KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mail 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-518 Haldusasi A.S. kaebus

§ 48lg 1 muudatusi, mis jõustusid 24.07.2009.

11.

§ 1

kohaselt vangistusseadus sätestab sealhulgas vangistuse, aresti, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise korra ning korralduse.

§ 11

lg 1 järgi vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 annab haldusorganile taotluse puhul, mille lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, võimaluse taotlus selle lahendamiseks pädevale organile nii edastada kui ka taotlust mitte läbi vaadata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse taotluse lahendamine kuulub. A.S. 17.11.2009 teabenõude teksti kohaselt soovis A.S. teada, millise hinnaga ja mis poest VT Marketing OÜ ostis temale müüdud televiisori, eesmärgiga „arvutada välja selle televiisori ostu-müügilepingu seaduslikkus.“ Seega soovis A.S. nimetatud teavet, arvates, et televiisor on müüdud talle kõrgema hinnaga kui seadus (

§ 48lg 1) võimaldab.

Teabenõue oli suunatud seega pretensiooni esitamisele kaupleja vastu. 12. A.S. 21.10.2009 kaebuses on A.S. märkinud: „Arvestades vangistusseaduse erisusi (edaspidi

) ja selles § 48 öeldut, et kinni peetav saab teha sisseoste vanglatöötaja vahendusel, arvestades tarbijakaitseseaduse § 2 lg 2 öeldut, et vahendaja on vastutav isik, siis olen veendumusel, et kuna vangla töötaja on vahendaja, siis laskub temale ka vastutus (vanglale). Seega kaeban asjaolu peale, et vangla tahab endalt kaupluse tegevuses osas vastutust maha saada.“ Seega oli vanglale teada, et A.S.l on pretensioon vanglas kaupluse teenust osutava VT Marketing OÜ poolt temale 19.08.2009 müüdud televiisori müügihinna suhtes. Kuna kauplusest tellitava kauba nimekirja koostab ning hinnad määrab Tallinna Vanglas tsiviilõigusliku lepingu alusel Justiitsministeeriumiga kaupluse teenust osutav VT Marketing OÜ igakuiselt kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga, siis ei vallanud Tallinna Vangla teavet, mida A.S. soovis, samuti ei olnud Tallinna Vanglal pädevust otsustada kaupluse vahendusel pakutava kauba müügihinna seaduslikkuse üle. Seetõttu suunas Tallinna Vangla oma 02.12.2009 vastuses nr 1-13/54789-4 A.S.d esitama tema teabenõudena vormistatud ja kaupleja vastu suunatud pretensioon otse kauplejale. Pretensioonina tõlgendas A.S. 28.10.2009 teabenõuet ka VT Marketing OÜ, kelle 18.11.2009 vastuses teabenõudele on lubatud kontrollida, kas A.S.le müüdud kaupade juurdehindlus on ületanud

§ 48

lõikes 1 sätestatud piirangu ning vastaval juhul on lubatud juurdehindlust ületav summa tagastada. 22.11.2009 kandiski VT Marketing OÜ juurdehindlust ületava summa 290 krooni ja 60 senti A.S. vanglasisesele isikuarvele. 3

1. Õiguskantsler on rõhutanud: „Seadusest tulenevalt saab teabenõude esitada dokumendi suhtes, mis on asutuses juba valmiskujul olemas ning mida ei pea eraldi koostama hakkama. Teabenõudena ei tohi aga käsitleda inimeste pöördumisi, mis tegelikult on kaebused või vaided, selgitustaotlused või märgukirjad ning millele vastamine eeldab tunduvalt enamat teabe analüüsi ja sünteesimist ning uue teabe kogumist. {...] ametnik on kohustatud haldusmenetluses kasutama uurimispõhimõtet ning selgitama iga avalduse puhul välja, milline on olnud inimese tegelik sisuline tahe taotluse esitamisel. Ka Riigikohus on oma lahendis öelnud, et uurimisprintsiibist lähtudes tuleb taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse kvalifitseerimisel arvestada isiku tegeliku tahtega. Samamoodi tuleb talitada iga avaldusega, mille isik haldusorganile esitab: selgitada, kas sisuliselt on tegemist selgitustaotluse, märgukirja, teabenõude, vaide või taotlusega.“ (Õiguskantsler: ametnik peab isikute pöördumistele vastama sisuliselt ning tähtaegadest kinni pidades http://www.oiguskantsler.ee/index.php?weeklylD=118).
2. A.S. 17.11.2009 teabenõudena pealkirjastatud kirjas ei soovinud mitte esmajoones teavet, vaid tema eesmärgiks oli juhul, kui temale VT Marketing OÜ poolt 19.08.2009 müüdud televiisori müügihinnas sisalduv juurdehindlus oli kõrgem seadusega lubatust, saada rohkem makstud raha tagasi. Eeltoodud põhjendustel on Tallinna Vangla, selgitades A.S.le 02.12.2009 kirjas nr 1-13/54789-4, et Tallinna Vanglas pakub kaupluse teenust VT Marketing OÜ ja kauplusest tellitava kauba nimekirja koostab ning hinnad määrab VT Marketing OÜ igakuiselt kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga, ning tuues ära VT Marketing OÜ postiaadressi, käitunud õiguspäraselt arvesse võttes HMS § 15 lg-s 4 sätestatud haldusorgani alternatiivseid tegutsemisvõimalusi isiku poolt taotluse esitamisel. A.S. on oma teabenõudena pealkirjastatud, kuid sisuliselt pretensioonina (taotlusena kontrollida teleri müügihinna vastavust seadusele) esitatud kirjale saanud vastuse ning tema probleemi seoses talle müüdud teleri müügihinnaga on VT Marketing OÜ ka reaalselt lahendanud. A.S. ühtki konkreetset õigust ei ole rikutud, mistõttu on tema kaebus ainetu, samuti ei ole kaebaja põhjendanud oma huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Tallinna Vanglal oli seaduslik võimalus pöördumise sisulisest tõlgendamisest lähtudes ning

§ 11

ja HMS § 15 lg 4 alusel selgitada A.S.le, kes on pädev tema pöördumist lahendama ning anda taotlejale vajalikud kontaktandmed. Seega ei ole Tallinna Vangla toiminud õigusvastaselt. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Tallinna Vangla oli A.S. 17.11.2009 taotluse (toimiku lk. 10) alusel kohustatud edastama OÜ-le VT Marketing A.S. 17.11.2009 teabenõude pealkirjaga „Teabenõue OÜ VT Marketingile“ (toimiku lk. 10).
2. OÜ-le VT Marketing adresseeritud 17.11.2009 teabenõudes soovis A.S. informatsiooni, et arvutada välja OÜ-lt VT Marketing ostetud televiisori müügihind ning veenduda televiisori ostu-müügilepingu seaduslikkuses. Kaebuse esitaja palus teabenõudes väljastada kogu teave, mis seondub televiisori 19.08.2009 ostu-müügi tehinguga. Seega soovis kaebuse esitaja sisuliselt informatsiooni OÜ-lt VT Marketing ostetud kauba kohta. Eeltoodust saab järeldada, et teabenõue oli adresseeritud OÜ-le VT Marketing, mitte Tallinna Vanglale, mistõttu asjassepuutumatud on vastustaja vastuväited teabenõude sisule. Vaidlus puudub selle üle, et Tallinna Vangla OÜ-le VT Marketing adresseeritud teabenõudega taotletud teavet ei vallanud ning temalt vastavat teavet ei küsitudki. Riigikohtu erikogu on 16.02.2010 määruses asjas nr. 4 3-3-4-1-10 leidnud: „Kuna kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus on avalik ülesanne, mille täitmine delegeeriti eraõiguslikule isikule tsiviilõigusliku lepingu alusel, siis on OÜ VT Marketing AvTS § 5 lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt teabevaldaja“.
3. Järgnevalt tuleb kohtul kindlaks teha, kas ja millistel tingimustel pidi Tallinna Vangla edastama teabenõude OÜ-le VT Marketing. Kohus on seisukohal, et kuivõrd A.S. ei pöördunud Tallinna Vangla kui teabevaldaja poole (st. Tallinna Vangla ei olnud teabenõude adressaat), ei olnud Tallinna Vangla kohustatud edastama A.S. teabenõuet OÜ-le VT Marketing AvTS § 21 lg 1 alusel. Nimetatud säte näeb ette, et kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale. Eeltoodud põhjusel on asjakohatu ka vastustaja viide HMS § 15 lõikele
4. Seega pidi Tallinna Vangla käsitlema A.S. teabenõuet OÜ-le VT Marketing tavalise kirjana ning menetlema taotlust teabenõude edastamiseks taotlusena kirja edastamiseks. Tallinna Vangla 02.12.2009 vastusest kaebuse esitaja taotlusele nähtub, et OÜ VT Marketing aadress on Muraste, Harku vald, Harjumaa ning postiindeks
5. Seega puudus Tallinna Vanglal võimalus kaebuse esitaja teabenõuet OÜ-le VT Marketing vastaval aadressil ilma postitamata üle anda.

§ 48

lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka vangla vahenduseta. Kaebuse esitaja teabenõudest OÜ-le VT Marketing ilmneb, et kaebuse esitaja ostis OÜ VT Marketing kauplusest televiisori vangla vahendusel.

§ 48

lõikest 1 ei saa siiski järeldada, et vangla peaks tasuta vahendama ka kinnipeetava kirju (teabenõudeid), mis on seotud asjade ostmisega. Kinnipeetava kirjadega toimimist reguleerib justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskiri.

1. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 47 kohaselt saadetakse kinnipeetava kirjad kinnipeetava kulul. VSkE § 48 lg 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglateenistujale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglateenistuja juuresolekul ümbriku kinni ja kirjutab ümbriku tagaküljele oma nime ning kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetav kirja üleandmist allkirjaga. VSkE § 49 kohaselt postitatakse väljaminev kiri vanglateenistujale kirja edastamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Haldusasja materjalidest ilmneb, et kaebuse esitaja taotles Tallinna Vanglalt sisuliselt enda teabenõude posti, faksi või elektronposti teel tasuta edastamist. Kohus märgib, et vangistusseadus kinnipeetavate teabenõuete tasuta edastamist ei võimalda. Seega ei rikkunud Tallinna Vangla avaliku teabe seaduse, vangistusseaduse ega vangla sisekorraeeskirja sätteid, kui ta jättis kaebuse esitaja teabenõude tasuta edastamata ning soovitas kaebuse esitajal pöörduda otse VT Marketing OÜ poole, andes kaebuse esitajale ka viimase aadressi. Kaebuse esitaja ei ole käesolevas haldusasjas piisavalt põhjendanud oma kahtlusi AS Eesti Post poolt kirjade edastamata jätmise suhtes. Kohtul puudub alus kahelda selles, et kirjad jõuavad reeglina adressaatideni. AvTS § 18 lg 1 järgi täidetakse teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. AvTS § 46 kohaselt võib isik, kelle avaliku teabe seaduses sätestatud õigusi on rikutud, pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seega juhul, kui VT Marketing OÜ ei vasta(nud) kaebuse esitajale selleks ettenähtud tähtaja jooksul, oli kaebuse esitajal võimalik pöörduda kaebusega kohtusse. Selleks ei pidanud ta taotlema äriühingule uue teabenõude edastamist vangla kulul. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 5
2. HKMS § 93 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Tallinna Halduskohtu 30.03.2010 kohtumääruse p-ga 2 vabastas kohus kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest käesolevas asjas. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega mõistab kohus A.S.lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu summas 250 krooni. Tiina Pappel kohtunik 6