KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1645 Haldusasi K.R.u kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus K.R.u apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6. mai 2009 Menetlusosalised Kaebaja K.R. Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2008. a otsus. 3. Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis summas 750 krooni. 4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 61 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 29. juunini 2009. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla direktori 10. oktoobri 2007. a käskkirjaga nr 1039-d karistati kinnipeetav K.R.ku distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 4 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 p 10 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 26 ööpäevaks. Samuti piirati kinnipeetava suhtes karistuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 kohaldamist (lubati soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid). Käskkirja põhjenduse kohaselt pani K.R. toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et 15. septembril 2007 toimunud öise kontrolli ajal leiti tema voodi padja alt mobiiltelefon. K.R. esitas 29. oktoobril 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-07-2190), milles palus Tallinna Vangla direktori 10. oktoobri 2007. a käskkiri nr 1039-d tühistada ja peatada esialgse õiguskaitse korras käskkirja 3-08-1645 täitmine. Tallinna Halduskohus jättis 1. novembri 2007. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. K.R. esitas 19. novembril 2007 halduskohtu määrusele määruskaebuse. 20. novembrist kuni 5. detsembrini 2007 viibis K.R. kartserikambris. Tallinna Ringkonnakohus kohaldas 7. detsembri 2007. a määrusega esialgset õiguskaitset ning peatas vaidlustatud käskkirja täitmise kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Tallinna Vangla direktori 10. märtsi 2008. a käskkirjaga nr 223-d tunnistati Tallinna Vangla direktori 10. oktoobri 2007. a käskkiri nr 1039-d kehtetuks põhjusel, et käskkiri anti K.R.ule kätte seaduses sätestatud tähtajast 11 päeva hiljem. Tallinna Halduskohus lõpetas 7. aprilli 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-07-2190 HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse. Määrus on jõustunud. K.R. pöördus 10. juulil 2008 Tallinna Vangla poole taotlusega 7500 kr suuruse hüvitise saamiseks õigusvastaste piirangute eest. Tallinna Vangla jättis 1. augusti 2008. a vastusega nr 1-13/22255-1 mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. 2. K.R. esitas 18. augustil kaebuse Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 7500 kr. Kaebuse põhjenduste kohaselt viibis kaebaja õigustühise käskkirja alusel 15 ööpäeva kartseris, mis põhjustas talle moraalseid kannatusi, piiras tema õigusi ja vabadusi, kaebaja ei saanud kartseris viibimise ajal aktiivselt osa võtta õpingutest, ei saanud kasutada spordisaali ega saanud vangla kauplusest osta toidukaupu. 3. Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Käskkiri kaebaja karistamise kohta tunnistati kehtetuks distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja rikkumise tõttu. Kuna käskkirjale ei antud sisulist hinnangut, puuduvad tõendid selle kohta, kas kaebaja pani 15. septembril 2007 toime süülise teo või mitte. Vastustaja on kaebajat karistanud teo eest, mille toimepanemist ei ole vastustaja tõendanud. Kaebaja väitis kohtuistungil, et mobiiltelefon ei kuulunud talle. Ei ole võimalik üheselt aru saada, kust konkreetselt 15. septembril 2007 mobiiltelefon leiti, missuguses kambris viibis kaebaja telefoni leidmise ajal ning kas leitud mobiiltelefon kuulus kaebajale. Täiendavaid tõendeid kumbki menetlusosaline kohtule esitanud ei ole.
- b)Isiku õiguste rikkumisest ei tulene automaatselt, et tekkinud on moraalne kahju. Moraalset kahju ei pea hüvitama rahas. Puuduvad tõendid selle kohta, et kartseris viibimine oleks kahjustanud kaebaja tervist, kaebaja ei tõendanud talle põhjustatud mittevaralise kahju olemasolu. Kaebaja tervisekaardi koopiast nähtub arsti 20. novembri 2007. a (kartserisse paigutamise päev) otsus, mille kohaselt meditsiinilisi vastunäidustusi ei ole. Kaebaja vabastati kartserist 5. detsembril ning esmakordselt pärast seda pöördus ta arsti poole alles 1. veebruaril 2008 seoses pea- ja kurguvalu ning nohuga. Seega tervisekahju ei ole kaebajale põhjustatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. K.R. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kaebus piisavalt põhjendatud. Kaebaja kartserisse paigutamine ja põhiõiguste piiramine oli õigusvastane, kuna Tallinna Vangla direktori 10. oktoobri 2007. a käskkiri nr 1039-d on kehtetu algusest peale. Kartserisse paigutamisega kaasnes kaebaja heaolu langus ja väärikuse alandamine, sest kitsendati kaebaja õigusi perioodil 20. november–5. detsember 2007. Distsiplinaarkaristusega kaasneb isiklike elektriseadmete kasutamise loast keeldumine ja võimalik keeldumine lühiajalisest väljasõidust. 5. Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 2 3-08-1645
- a)Apellatsioonkaebuses on kaebaja esitanud uued asjaolud, mille kohaselt põhjustasid mittevaralist kahju ka asjaolud, et distsiplinaarkaristusega kaasneb isiklike elektriseadmete kasutamise loast keeldumine ja võimalik keeldumine lühiajalisest väljasõidust. Nende väidete puhul on tegemist spekulatsiooniga sündmuste võimaliku käigu üle, mille näol ei ole ilmselgelt tegu Tallinna Vangla direktori käskkirjaga tekitatud mittevaralise kahjuga. Nimetatud asjaolusid ei ole kaebaja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ja eelnevas kohtumenetluses esitanud. Seega on need väited asjakohatud ja põhjendamatud.
- b)Kaebaja viibimist kartseris tuleb hinnata kui vangla õiglast reageeringut kaebaja poolt toime pandud õigusrikkumisele ning seetõttu ei saanud kartseris viibimine põhjustada kaebajale hingelisi kannatusi ega halvendada tervist. Kaebaja süü õigusrikkumise toimepanemises on leidnud tõendamist ning seetõttu on karistuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamine piisav vahend kaebaja õiguste taastamiseks.
- c)Vastustaja tegevus ei ole süüline. Mittevaralise kahju tekkimist peab tõendama kannatanu. Lihtsalt ebamugavus ei ole piisav põhjendus mittevaralise kahju olemasoluks. Distsiplinaarkaristuse õigusvastane kohaldamine iseendast ei too tingimata kaasa inimväärikuse kahjustamist. Väärikuse alandamise alla ei asetu igasugused hingelised läbielamised, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut alandades intensiivselt rikkunud põhilisi inimõigusi. Käesoleval juhul asjaolud sellisele õiguste riivele ei viita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus rahuldab halduskohtule esitatud kaebuse osaliselt, mõistes kaebaja kasuks välja hüvitise 750 kr. 7. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja oleks käesolevas asjas pidanud tõendama mittevaralise kahjuna valu ja kannatuste tekkimist. Riigikohtu üldkogu 1. veebruari 2008. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-15-07, p 27 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 22. märtsi 2006. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-2-06, p 13 kohaselt eeldatakse alusetu vabaduse võtmise korral mittevaralise kahju tekkimist ja see kehtib ka kinnipeetava õigusvastasel paigutamisel kartserisse. Ringkonnakohus ei näe asjaolusid, mis lükkaksid käesoleval juhul selle eelduse ümber. 8. Tekkinud mittevaraline kahju peab olema kaebuse alusena ära näidatud õigusvastase haldusaktiga põhjuslikus seoses. Põhjuslik seos puudub, kui haldusakt oli õigusvastane ja tühistati üksnes formaalsel, s.o menetluslikul või vormilisel põhjusel, ning kohtul on vaatamata formaalsele veale võimalik veenduda, et haldusakt oli sisuliselt õige (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 10. märtsi 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-77-04, p 18). Säärase olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Ehkki kaebaja karistamine distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja jooksul oleks võinud olla õiguspärane, oli tema hilisem karistamine materiaalselt, mitte pelgalt formaalselt õigusvastane. Seega esineb käesoleval juhul põhjuslik seos õigusi rikkuva haldusakti ja mittevaralise kahju vahel. 9. Mittevaralise kahju eest õiglase hüvitise määramisel on märkimisväärne otsustusruum kohtul. Seejuures peab kohus iseäranis võtma arvesse õigusrikkumise raskust, isikule põhjustatud kannatuste ja valu intensiivsust, samuti kohtute senist praktikat sarnastel juhtumitel. Kinnipeetava kartserisse paigutamise puhul tuleb arvestada, et kinnipeetava vabadus on ka ilma kartserikaristuseta piiratud. Kannatuste hindamiseks tuleb võrrelda kartseri tingimusi tingimustega, milles kinnipeetav viibib tavapäraselt. Senises kohtupraktikas on üldjuhul peetud õiglaseks ca 100 kr suurust hüvitist ühe alusetult kartseris veedetud ööpäeva eest (vrd Rii- 3 3-08-1645 gikohtu halduskolleegiumi 28. märtsi 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-06). Käesoleval juhul viibis kaebaja alusetult kartseris 15 ööpäeva. Selle kohaselt kujuneks hüvitise suuruseks 1500 kr. 10. Ringkonnakohus peab riigivastustuse seaduse § 13 lg 1 p 5 alusel vajalikuks vähendada hüvitist poole võrra. Arvestada tuleb, et kaebaja paigutamine kartserisse oli reaktsioon tema õigusrikkumisele. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et kaebaja poolt tema karistamiseni viinud õiguserikkumise toimepanemist ei ole võimalik käesolevas haldusasjas tuvastada, sest varasem halduskohtumenetlus karistuse määramise käskkirja suhtes lõpetati. Kaebaja õigusrikkumist – mobiiltelefoni omamist – ei olnud vajalik tõendada tingimata kohtuotsusega varasemas haldusasjas. Selle tõendamiseks sobivad ka kõik muud tõendid, ennekõike distsiplinaarasja materjalid. Ringkonnakohus peab mobiiltelefoni leidmist kaebaja valdusest distsiplinaarasja materjalidega tõendatuks (15. septembri 2007. a läbiotsimise akt leitud esemete kohta, valvurite 15. septembri 2007. a ettekanne nr 1899, valvuri 28. septembri 2007. a seletuskiri, valvuri 30. oktoobri 2007. a selgitus, distsiplinaarmenetluse protokoll). Eeltoodud materjalid on küll vastuolulised selles osas, millisest kambrist mobiiltelefon leiti ning millises kambris kaebaja viibis, kuid vastuolud puuduvad selles, et mobiiltelefon leiti voodist, kus selle avastamise ajal viibis kaebaja. Sellest tulenevalt ei lükka kaebaja väited esitatud tõendeid ümber. Ehkki distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja rikkumine ei ole pelgalt formaalne menetlusviga, ei tähenda see, et kaebaja õigusvastast tegu ei tuleks talle hüvitise väljamõistmisel arvesse võtta. Kehtiva õigusega oleks kõige enam olnud kooskõlas see, kui kaebajat oleks karistatud õigeaegselt, mitte kaebaja jätmine karistuseta. 11. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus õiglaseks 750 kr suuruse hüvitise väljamõistmist. 12. Kaebaja kasuks tuleb vastustajalt proportsionaalses ulatuses välja mõista menetluskulud (halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 2). Kaebaja menetluskuluks on halduskohtus tasutud riigilõiv 250 kr ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 375 kr, kokku 605 kr. Kuna kaebus rahuldatakse 10% ulatuses, on proportsionaalne väljamõistatav menetluskulu ümardatuna 61 kr. Maili Lokk Agu Timmi 4 Ivo Pilving