KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2009, Tartu 3-08-486 Haldusasja number Haldusasi AS MM-Terminal kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 31. jaanuari 2008. a maksuotsuse nr 12-5/143 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS MM-Terminal apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 13. mai 2009 Menetlusosalised Kaebaja AS MM-Terminal Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2008. a otsus muutmata. 2. Jätta menetluskulud apellatsiooniastmes kaebaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 29. juunini 2009. 1. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus viis AS MM-Terminal suhtes läbi revisjoni, mille käigus kontrolliti aktsiaseltsi käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse arvestamise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2005 kuni mai 2006. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 31. jaanuari 2008. a maksuotsusega nr 12-5/143 kohustati AS MM-Terminal tasuma käibemaksu summas 1 201 108 kr ja ettevõtte tulumaksu summas 2 452 358 kr. Maksuotsuse põhjendused:
- a)Korrigeerimisele kuuluvad AS MM-Terminal 2005. a käibemaksudeklaratsioonid (v.a aprilli oma) ja 2006. a jaanuari kuni mai käibemaksudeklaratsioonid. Täiendavalt juurdemääramisele kuulub käibemaksu 2005. a eest 899 342 kr ja 2006. a eest 301 766 kr, kokku 1 201 108 kr, sest AS-l MM-Terminal puudus alus Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv arvetel näidatud käibemaksu mahaarvamiseks käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p 1 alusel. Tehingute toimumine nimetatud äriühingutega ei ole tõendatud ja metsamaterjali ei ole neilt 3-08-486 soetatud. Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv arved ei ole usaldusväärsed ning need ei vasta KMS § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele, sest isikute kohta esitatud andmed on ebaõiged ning metsamaterjali tegelikult müünud isikuid ei ole võimalik tuvastada. Kui arvel näidatud müüja pole tegelik müüja, puudub ostjal alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
- b)AS MM-Terminal on jätnud deklareerimata ja riigieelarvesse kandmata tulumaksu 2005. a ja 2006. a eest kokku 2 452 358 kr, sest AS MM-Terminal poolt esitatud Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv arvete alusel aastatel 2005 ja 2006 tehtud väljamaksed on tehtud selliste väidetavate majandustehingute eest, mis ei ole nimetatud äriühingutega reaalselt toimunud. Tundmatule isikule tehtud väljamaksed on maksuobjektiks tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 järgi. 2005. a eest kuuluvad ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed summas 5 875 690 kr maksustamisele tulumaksumääraga 24/76, seega tulumaks väljamaksetelt moodustab 1 855 481 kr. 2006. a eest kuuluvad ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed summas 1 998 240 kr maksustamisele tulumaksumääraga 23/77, seega tulumaks väljamaksetelt moodustab 596 877 kr. 2. AS MM-Terminal esitas halduskohtule kaebuse 31. jaanuari 2008. a maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
- a)Tehingud kaebaja ning Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv vahel on toimunud ja dokumentaalselt tõendatud. Kaebaja on ostjana täitnud nii maksuõigusest kui ka väljapoole maksuõigust jäävatest õigusaktidest tuleneva hoolsuskohustuse. Kaebaja on metsamaterjali ostjana käitunud heauskselt. Kui Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavatel dokumentidel viidatud andmed ei ühtinud maksuhalduri poolt kontrollituga või kui Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv ei olnud tegelikult metsamaterjali müüjad, ei tõenda see, et metsamaterjali kaebajale ei müüdud või et kaebaja on jätnud täitmata hoolsuskohustuse. Kaebajal oli õigus arvetel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ka siis, kui Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv ei olnud tegelikult metsamaterjali müüjad, sest kaebaja ei teadnud ega pidanudki seda teadma.
- b)Metsamaterjalidega tehtud tehingud olid kaebaja ettevõtluseks. Metsamaterjalide soetamiseks tehtud kulutused on tehtud ettevõtlusega seoses ja puudub alus maksustada Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv arvete eest tehtud väljamakseid tulumaksuga. Isegi kui oletada, et metsamaterjal ei ole soetatud arvetel näidatud isikutelt, on selle metsamaterjali soetamiseks tehtud kulutused seotud kaebaja ettevõtlusega vaatamata sellele, kellele kulutused tehti. Tulumaksuarvestuses on oluline üksnes kulutuse tegemine ja selle seos maksumaksja ettevõtlusega. Põhjendatud ja tõendatud ei ole maksuhalduri väide, et metsamaterjali soetamisel Bonamark OÜ-le ja OÜ-le Meisterserv makstud summad ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud kulud. 3. Tartu Halduskohtu 10. detsembri 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)AS MM Terminal ning Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv vahel ei ole arvetel näidatud tehinguid toimunud, mistõttu kuuluvad väljamaksed maksustamisele TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ning puudub seadusest tulenev alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks arvetel näidatud ulatuses.
- b)Bonamark OÜ-s ja OÜ-s Meisterserv tegutsesid ühed ja samad isikud, mis annab alust eeldada, et mõlemat varifirmat kasutati ühesuguse skeemi alusel ning ühesugusel eesmärgil. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et pärast Bonamark OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist hakkas kaebaja tehinguid tegema OÜ-ga Meisterserv.
- c)Nõustuda ei saa, et kaebaja on kauba ostmisel Bonamark OÜ-lt ja OÜ-lt Meisterserv toiminud heauskselt ja järginud äris tavapärast hoolsust ning väljapoole maksuõigust jäävatest õi- 2 3-08-486 gusaktidest tulenevat hoolsuskohustust ning tal puudusid tehinguid tehes igasugused kahtlused, et eelnimetatud osaühingud ei ole arvetel näidatud kaupade müüjateks.
- d)Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kui arvetel näidatud metsamaterjal ei ole soetatud arvetel näidatud isikutelt, on see metsamaterjal ikka kaebuse esitaja poolt ettevõtluse tarbeks soetatud. TuMS § 51 lg 2 p 3 loeb ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel ning arve iseenesest ei anna õigust käsitleda selle alusel makstud summasid ettevõtlusega seotud kuluna, vaid selleks annab õiguse arve alusel kauba või teenuse soetamine ettevõtluse tarbeks arvel näidatud isikult. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. AS MM- Terminal apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, et kogutud tõendid ei kinnita ja nendest ei ole põhjendatud teha järeldust tehingute mittetoimumise kohta. Halduskohus ei ole lähtunud uurimisprintsiibist ega rajanud otsust kõigile kogutud tõenditele.
- b)Halduskohtu otsusest ei nähtu ühtegi asjaolu, mida kohus oleks tuvastanud ja millest saaks teha järelduse, et vaidlustatud maksuotsusega on maksud määratud õiguspäraselt. Halduskohus on otsust motiveerinud metsaseaduse (MS), keskkonnaministri 17. märtsi 1999. a määruse nr 30 „Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjaliga sooritatavate tehingute eeskirjade, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti vormi ning kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi teatise vormi kinnitamine“ (edaspidi määrus nr 30) ja TuMS § 51 lg 2 p 3 sätetega. Käibemaksu määramist ei saa põhistada MS, TuMS ja määruse nr 30 sätetega.
- c)Halduskohus on otsuse tegemisel ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud TuMS, MS ja määruse nr 30 sätteid ning jätnud kohaldamata KMS sätted, mis annavad kauba ostjale õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Halduskohus ei ole arvestanud asjakohaste Riigikohtu seisukohtadega. Kaebaja on täitnud kõik KMS-s sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ette nähtud tingimused. KMS-st ei tulene metsamaterjali ostjale piirangut sisendkäibemaksu mahaarvamiseks juhul, kui metsamaterjali müüja on rikkunud MS või määruse nr 30 mõnda nõuet, esitades metsamaterjali ostjale materjali valdamise seaduslikkuse tõendamiseks dokumente, mille osas hiljem selgub, et mõned andmed ei vasta tegelikkusele. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei ole KMS kohaselt seatud sõltuvusse kauba esialgsest päritolust ega kauba esialgsest omanikust. KMS-st ei tulene metsamaterjali ostjale kohustust kontrollida metsamaterjali algset päritolu ja kinnistu ning kinnistuomaniku andmeid, kui ta ostab metsamaterjali edasimüüjalt. Sisendkäibemaksu mahaarvamisist ei ole seatud sõltuvusse metsamaterjali vedajast ning KMS-st ei tulene ostjale kohustust kontrollida metsamaterjali vedaja andmeid, kui selle kauba vedamist ei korraldanud ja veoteenuste eest ei tasunud ostja. Määrusest nr 30 tulenevad dokumentide esitamise ning olemasolu kontrollimise nõuded on nii ostja (kaebaja) kui müüja (Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv) täitnud. Kaebajal puudus kohustus ja võimalus kontrollida esitatud dokumentidele märgitud andmete õigsust. Kaebaja on täitnud hoolsuskohustuse. Kuivõrd määrus nr 30 ei ole antud maksukorralduse seaduse (MKS) ega maksuseaduste alusel ja täitmiseks ning KMS ei viita MS-i ja määruse nr 30 kohaldamisele, siis ei oma kaebaja kui metsamaterjali ostja maksukohustuse ja sisendkäibemaksu mahaarvamise seisukohalt tähtsust asjaolu, kes oli algupärane metsamaterjali omanik, milline kinnistu algupärasele metsamaterjali omanikule kuulus ja milliselt kinnistult on esialgne metsaraie teostatud. Asjaolud, millega on põhistatud kohtuotsust ja vaidlustatud maksuotsust, võivad omada tähtsust üksnes ostja jaoks, kes ostab metsamaterjali vahetult kinnisasja omanikult või metsaomani- 3 3-08-486 kult. Kaebaja jaoks ei omanud varasemates tehingutes esitatud andmed ja dokumendid tähtsust. Kaebajat tuleb antud juhul käsitleda heauskse ostjana.
- d)Halduskohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud KMS § 24 lg-s 1 ja § 29 lg 3 p-s 1 sätestatuga. Kaebaja on tasunud Bonamark OÜ-le ja OÜ-le Meisterserv arvetel näidatud metsamaterjali müügihinna, sh käibemaksu. Seega tekkis arvetel näidatud käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus Bonamark OÜ-l ja OÜ-l Meisterserv. Kaebaja ei ole vastutav nende ettevõtete maksukohustuse eest. Samuti ei ole nende ettevõtete maksukohustus kaebajale üle läinud. Halduskohus ei ole kohtuotsust ega maksuhaldur vaidlustatud maksuotsust põhistanud asjaoluga, et kaebaja osales asjassepuutuvates tehingutes maksupettuses. Halduskohus ja maksuhaldur on põhjendamatult jätnud arvestamata, et kaebaja müüs Bonamark OÜ-lt ja OÜlt Meisterserv soetatud metsamaterjali kasuga edasi. Kaebaja on vastavatel maksustamisperioodidel müügikäibed deklareerinud ja käibemaksu riigile tasunud. Kaebaja ei ole eeltoodud tehingutega riigile kahju tekitanud ja riigil ei ole jäänud kaebajalt käibemaks saamata.
- e)Kuivõrd maksuotsuses ei ole käibemaksu ja tulumaksu määramine nõuetekohaselt faktiliselt ja õiguslikult motiveeritud, ei lähe tõendamiskoormus üle maksumaksjale. Vaatamata sellele on kaebaja täitnud oma MKS § 150 lg-st 1 tuleneva kohustuse ja tõendanud, et maksusummad on määratud ebaõigesti. Käibe- ja tulumaksu määramine maksuhalduri poolt põhineb tõendamata kahtlustel, mis ei saa olla aluseks maksusummade täiendavaks määramiseks. 5. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Kaebaja ei ole näidanud, millised tema poolt esitatud täiendavad tõendid on kohus jätnud arvestamata. Kaebaja ei esitanud halduskohtule täiendavaid tõendeid, mis kinnitaks maksuhalduri poolt maksuotsuses kahtluse alla seatud asjaolusid ja tehingute toimumist. Maksuhaldur on kaebajale maksu määramisel hinnanud tõendeid kogumis. Sisendkäibemaksu mahaarvamise puhul on õiguslikud alused kaebaja poolt seotud nn asjas mittevaieldavate asjaoludega, millega maksuhaldur nõus ei ole. Selline õiguslike aluste ja asjas mittevaieldavate asjaolude sidumine kehtib õiguspäraselt käituva maksukohustuslase suhtes, mitte sellisel juhul, kui on tegemist maksupettusega. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ja kauba või teenuse saamist arvetel näidatud isikutelt.
- c)Tehingute tegeliku toimumise ning hoolsuskohustuse täitmise tuvastamiseks oli käesoleval juhul põhjendatud kasutada MS-i ning määruse nr 30 sätteid, sest nendega on sätestatud metsamaterjaliga tehtavate tehingute kohustuslikud dokumenteerimis- ja tõendamisnõuded. Alusetud on apellandi väited nagu puudunuks tal võimalused võrrelda ja kontrollida metsamaterjali võõrandamise lepingu või üleandmise-vastuvõtmise aktile märgitud andmeid. Seega kaebaja ei tegutsenud heas usus ning oli teadlik dokumentide võltsitusest. Äris nõutava hoolsuse järgimise korral saanuks apellandile teatavaks, et metsamaterjal ei pärine veoselehtedel ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel näidatud kinnistutelt. Kui äriühing järgib oma majandustegevuses ning tehingute tegemisel äris nõutavat ja tavapärast hoolsust, siis omab ta ka vajalikke tõendeid ning korrektset infot tehingute toimumise ja tehingupartnerite kohta.
- d)Maksu määramine kaebajale toimus maksuseaduste alusel. Maksuotsuses on välja toodud Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv kui varifirmade tunnused, samuti on maksuotsuses analüüsitud nii Bonamark OÜ kui OÜ Meisterserv puhul edasimüüdud metsamaterjali puudumist. Kaebaja on ostnud metsamaterjali tundmatutelt isikutelt, keda ei ole maksumenetluses võimalik välja selgitada ning seega on tulu- ja käibemaksu määramine põhjendatud. AS MMTerminal poolt müüdud metsamaterjali vedajate seletuste põhjal võib järeldada, et metsamaterjali osteti eraisikutelt, kes ei ole käibemaksukohustuslased. 4 3-08-486
- e)Tulumaksu määramisel on aluseks võetud TuMS § 51 lg 2 p 3, mis määratleb ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Arve iseenesest ei anna õigust käsitleda selle alusel makstud summasid ettevõtlusega seotud kuluna. Õiguse selleks annab arve alusel kauba või teenuse soetamine ettevõtluse tarbeks arvel näidatud isikult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhiseisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Apellatsiooniastmes käib vaidlus selle üle, kas kaebaja oli või pidi olema teadlik, et talle raamatupidamisdokumentide kohaselt metsamaterjali müünud variühingud Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv ei olnud metsamaterjali tegelikud müüjad. Vaidlust ei käi selle üle, et kaebaja on raamatupidamisdokumentides kajastatud metsamaterjali kusagilt soetanud, et soetamine toimus kaebaja ettevõtluse huvides, et osaühingud Bonamark ja Meisterserv ei omanud reaalset majandustegevust ning et neil ei olnud võimalik hankida ja transportida kaebajale müüdud metsamaterjali viisil, nagu see on kajastatud kaebaja poolt esitatud dokumentides. 8. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et kaebaja teadlikkus Bonamark OÜ ja OÜ Meisterserv tehingute teeseldusest on tõendatud. 9. Kaebaja raamatupidamisdokumentide kohaselt tõid osaühingud Bonamark ja Meisterserv valdava osa kaebajale tarnitud metsamaterjalist kaebaja vahelattu Avinurmes. Seda kajastavad metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid ja veoselehed kokku 43 tehingu kohta (maksutoimik, I ja II kd, lk 358–548, vaid mõnel üksikul dokumendil on sihtkoht täpselt märkimata). Aktid ja veoselehed allkirjastas kaebaja endine laohoidja H. Rohi. Samas on tõendatud, et kaebaja lattu osaühingutelt väidetavalt ostetud metsamaterjali tegelikult ei jõudnud. See nähtub ennekõike H. Rohu poolt maksuhaldurile antud seletustest. Nende kohaselt kaebaja laoplatsi aastatel 2005 ja 2006 ei kasutanud (v.a mõned üksikud korrad), vaid puit liikus otse müüjalt uuele ostjale. Metsamaterjali lattu toomise kohta vormistati üksnes dokumente (veoselehti, üleandmis-vastuvõtmisakte). Andmed dokumentide vormistamiseks lattu tuleva puidu kohta (kogus, liik) sai H. Rohi kaebaja juhatuse liikmelt. Omakorda pärinesid need andmed isikutelt, kellele kaebaja puitu müüs (maksumenetluse toimik, III kd, lk 29–30). Seega korraldati kaebaja juhatuse liikme tasemel fiktiivsete dokumentide vormistamist variühingute poolt kaebaja lattu tarnitava puidu kohta. 10. H. Rohu seletustest nähtub ka, et ta maksis metsamaterjali eest peamiselt eraisikutele, sh füüsilisest isikust ettevõtjatele. H. Rohi suhtles üksnes eraisikute ja füüsilisest isikust ettevõtjatega (sealsamas, lk 29). Sellest nähtub, et kaebaja tegelikud partnerid metsamaterjali hankimisel olid valdavalt füüsilistest isikutest metsaomanikud, mitte vahendusfirmad Bonamark ja Meisterserv ning et kaebaja oli sellest nii juhatuse liikme kui laohoidja kaudu teadlik. Eeltoodut kinnitavad OÜ Metallix Puit autojuhi A. Aasametsa seletused. OÜ Metallix Puit vedas kaebajalt soetatud puitu edasi ostjatele. Seletuste kohaselt võttis ta metsamaterjali enamasti peale (metsa juurest) Avinurme kandis. Mõne koorma võttis A. Aasamets peale ka kae- 5 3-08-486 baja laoplatsilt (maksutoimik, III kd, lk 48). Ka see seletus näitab, et valdavat enamust osaühingutelt Bonamark ja Meisterserv väidetavalt soetatud metsamaterjalist ei toodud kaebaja laoplatsile, vaid see võeti peale raiekohtade lähistelt. See kinnitab, et kaebaja hankis teadlikult metsamaterjali vahetult metsaomanikelt (valdavalt füüsilised isikud), mitte metsamaterjali vahendanud osaühingutelt. 11. H. Rohu ja A. Aasametsa seletuste usaldusväärsust kinnitab ka kaebaja poolt ümberlükkamata asjaolu, et veoselehtedel märgitud sõidukitega ei olnud võimalik vedusid kaebaja lattu teostada (vt halduskohtu otsus lk 10, 12). 12. Olukorras, kus maksukohustuslane oli teadlik, et tema raamatupidamises kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, ei ole iseenesest tähtsust sellel, kas kaebaja järgis maksuõiguse välisest õigusaktist tulenevat või äris tavapärast hoolsuskohustust. Kui ostja teadis, et raamatupidamisdokumentides kajastatud müüja ei ole tegelik müüja, ei saa ostja tegelikult mittetoimunud tehingult KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel sisendkäibemaksu maha arvata ja selliselt tehingu eest väidetavalt tasutud summa kuulub maksustamisele TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kuluna (vt ennekõike Riigikohtu halduskolleegiumi 5. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-34-06). Tulenevalt MKS § 83 lg 4 esimesest lausest ei võeta teeseldud tehingut maksustamisel arvesse. Käesolevas asjas ei ole võimalik kindlaks teha, kellele osaühingute Bonamark ja Meisterserv varjus tegelikult metsamaterjali eest maksti. Võimatu on tuvastada, kas tegelikud müüjad olid käibemaksukohustuslased. Kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks TuMS § 51 järgi (Riigikohtu halduskolleegium asus 20. oktoobri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-04, p 14). Ka Euroopa Kohus on leidnud 6. juuli 2006. a otsuses asjades nr C-439/04 ja C-440/04, et kui objektiivsete tõendite alusel on tõendatud, et kaupu tarniti maksukohustuslasele, kes teadis või pidi teadma, et ostes osales ta tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega, peab siseriiklik kohus keelduma mahaarvamise lubamisest (p 61). Eeltoodust tulenevalt on eelpoolviidatud KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 tõlgendus kooskõlas EL õigusega (nõukogu 17. mai 1977. a kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta art – ühine käibemaksusüsteem: ühine maksubaas art 17 lg 1 ja lg 2 p „a“). 13. HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja menetluskuluks ringkonnakohtus oli riigilõiv 15 000 kr. Vastustaja ei ole kuludokumente esitanud. Maili Lokk Einar Vene 6 Ivo Pilving