§-s 133 lg 1, 2 sätestatut on käesolevas asjas hagihinnaks 649, 20 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu K. K. kanda.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohus on andnud arvestades
lg 1 sätestatut kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul, alates kostjale avalduse kättetoimetamisest (tl 61). Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 29). Tsiviilasjas on tehtud tagaseljaotsus 7.veebruaril 2007, mis on jõustunud 25.septembril 2009 (tl 30-32). Tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud aadressil xxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 54)) Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale saadetud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on postiasutuse poolt kahel korral tagastatud märkusega, hoiutähtaja möödumisel (tl 63,66) ja kolmandal korral on kirjutatud märkus, adressaat ei asu aadressil (tl 73). Rahvastikuregistri andmetel on kostja aadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 75). Lõuna Prefektuuri vastuse kohaselt politseil puuduvad andmed K. K. viibimiskoha kohta (tl 78). Hageja taotleb kostjale menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist (tl 80). Kostjale on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 27.aprillil 2010 (tl 85). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades
Seega on kostja teadlik vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
p 5 on asja läbivaatamise kulud väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud ning
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 260, 26 krooni.
lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetlustoimingu ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt kuni 5000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Eeltoodust lähtudes ja kuna kostja ei ole vastuväiteid esitanud loeb kohus
Hageja poolt kantud menetluskulud arvestades
lg 1,2 sätestatut on riigilõiv hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja Ametlikes Teadaannetes avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni. Eeltoodust lähtudes kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja arvestades
§des 138 lg 1, 2; § 143 p 5 sätestatut kohtukuluna riigilõivu hagiavalduse esitamisel 250 krooni ja riigilõivu ajalehekuulutuse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt K. K. välja mõista AS EMT kasuks menetluskuluna riigilõivu kokku summas 350 krooni ja hageja esindaja kulu summas 260, 26 krooni, kokku seega menetluskulu 610, 26 krooni. Vastavalt
§-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.