) tunnistab ka ehitustöid, milleks piisab kohaliku omavalitsuse nõusolekust.
lg 1 p 2 ütleb, et ehitise tehnosüsteemide muutmiseks, mis on hoone osa, on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Need tööd moodustavad suurema osa kaebuse esitaja ehituse eelarvest ning on toetuskõlbulikud. Haaslava Vallavalitsuse vastava nõusoleku (20.02.2008 nr 7-2.8/225) on kaebaja PRIA-le edastanud ja seda pole vaidlustatud. Kaebaja poolt ehitatu on toetatav ka kui tehnosüsteemide asendusinvesteering vastavalt Korra § 6 lg-le 4.
lg 1 p 2 lubab asendada tehnosüsteeme omavalitsuse kirjaliku loa alusel, mida kaebaja ongi teinud. Kaebaja on kontakteerunud vallavalitsusega, kes on nõus välja andma ka ehitusloa, kui see peaks vajalikuks osutuma. Ehitusluba võiks pidada vajalikuks vaid katusekatte ja osa katusekonstruktsiooni väljavahetamiseks. Ehitusluba, mida võiks taotleda katusematerjali ning kandekonstruktsiooni vahetamiseks, pole kaebaja vormistanud vastavalt 14.12.2008 kokkuleppele PRIA-ga. Kui PRIA leiab, et osa investeeringust ei ole kooskõlas Korra nõuetega, siis lubab Korra § 14 lg 3 toetada investeeringut ka osaliselt. Antud juhul jätab PRIA peadirektori 21.08.2008.a. käskkiri nr 1-3.13-7/241 toetuse määramata ka abikõlbulikele investeeringutele, viidates vaid osale investeeringust, mis võib-olla oleks nõudnud ehitusluba. PRIA peab hinnapakkumist ja tööde vastuvõtmise akti üldsõnaliseks ning väidab, et hinnapakkumine peab olema iga tegevuse ja investeeringu kohta eraldi. Taotlejale jagatud materjalides ei ole neid nõudeid, milline täpselt ehitaja pakkumine peab olema. Ehitaja esitas pakkumise vastavalt ettevõtte tavadele, mida kaebaja ning ka PRIA taotluse esitamisel tehtud kontrolli käigus pidasid vastuvõetavaks. Ehitus on lõpetatud, töö eest on tasutud ning ei ole probleeme tellija ega ehitusjärelvalvega. Ehituspakkumise aluseks olnud dokumendid (spetsifikatsioon ja plaanimaterjal) täpsustavad tööde loetelu, need on pakkumise osad ning on PRIA-le edastatud. Ehitaja kinnitab, et kõik paigaldatud tehnoloogilised seaded on uued, kuigi tehnoloogia asendamise ja statsionaarsete seadmete väljavahetamise puhul pole sellist 2 kinnitust vaja, samuti pole ka mõistetav PRIA nõue uue tehnoloogilise seadme hinna võrdluseks uuega. 3. PRIA palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuna rekonstrueerimine on ehitamine, siis pidi ka rekonstrueerimiseks olema ehitusluba, mida kaebaja ei esitanud. Sel põhjusel jättis PRIA 26.06.2008 käskkirjaga nr 1-3.13-7/171 taotluse toetuse saamiseks rahuldamata. Kuna kaebaja hilisematest väidetest ja esitatud tõenditest lähtuvalt ei ole tegemist rekonstrueerimisega
-i mõistes, tunnistas PRIA nimetatud käskkirja kehtetuks. Kuivõrd Kord lubab anda toetust vaid ehitamiseks, siis jättis PRIA 21.08.2008 käskkirjaga nr 1-3.13-7/241 taotluse uuesti rahuldamata. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 68 „Kirjaliku nõusoleku taotluse vorminõuded ja esitamise kord“ kohaselt peab isik esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotluse, kui ta soovib muuta ehitise tehnosüsteeme. Haaslava Vallavalitsuse teatist selle kohta, et kohalik omavalitsus ei oma pretensioone seoses olemasoleva laudahoone ümberkohaldamisega hobusetalliks, ei saa pidada kirjalikuks nõusolekuks ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Kaebaja poolt nimetatud tööd ei moodusta suuremat osa taotletavast toetusest. Põhieesmärk, mis täidaks meetme eesmärki ja millele toetust taotletakse, on 16 hobusekoha ehitus. Väljavalitud hinnapakkumine (Grupp & Partnerid OÜ) ei vasta nõudele, mille kohaselt investeeringuobjekti hinnapakkumine peab olema iga tegevuse ja investeeringuobjekti kohta eraldi. Hinnapakkumine on üldsõnaline ja sellest ei nähtu eraldi materjalide hulk, kulu, töökulu jms. See ei selgu ka 10.12.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist, mis on samane hinnapakkumisega. Kuna kaebaja ei kavatse põllumajandusehitist täielikult lammutada ja asendada ajakohastatud ehitisega, vaid kavatseb seda teha ainult osaliselt, siis on tegemist lihtsa asendusinvesteeringuga, mis ei ole abikõlblik. HALDUSKOHTU LAHEND
mõistes, ei vasta taotlus Korras esitatud nõuetele ja kaebaja on seega esitanud taotluse tegevusele, millele toetust taotleda ei saa. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse § 457 lg 5 p 1 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Ühestki toetusdokumendist ei nähtu, et tegemist oleks toetatava tegevusega. PRIA ei saanud taotluse osalise rahuldamise võimalust kaaluda, sest taotlus oli esitatud tervikuna 16 hobusekoha ehituseks ja omanikujärelevalvele toetuse saamiseks. 4
ja toetusmeetme seostele. PRIA taandab ekslikult ehitustegevuse vaid ehitusloa alusel tehtavaks ehitustööks ning väidab, et investeeringu toetusmeede on piiratud ehitusluba nõudvate investeeringutega. Kaebaja on ehituslikult muutnud ja asendanud tehnosüsteemid, milleks on piisav kohaliku omavalitsuse nõusolek. Vald on arvamusel, et sobilik tõend nendeks ehitustöödeks on välja antud. Kaebaja on nõus vormistama ehitusloa katusekonstruktsiooni ja -katte osaliseks vahetamiseks, kui see vajalikuks osutub. Meetme juhendi järgselt on loomakoht paikne tehnoloogiline sisseseade ning tegemist on ainult ühe investeeringuobjektiga (hobusetalliga), järelikult on ka üks hinnapakkumine piisav ning pole põhjust võrrelda sama tarnija poolt paigaldatava uue tehnoloogia hinda sellesamaga. Taotlus on täidetud õigesti ning oma tõlgenduses eksib PRIA, sest ajab segi ehitusluba nõudva kande-, piirde- ja kattekonstruktsiooni rekonstrueerimise ning hoones asuva loomapidamiseks vajaliku tehnosüsteemi muutmise.
kirjeldab nii rekonstruktsiooni kui ka tehnosüsteemide muutmist ehitamisena. Olemasolevasse loomapidamishoonesse ehitas kaebaja hobusekohad, mis on taotluses märgitud kui „hobusetalli ehitamine. Objektil oli tegemist ehitamisega
mõistes. Kuna taotlus läbis vormilise eelkontrolli, võttis PRIA toimiku menetlusse ning tegi äraütlemiseks sisulise otsuse. Vaidementeluse käigus selgus, et taotlus on kõlbulik. Arusaamatu on, miks ei saa PRIA ekslikult tehtud otsust vaidemenetluse käigus muuta. Taotluse menetluses ei ole PRIA täpsemalt seletanud, milline peaks hinnapakkumine olema. Kaebaja ei jõudnud selles osas kõiki nõudmisi täita, sest enne tuli äraütlev otsus. 04.12.2008 toimunud kohtumise eesmärk oli kohtueelse kokkuleppe saavutamine. Kohtumisel saavutatud kokkuleppe kohaselt lubas PRIA taotlust uuesti analüüsida ning teatada kaebajale, kas on olemas kõik vajalikud dokumendid taotluse rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2009 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega osas, mis puudutavad
-st tuleneva mõiste „ehitamine“ sisustamist, haldusakti motiveerituse küsimust ja haldusmenetluse põhimõtete järgimist investeeringutaotluse läbivaatamisel ning HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Lähtudes apellatsioonkaebuse sisust, ringkonnakohtule esitatud taotlustoimiku materjalidest ning menetlusosaliste poolt ringkonnakohtu istungil antud selgitustest nõustub ringkonnakohus PRIA apellatsioonkaebuses välja toodud vastuväidetega, mis puudutavad P. Ojamaa investeeringutoetuse avaldust ja halduskohtu poolt viidatud Korra § 6 lg 4 kohaldamise võimalust, kuid need vastuväited ei anna iseenesest alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks. Õige on PRIA väide, et halduskohtule kaebuse lisana esitatud investeeringutaotlus ei ole tegelikult seesama taotlus, mille P. Ojamaa esitas PRIA-le ja mida PRIA ka menetles ning 5 mille kohta PRIA tegi vaidlusaluse 21.08.2008 käskkirja. Taotlustoimikust nähtuvalt esitas P. Ojamaa esindaja E. Ojamaa PRIA-le 20.02.2008 investeeringutaotluse nr 142008780083, mille p-s 6.1 taotletakse toetust hobusetalli ehituseks summas 152 003 kr ning p-s 9.1 omanikujärelevalve tegemise toetust summas 2280 kr. PRIA-le esitatud avalduses ei ole täidetud taotluse p 6.4, s. o nimetatud avalduses ei ole taotletud toetust loomakasvatusehitise paikse tehnoloogilise seadme paigaldamiseks, millele viitab halduskohus vaidlustatud otsuses (otsuse lk. 6-7) ja leiab, et selline investeering on toetatav Korra § 6 lg 4 alusel kui enam kui 10 aasta vanuse statsionaarse tehnoloogilise seadme asendamine uue statsionaarse tehnoloogilise seadmega. Kuna PRIA-le 20.02.2008 esitatud investeeringutaotluses ei ole eraldi taotletud toetust Korra § 5 lg 1 p 5 järgi, s. o loomakasvatusehitisse paigutatava statsionaarse tehnoloogilise seadme ostmiseks ja paigaldamiseks (taotluse vormi p 6.4), siis ei ole asjakohane ka halduskohtu etteheide PRIA-le selle kohta, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu põhjendusi, miks ei ole toetuskõlblikuks peetud taotluse vormi p-s 6.4 kirjeldatud investeeringuobjekti, ning halduskohtu seisukoht, et nimetatud investeeringuobjekt oleks toetatav Korra § 6 lg 4 alusel. Korra §-s 6 lg 4 sätestatut, mille kohaselt ei loeta asendusinvesteeringuks rohkem kui 10 aasta vanuse statsionaarse tehnoloogilise seadme asendamist uue statsionaarse tehnoloogilise seadmega, saab rakendada juhul, kui toetust on taotletud eraldi ka Korra § 5 lg 1 p 5 järgi, s. o loomakasvatusehitisse paigaldatava statsionaarse tehnoloogilise seadme ostmiseks ja paigaldamiseks. Seda aga antud juhul tehtud ei ole. Ringkonnakohtu arvates ei ole Korra §-des 5 lg 1 p 5 ja 6 lg 4 mainitud statsionaarse tehnoloogilise seadme paigaldamine samastatav
§-s 2 lg 6 p 4 nimetatud ehitise tehnosüsteemide muutmisega. Põhjendatud ei ole PRIA väide, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud vaidlustatud käskkirja ja selles toodud investeerimistaotluse rahuldamata jätmise alust. Vaidlustatud käskkirjast ja apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on PRIA jätnud P. Ojamaa taotluse rahuldamata põhjusel, et tegemist on olnud sellise tegevusega, mis ei ole ehitamine
mõistes, sest taotleja on ise leidnud, et tegemist ei ole rekonstrueerimisega. Halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et taotlus jäeti rahuldamata, kuna taotleja ei olnud esitanud ehitusluba, vaid on leidnud, et
käsitleb lisaks rekonstrueerimisele ehitamisena ka sellist tegevust, milleks ei ole nõutav ehitusluba (
lg 6 p 4 - ehitise tehnosüsteemide muutmine) vaid
See oli taotlejal olemas (Haaslava Vallavalitsuse 20.02.2008 teatis). Ringkonnakohus ei nõustu PRIA väitega, et vallavalitsuse teatist selle kohta, et tal puuduvad pretensioonid laudahoone ümberkohaldamisega hobusetalliks, ei saa pidada kohaliku omavalitsuse kirjalikuks nõusolekuks
o nõusolekuks ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 68, mis sätestab kirjaliku nõusoleku taotluse vorminõuded ja esitamise korra, määratleb küll nõuded kohalikule omavalitsusele esitatavale nõusolekutaotlusele, kuid ei sätesta vorminõudeid kohaliku omavalitsuse poolt antavale kirjalikule nõusolekule. Seetõttu saab ka sellises vormis (kirjalik teatis taotlejale) esitatud vastust pidada nõusolekuks ehitise tehnosüsteemide muutmise lubatavuse kohta. Lähtudes investeeringuobjekti (hobusetalli ehitus) hinnapakkumises väljatoodud töödest (toimiku lk 48) on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et vähemalt osa nendest on
mõttes käsitletav ehitise tehnosüsteemide muutmisena ja seega toetatav tegevus Korra § 5 lg 1 p 1 mõttes. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ja leiab, et tulenevalt hinnapakkumisest, taotlustoimikus olevatest selgitustest tehtud tööde sisu kohta ja P. Ojamaa poolt ringkonnakohtu istungil antud selgitustest on
mõttes tehnosüsteemide muutmisena e. ehitamisena käsitletavad kaevu ja veevarustuse remont, jootjate paigaldamine ning elektri, 6 lampide, juhtmete ja kilbi paigaldamine. Need on ringkonnakohtu arvates toetatavad tegevused Korra § 5 lg 1 p 1 järgi (põllumajanduslooma pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone või –rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala ehitamine
-s sätestatud tingimustel ja korras). Ringkonnakohus ei nõustu ka selle PRIA seisukohaga, mille järgi ei saanud PRIA ehitise tehnosüsteemide muutmist eraldi rahastada, kuna 24.11.2006 hinnapakkumine on tehtud kogu hobusetalli ehituse kohta ning tehnosüsteemide muutmise kohta ei ole eraldi hinnapakkumist tehtud, mis on vastuolus Korra §-ga 7 lg 7. Korra § 7 lg 7 kohaselt peab investeeringuobjekti hinnapakkumine olema esitatud iga tegevuse ja investeeringuobjeti kohta eraldi. Ringkonnakohtu hinnangul vastab hinnapakkumine neile nõuetele, kuna Korra § 5 järgi on põllumajanduslooma pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone või –rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala ehitamine käsitletav ühe toetatava tegevusena ja ehitatav objekt (antud juhul hobusetall) ühe investeeringuobjektina. Korrast ei tulene, et hinnapakkumine tuleks esitada eraldi ka iga
§-s 2 lg 6 märgitud ehitamisena käsitletava tegevuse (ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine jne) osas. Hinnapakkumise p-dest 7 ja 9 on väljaloetavad need tegevused, mis on käsitletavad ehitise tehnosüsteemide muutmisena e. ehitamisena, milleks ei ole vaja ehitusluba, vaid üksnes kohaliku omavalitsuse nõusolekut ja ka kulutused, mis hobusetalli tehnosüsteemide muutmiseks on tehtud. Juhul, kui PRIA siiski leidis, et viidatud hinnapakkumine ei ole piisavalt selge või tuleks taotlejal esitada kulutuste kohta täiendavaid dokumente, oleks vastavalt HMS §-dele 5 lg 2 ja 36 lg 1 tulnud taotlejale selgitada, mis on taotluse või hinnapakkumise puudused ning kuidas neid saab kõrvaldada. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel antavates õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja käesoleva seaduse nõudeid. HMS § 5 lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS 36 lg 1 sätestab haldusorgani selgitamiskohustuse. Taotlustoimiku materjalidest nähtuvalt on PRIA viidanud sellele, et esitatud hinnapakkumine ei ole piisavalt detailne ja P. Ojamaa on vastuseks eelnimetatud seisukohale saatnud PRIA-le Sepa talli ehitustööde spetsifikatsiooni, kuid asja materjalidest ei nähtu, et PRIA oleks sellega taotluse läbivaatamisel arvestanud, põhjendanud esitatud spetsifikatsiooni mitteasjakohasust või teinud taotlejale enne 21.08.2008 käskkirja andmist ettepaneku taotluses puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate dokumentide esitamiseks. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 456 lg 2 kohaselt juhul, kui taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamiseks esitatud nõudele, taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust või taotleja ei ole puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb PRIA või käesoleva seaduse § 453 lõike 4 alusel PRIA-ga halduslepingu sõlminud isik, kui sellekohane õigus tuleneb halduslepingust, taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Nagu juba varem märgitud, ei nähtu asja materjalidest seda, et PRIA oleks selgelt juhtinud taotleja tähelepanu taotluses esinevatele puudustele ja taotleja oleks jätnud määratud tähtajaks puudused kõrvaldamata ega ka seda, miks ei ole PRIA enne 21.08.2008 käskkirja andmist arvestanud taotleja poolt esitatud lisamaterjalidega. Õige ei ole ka PRIA seisukoht, mille kohaselt on halduskohus asunud ebaõigesti seisukohale, et vaidlustatud käskkiri on motiveerimata. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et 7 vaidlustatud haldusaktist ei selgu, millises osas ei vasta taotleja või taotlus nõuetele ning millised vastavasisulised nõuded on P. Ojamaa poolt täitmata. PRIA väide, et kuna toetust on taotletud tegevusele, mis ei ole
mõttes ehitamine, siis oli põhjendatud jätta taotlus rahuldamata ilma täiendavaid motiive esitamata, ei ole õige. Taotlustoimiku materjalidest nähtuvalt oli P. Ojamaa saatnud PRIA-le oma selgitused selle kohta, et teostatud tööde osas on taolteja arvates tegemist ehitamisega, kuna osaliselt on asendatud katusematerjali ja –konstruktsioone ning muudetud on ehitise tehnosüsteeme. Nagu halduskohus on oma otsuses märkinud, ei nähtu vaidlustatud käskkirjast põhjendusi, miks ei ole arvestatud taotleja selgitusi ja esitatud dokumente selle kohta, et tegemist on vähemalt osaliselt Korra § 5 lg 1 p 1 alusel toetatava tegevusega. Samuti on halduskohus põhjendatult viidanud sellele, et Korra § 14 lg 3 võimaldab PRIA-l teha ka taotluse osalise rahuldamise otsuse, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, kuid 21.08.2008 käskkirjast ei nähtu, et seda võimalust oleks kaalutud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava seisukohaga, sest Korra § 14 lg 3 aluseks olev Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 457 lg 6 sätestab samuti, et juhul, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotletud summat taotleja nõusolekul vähendada ja taotlust muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses nimetatud tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kuna ka muud apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta tervikuna rahuldamata ja PRIA poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel PRIA enda kanda. P. Ojamaa esitas ringkonnakohtule taotluse mõista PRIA-lt tema kasuks välja sõidukulud, mis on seotud vajadusega ilmuda 13.05.2009 toimunud kohtuistungile. Sõidukulude hüvitamiseks on esitatud arved lennupiletite maksumuse kohta (Brüssel-Riia-Tallinn ja Tallinn-Brüssel) summas 1766 kr (113,21 eurot x 15,646) ja 2061 kr, arve lennuaja muutmise eest makstud 1544,48 kr kohta (70 Läti latti x 22,064) ning bussipiletid sõiduks marsruudil Tallinn-Tartu, Tartu-Aardla ja Tartu-Tallinn 12. ja 14.05.2009 summas 290 krooni. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus menetlusosalise kasuks välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades esitatud kuludokumente, peab ringkonnakohus käesoleva kohtuasjaga otseselt seotud põhjendatud kuludeks varem broneeritud lennuaja muutmise eest tasutud 1544,48 krooni ja bussisõidukulusid kokku summas 2834,48 kr. Ülejäänud osas (lennupiletite maksumus) jätab ringkonnakohus menetluskulud P. Ojamaa enda kanda, leides, et esitatud materjalidest nähtuvalt oleks menetlusosaline need kulutused nagunii kandnud, lennates Eestisse ja tagasi varem broneeritud kuupäevadel, mistõttu ei ole tegemist konkreetselt käesoleva kohtuasjaga seotud menetluskuludega. Ivo Pilving Einar Vene 8 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.