniku vahetusega ja jagunemisel sõlmitud kokkuleppega läksid need kohustused üle OÜ-le Roolid Kinnisvara. Ringkonnakohus leiab, et ei pea oma otsuses kordama halduskohtu põhjendusi selles osas, millistel motiividel ta vaidlustatud otsuse tühistas, kuna apellatsioonkaebuses ei ole esitatud nendele motiividele vastuväiteid esitatud. Apellatsioonkaebuses on küll viidatud sellele, et kohus ei ole arvestanud vastustaja kaebusele esitatud vastuväidetega, kuid samas ei ole välja toodud neid asjaolusid, mida halduskohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud. Seega ei saa ka ringkonnakohus selles osas seisukohta võtta. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsusega osas, millega mõisteti vastustajalt välja 50 000 krooni detailplaneeringuga seotud kulude katteks. Halduskohus on oma otsuses üksnes nentinud, et kaebaja on sellised kulutused seoses detailplaneeringuga kandnud. Samas 8 on selline väljamõistmine vastuolus kohtu teiste järeldustega ja kohus ei ole selgitanud, millisel materiaalõiguslikul alusel väljamõistmine toimus. Halduskohus on oma otsusega tühistanud Viru-Nigula Vallavolikogu 20.03.2008 otsuse nr
  18. Selle otsusega tunnistati kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 21.06.2007 otsus nr 32 „Kahesuppe kinnistu detailplaneeringu algatamine“, kuna ehitamine antud maa-alale pole enam õigustatud. 21.06.2007 otsusega nr 32 algatatud planeeringu edasine menetlus lõpetatakse. Antud juhul on vaidlustatud otsuse tühistamisega taastatud olukord, kus jõus on 21.06.2007 otsus nr
  19. Halduskohus ei ole selgitanud, milles seisneb väljamõistetud kahju ja kas see on põhjuslikus seoses vaidlustatud haldusaktiga Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on rikkunud menetlusnorme, kuna on otsuse resolutsioonis tähelepanuta jätnud kaebuse taotluse kohustada vastustajat detailplaneeringut edasi menetleda.. Samas ei ole keegi selles osas otsust vaidlustanud ja seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles osas ka põhjendusi lisada. Selline ühe kaebaja taotluse läbivaatamata jätmine ei too endaga kaasa kogu otsuse tühistamist. Samas on halduskohus õigesti leidnud, et halduskohus ei saa vastustajat kohustada detailplaneeringut vastu võtma, kuna ta ei saa langetada otsuseid haldusorgani eest ja tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava otsusega. Küll aga oleks kohtul olnud võimalik kohustada vastustajat planeerimismenetlust jätkama. Seoses kohtuotsuse osalise tühistamisega muudab ringkonnakohus ka menetluskulusid. OÜ Roolid Kinnisvara on tasunud riigilõivu 1800 krooni. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele ainult haldusakti tühistamise nõudes, siis kuulub vastustajalt väljamõistmisele selle eest kaebuse esitamise ajal tasumisele kuulunud riigilõiv 80 krooni. Kaebaja poolt on õigusabikuludena kantud ja tasutud kokku 5000 krooni. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele ainult pooles ulatuses, siis kuulub väljamõistmisele 2500 krooni õigusabikulude katteks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Ivo Pilving Maili Lokk 9 apellandi Agu Timmi poolt

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.