Obsah (5)

§ 100§ 101§ 108§ 113§ 103

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06.04.2010, Rapla Tsiviilasja number 2-09-51588 Tsiviilasi OÜ Koduliisingu hagi Jaanus Jõekallas

§-dest 196 lg-test 1, 2; 399 lg 1 p-dest 1, 2 ja 416 lg 1. Laenulepingu üldtingimuste p 1.4 järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist. Laenulepingu p 3.7 kohaselt on viivisemääraks 25% aastas. Seisuga 17.03.2010 on viivis kokku 93.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Vanatalu palub

§-de 76 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) võlgnevuse põhiosa 756.-kr, 93.- kr viivis, 2) mõista kostjalt välja riigilõiv 1000.- kr; Kostja vastuväited Kostja võtab hagi omaks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 27.06.2009 laenulepinguga nr xxxxxxxxxx loeb kohus tuvastatuks, et hageja andis kostjale laenu 1662.- kr OÜ-lt Hansapost kauba ostmiseks. Laen sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 27.03.2010, intressimääraga 25% aastas. Laenu tagastamise graafikuga loeb kohus tuvastatuks, et laenu tagastamine ja intresside tasumine pidi toimuma osade kaupa 27.06.2009 kuni 27.03.2010 iga kuu 27.kuupäeval summas 192.- kr. 27.06.2009 pidi laenusaaja tasuma lisaks osamaksele ka 79.- kr postikulu. Kostja on täielikult tasunud osamaksed kuni 27.10.

1. 27.11.2009 osamaksest on tasutud 105.- kr põhiosa. Maksekorraldusega loeb kohus tuvastatuks, et kostja sai kauba 05.06.2009, mida kinnitab enda allkirjaga. Maksekorraldusel on kirjas, et kauba vastuvõtja kinnitab, et ta on hoolikalt tutvunud Hansaposti kataloogis toodud järelmaksu tingimustega, mis kehtisid kauba tellimise hetkel ning ta nõustub nendega täielikult. Lepingu ning üldtingimused sai kostja kaasa tellitud postipaki kättesaamisel. Kostja kirjutas omakäeliselt alla tellitud kaubapaki maksekorraldusele, seega nõustus ta järelmaksu tingimustega ning oli nendega tutvunud. 14 päeva jooksul kostja lepingust ei taganenud. Seega leping on kehtiv. 03.09.2009 ülesütlemisavaldusega loeb kohus tuvastatuks, et laenuleping öeldi üles alates 18.09.
2. Kohus leiab, et kostja on lepingulisi kohustusi rikkunud ning kostjalt kuulub võlgnevus väljamõistmisele. Laenulepingu üldtingimuste p 1.4 sätestab, et kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist. Laenulepingu p 3.7 kohaselt on viivisemääraks 25% aastas. 756x0,068%x181(ajaperiood 18.09.2009-17.03.2010)= 93.- kr. Seisuga 17.03.2010 on viivis kokku 93.- kr, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 103

kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik: