Obsah (7)

§ 22§ 70§ 61§ 23§ 49§ 24§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-16996 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Malle Seppik j

§ 22

lg 2 alusel 6 100 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, s.o. kuni 04.11.

1. Kuna alates 09.06.2008 asus hageja tööle, vähendas ta endale nõutava elatise nõuet ning nõudis kostjalt endale elatist üksnes ajani, mil ta tööle asus, s.o. hagi esitamisest kohtule kuni 09.06.
2. Hageja palus elatise 3 000 krooni ulatuses pöörata viivitamatule täitmisele. Kostja vastuväited Kostja arvates oli hageja elatise nõue lapse ülalpidamiseks perioodil 01.04.2008 – 05.05.2008 põhjendamatu, sest hagis märgitud asjaolude kohaselt on kostja maksnud 2008 aprillis 3 000 krooni ning 16.04.2008 veel 1 500 krooni, kokku 4 500 krooni. Lisaks sellele on kostja andnud hagejale sularaha lapse ülalpidamiseks. Kostja leidis, et täitis oma kohustust ülal pidada oma alaealist last perioodil 01.
3. - 05.05.
4. Hageja nõue poolte ühise lapse ülalpidamiseks summas 4 250 krooni alates 05.05.2008 - 04.11.2024 oli kostja arvates samuti põhjendamatu. Hageja on määratlenud eluasemekulud kuus summas 2 440 krooni ülemäära suurena, arvestades antud kuludesse elektrikulud talvekuudel. Samuti olid kostja arvates ülemäära suured kulud lapse toidule summas 2 745 krooni, kulud riietele ja jalatsitele, ravimitele ning hügieenitarvetele. Lasteaiakulud summas 348 krooni olid kostja arvates põhjendatud. Kostja arvates olid põhjendatud kulud lapsele ühes kuus: eluasemekulud (s.h. elekter, gaas, KÜ kulud) 1 000 krooni, toidukulud 500 krooni, kulud rõivastele 500 krooni, kulud vitamiiinidele ja ravimitele 100 krooni, kulud hügieenitarvetele 250 krooni, lasteaiakulud 348 krooni, kulud lapse arendamisele 200 krooni, transpordikulud 210 krooni. Kokku moodustasid kostja hinnangul kulud lapsele ühes kuus 3 108 krooni. Kostjal ei ole tööd ning ta on arvel tööotsija. Tema varaline seisund ei 3 võimalda tal maksta oma lapse ülalpidamiseks rohkem kui 1 554 krooni kuus. Kostja palus arvestada, et tal on esimesest abielust alaealised lapsed, kes vajavad ülalpidamist. Lahutatud abikaasa ülalpidamiskulude nõude osas oli kostja arvamusel, et hagejal ei ole õigust kostjalt nende kulude tasumist nõuda. Kostja arvates oli hageja käitumine abielu kestel vääritu. Poolte abielulahutus ning perekonna lagunemine on hageja vääritu käitumise tulemus, mis on mõjunud ja mõjub kahjulikult lapse vaimsele ja füüsilisele arengule. Kostja palus jätta nõude rahuldamata, kuna kostja varaline seisund ei võimalda hagejat ülal pidada. Samuti palus kostja jätta rahuldamata hageja nõue elatise nõude viivitamatuks täitmiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas osaliselt J. P. hagi A. P. vastu elatise saamiseks lapse ülalpidamiseks ja mõistis välja A. P. alates 01.04.2008 J. P. kasuks igakuise elatusraha 2 706 krooni kuni tütar D. P. täisealisuseni, s.o. kuni 04.11.
5. Maakohus rahuldas osaliselt J. P. hagi A. P. vastu ülalpidamise saamiseks perioodil 05.05.2008 – 09.06.2008 ja mõistis välja A. P. J. P. kasuks 4 000 krooni. Maakohus määras lapse elatise osas otsuse viivitamatult täidetavaks. Menetluskulud riigilõivuna jättis kohus A. P. kanda ja mõistis selle välja riigieelarvesse. Pooltel puudus vaidlus selle üle, et poolte abielust sündinud tütar D. P. on hageja juures ja tema kasvatada. Kohtu arvates oli ilme, et kostja küll osaleb oma alaealise lapse ülalpidamiskulude kandmises, kuid rahasummad, mida ta hagejale lapse ülalpidamiseks maksab, on alates 01.04.2008 olnud ebaregulaarsed. Hageja poolt hagis märgitud asjaolude kohaselt on kostja maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks elatist kuni 2008 aprillini vabatahtlikult 5 000 krooni kuus. 2008 aprillis on kostja maksnud hagejale elatist lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni ning andnud hagejale 3 000 krooni korteriühistu arve tasumiseks, milline esitati 1,5 aasta eest vee- ja kanalisatsioonikulude katteks. Hageja poolt esitatud arvest nähtus, et arve oli esitatud tasumiseks nii hagejale kui kostjale 2008 märtsi eest. Põhimakse oli vee- ja kanalisatsioonikulu 119 m³ eest, mis ilmselt ei saanud olla antud teenuse kasutamise maht ühes kalendrikuus. Kohtu hinnangul maksis kostja hagejale elatist lapse ülalpidamiseks aprillis vaid 1 500 krooni ning osales varem tekkinud võlgnevuse kustutamisel Pajusaare 16 KÜ-le, tasudes selleks hagejale 2008 aprillis 3 000 krooni. Seega makse polnud tehtud kostja poolt elatise maksmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. Eeltoodust järeldas kohus, et alates 2008 aprillist hakkas kostja maksma hagejale varasema 5 000 krooni asemel vähem elatusraha. Hagiavalduse kohaselt maksis kostja hagejale 2008 aprillis 1 500 krooni, mais 2 000 krooni, juunis 1 000 krooni, juulis 3 000 krooni ning septembris 1 500 krooni. Kostja on küll täitnud elatise maksmise kohustust, kuid seda hageja arvates mitte küllaldasel määral. Hageja arvestuse kohaselt moodustasid kulud ühele kuni kaheaastasele lapsele ühes kuus kokku 8 500 krooni, sellest ainuüksi lapse toidule kulub 2 745 krooni ehk 91,50 krooni päevas. Hageja poolt lapse toidu nimistust nähtus, et suurim kulutus lapsele kuus on laste purgitoidud. Laps käib hageja seletuse kohaselt lasteaias ning kodutoidule (purgitoidule) ei peaks hageja seetõttu enam selliseid kulutusi kandma. Liiatigi ei ole tegemist enam imikuga ning selle-ealisele lapsele on võimalik kodus anda sama toitu, mida kogu pere sööb. Hageja kasvatab kahte last, seega pole laste purgitoitude kasutamine neist ühe toitmisel enam hädavajalik ega otstarbekas. Ka hageja poolt arvestatud teraviljapudru kogus (4 kg ühes kuus) oli kohtu arvates ilmselt ülepaisutatud. Kohtu arvates oli hageja poolt toidule arvestatud kulutus summas 2 745 krooni arvestatav kulutustena toidule 2-le samaealisele lapsele ühes kuus ning ühe lapse kuluks tuli arvestada 2 745 krooni : 2= 1 372 krooni. Eluasemekuludena lapsele arvestav osa oli kohtu arvates aasta 4 keskmisena 800 krooni kuus. Kulutused lapse riietele olid kohtu hinnangul optimaalsed ja mõistlikud, sest lastekaubad on üldteadaolevalt kallid. Meie ilmastikutingimustes peab väikelapsel olema mitu ülerõivakomplekti väljas mängimiseks, et riideid oleks võimalik lapsel nende märgumise või määrdumise korral vahetada. Samasugune vajadus on ka jalatsite puhul. Seega 1 000 krooni kuus lapse riietusele ja jalatsitele oli kohtu arvates igati mõistlik kulutus. Kulutused ravimitele, vitamiinidele, esmaabivahenditele summas 455 krooni kuus ning kulutused külmetus- ja viirushaiguste ravimitele summas 305 krooni kuus, kokku 760 krooni, olid kohtu arvates ilmselt ülepaisutatud. Kohtu arvates oli võimalik ja optimaalne kulutus lapsele ühes kuus 400 krooni ravimitele, vitamiinidele jms. Hageja oli märkinud kulutusena hügieenitarvetele 1 500 krooni kuus, sellest ainuüksi mähkmetele 1 250 krooni kuus. Kohus leidis, et 2-aastase lapse puhul oleks hagejal aeg alustada lapse puhtuse pidamise õpetamist. Seega peaks vajadus mähkmete järele hakkama lapse vanust arvestades juba vähenema. Kohtu arvates oli maksimaalne võimalik kulutus lapsele temale vajaminevate hügieenitarvete näol 500 krooni kuus. Hageja poolt lapse arenguks ja erinevateks tegevusteks vajalike esemete soetamiskulutusena hagis märgitud 800 krooni kuus oli kohtu arvates samuti ilmne liialdus, sest mitte iga kuu ei pea hageja soetama lapsele mänguaeda, käimistooli, söögitooli, jalgratast, lastemööblit jne. Sellistele abivahenditele kulutus ühes kuus 400 krooni oli kohtu arvates küllaldane ja mõistlik. Kulutused transpordile 600 krooni kuus, seoses sellega, et lasteaed asub 6 km kaugusel lapse elukohast ning 1 kord kuus viib hageja last Pirita Perearstikeskusesse arsti vastuvõtule, ei olnud kohtu arvates kontrollitavad ja kohus ei lugenud neid põhjendatuks. Eeltoodut aluseks võttes leidis kohus, et põhjendatud ja vajalikud kulutused kuni kaheaastasele väikelapsele ühes kuus olid kokku 4 472 krooni. Pool neist kulutustest jääb hageja kanda, sest mõlemad vanemad on seaduse kohaselt kohustatud osalema lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Seega tuli kostja kanda jätta antud kulutustest 50%, s.o. 2 236 krooni ühes kuus. Seonduvalt asjaoluga, et hageja on kohustatud saadud elatusrahalt tasuma 21% tulumaksu, jääks lapsele vajalikud kulutused katmata 470 krooni võrra. Seega tuli kostjalt välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2 706 krooni kuus alates 01.04.2008 kuni lapse täisealisuseni.

§ 70

lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista välja elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Elatise maksmisel kostja poolt hagejale lapse ülalpidamiseks makstud summad kuuluvad tasaarvestamisele. Kostja vastuväiteid hageja elatise nõudele luges kohus lapse ülalpidamiskulude osas osaliselt põhjendatuks (näiteks toidu ja eluasemekulude osas) ning ühines nendega, kuid kohus ei nõustunud, et kostja on nõus maksma oma tütre D. ülalpidamiseks vaid 1 500 krooni kuus elatusraha.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on asja arutamise aja seisuga 2 175 krooni. Kostja on noor ja elujõuline mees, kes omab töökohta ja sissetulekut. Asjaolu, et kostjal on eelmisest abielust 2 alaealist last ning ta maksab neile 1 500 krooni elatist kuus, ei lugenud kohus siduv. Kostja on vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele lapse vajadustest lähtudes. Kohus on käesoleva elatise summa määramisel arvestanud kostja sissetulekut. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostjal on muid sissetuleku allikaid, kui asjas esitatud tööleping OÜ-ga Average Grupp. Kostja vastuväidete kohaselt pole hageja õigustatud kostjalt nõudma enda ülalpidamiseks vahendeid hageja vääritu käitumise tõttu ning abielu lühikese kestuse tõttu. Kostja ei ole esitanud kohtule ainsatki tõendit hageja vääritu käitumise kohta. Pooled on oma abielu lahutanud Tallinna Perekonnaseisuametis ning millistel põhjustel abielu lahutati, teavad vaid osalised ise. Oluline oli kohtu arvates asjaolu, et hageja ei saanud alates 05.05.2008 enam vanemahüvitist ning oli 5 jätkuvalt lapsehoolduspuhkusel, hooldades alla kolmeaastast last ning tal endal puudusid seetõttu elatusvahendid. Alates 09.06.2008 asus hageja tööle ja omas sellest ajast iseseisvat sissetulekut. Seega oli hageja õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist perioodil 05.05.2008 – 09.06.2008 aluseks võttes

§ 23lg 2 sätteid.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et kokku kulub tal enda ja poeg J. ülalpidamiseks 7 750 krooni kuus. Nimetatud summa hõlmab üksnes hädavajalikke ja vältimatuid kulutusi. Hagejale riigi poolt makstav peretoetus summas 1 200 krooni ei kata tema vajadusi määral, et oleks võimalik hooldada ka poolte ühist last. Alates aprillist 2008 oli hageja sissetulek vaid 1 200 krooni. Hageja oli kohtu arvates arvanud enda ülalpidamiskulude hulka ka poeg J. ülalpidamiskulud. Hageja poeg J. ei ole poolte ühine laps, seega ei olnud hageja õigustatud endale ülalpidamise nõude esitamisel kostja vastu nõudma kostjalt ülalpidamist ka oma pojale eelmisest abielust või kooselust. Kohtu arvates võis hageja põhjendatud ja mõistlikuks ülalpidamise nõudeks kostja vastu olla 4 000 krooni perioodi 05.05.2008 – 09.06.2008 eest. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, s.o. lapse elatise määramise, hageja ülalpidamise ja menetluskulude jaotamise osas. Apellant on seisukohal, et lapse ülalpidamise määramise osas ei ole arvestatud järgmisi asjaolusid. Esialgsed toidukulud olid 2 745 krooni kuus. Kuna vastustaja elab kahe lapsega koos, siis selle summa peaks jagama kolmeks, sest selle eest on võimalik toita kolmeliikmelist peret. Seega toidukulud on 915 krooni, normaalsed ning mõistlikud kulud 2-aastase lapse jaoks. Vastustaja ei ole esitanud kviitungeid toidu ostmise kohta. Apellandi arvates eluasemekulud summas 800 krooni on mõistlikud. Riiete ja jalanõude vajadus summas 1 000 krooni kuus ei ole tõendatud. Apellandi arvates on mõistlik summa 800 krooni. Vastustaja ei ole esitanud arsti arvamust lapse haiguse kohta, millest saab järeldada, et laps ei ole haige või külmetab väga vähe. Apellandi arvates ei ole lapsel vaja nii palju ravimeid. Ravikindlustuse seaduse § 44 lg 4¹ kohaselt ravimite loetellu kantud ravimitele rakendatakse alla 4-aastase lapse puhul soodustust 100%. Apellandi arvates summa 300 krooni on mõistlik. Kulud hügieenitarvetele 500 krooni ei ole põhjendatud. Vastustaja ei ole esitanud ostukviitungeid antud summa ulatuses. Apellandi arvates on 400 krooni mõistlik summa. Apellandi arvates lapse arenguks kulub 400 krooni kuus. Seega on apellandi arvates mõistlikud kulud 3 615 krooni kuus, lisaks sellele tulumaks 21%, kokku 4 374 krooni ning arvestades

§ 49peab apellant tasuma 2 187 krooni kuus.

Tulumaksu arvestamine elatisraha sisse on mõttetu, kuna esimesel juhul apellandi tööandja raamatupidaja arvestab elatisraha tulumaksuvaba summa sisse, aga teisel juhul Maksu- ja Tolliamet aasta lõpus tagastab apellandile tasutud elatisrahast tulumaksu. Apellant leiab, et vastustaja varaline seisund on oluliselt parem kui apellandi varaline seisund. Otsuse tegemisel vastustaja ülalpidamise osas ei ole arvestanud maakohus järgmisi asjaolusid. Antud juhul apellandi varaline seisund ei võimalda ülalpidamist vastustajale maksta, apellandi brutopalk on 7 000 krooni kuus. Kohus võib

§ 24

p 2 kohaselt abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest või piirata seda kohustust tähtajaga, kui abielu kestis lühikest aega või muul kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusel. Abielu kestis lühikest aega: 3 aastat 4 kuud ja 20 päeva. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks on elatisraha 4 000 krooni, aga mitte 2 000 või 1 000 kooni. Loobudes kompensatsioonist ühisvara jagamiselepingu sõlmimisel on apellant vabastanud vastustaja laenu maksmisest tema eramu eest ning seega loonud tingimused vastustajale elamiseks ja lapse kasvatamiseks. Vastustaja ülalpidamine ei ole õiglane ja kahjustab ülemääraselt apellandi olulisi vajadusi. 6 Maakohus on ebaõigesti jaganud menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastustaja on esitanud valed andmed oma sissetuleku ja vara kohta ning ei ole teavitanud kohut tähtaegselt oma varalise seisundi muutumisest ja on viinud kohtu eksitusse. 04.06.2008 kohtumääruse kohaselt määrati vastustajale riigipoolne õigusabi, aga juba 09.06.2008 asus ta tööle AS-i A. T. keskmise palgaga 11 707 kooni kuus. Seega on vastustaja varaline seisund menetluse käigus tunduvalt muutunud ning lubab tal kinni maksta õigusabi kulud ilma riigi abita. Lisaks ei ületa õigusabikulud TsMS § 182 lg 2 p 1 piirmäära. Seega on vastustaja rikkunud TsMS § 189 lg 1 p-i 2, mille kohaselt kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saamise tingimused on ära langenud. 11.09.2008 hagi tagamise määruse kohaselt kohustas kohus apellanti maksma 2 175 krooni kuus elatist. Kohus on määrust tehes rikkunud seadust. Hagi tagamine ülalpidamisasjas on võimalik ainult elatisabi seaduse alusel ja ulatuses. ElatisAS § 4 lg 3 kohaselt elatisabi päevamäära on üks kolmandik lapsetoetuse määrast. Lapsetoetus on 150 krooni, s.o 50 krooni päevas. Seega kuus on 30 päeva x 50 krooni on 1 500 krooni, mitte 2 175 krooni. Elatis AS § 5 lg 1 kohaselt tuleb antud kohtumääruse täitmiseks pöörduda Pensioniameti, mitte kohtutäituri poole. Pangaväljavõtte kohaselt on apellant maksnud menetluse käigus elatisraha summas 1 000 – 3 000 krooni kuus. Seega on vastustaja saanud elatisabi kaks korda, üks kord riigilt ja teine kord apellandilt. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Menetlus ringkonnakohtus Ringkonnakohtu istungil vähendas hageja lapsele elatise nõuet ja soovib elatise 2 175 krooni kuus väljamõistmist. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada lapsele väljamõistetava elatise suuruse osas ja ringkonnakohtu otsusega määrata elatiseks 2 175 krooni kuus. Samuti tuleb tühistada otsus menetluskulude jagamise osas. Hagejale väljamõistetava elatise suuruse osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Pooltel on 04.11.2006 sündinud tütar D. P. ja maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja ei ole lapse suhtes ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Hageja palus välja mõista elatise alates 01.04.2008. Ringkonnakohtu istungil vähendas hageja oma nõuet ja palus välja mõista alates 01.04.2008 elatise 2 175 krooni, see on

§ 61

lg-s 4 sätestatud alammääras.

§ 60

lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

§ 61

lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Seega on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, see tähendab, et rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Hageja soovib elatist

§ 61

lg-s 4 sätestatud alammääras, mida ei saa kolleegiumi arvates lugeda ülemäära suureks ja mis arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

§ 61

lg-s 4 sätestatud määras elatise väljamõistmisel ei ole vajalik kohtul hinnata, milline summa kulub lapse vajaduste katteks. Eeltoodu tõttu jätab kolleegium tähelepanuta kostja väited lapse vajaduste ebaõige väljaselgitamise kohta. 7 Seoses lapsele elatise väljamõistmisega

§ 61

lg-s 4 sätestatud määras ei ole oluline ka see, kumb pooltest peab saadud elatiselt tasuma tulumaksu. Apellant väitis, et ta ei ole võimeline maksma elatist, kuna ta palk on 7 000 krooni kuus ja samuti tuleb tal ülal pidada kahte vanemat last. Kolleegium leiab, et üksnes väike palk või ebapiisav sissetulek ei vabasta töövõimelist vanemat

61 alusel elatise maksmisest. Maakohus on õigesti hinnanud kostja varalist võimekust. Kolleegium märgib, et olenemata sellest, et kostja sissetulek palgana on praegu väike, on kostja tegev äris, samuti on kostja pangakonto väljavõttelt võimalik tuvastada, et kostja on teinud suuremas summas sissemakseid sularahas. Kolleegium möönab, et elatise vähendamise aluseks võib olla asjaolu, et vanemal tuleb elatist nõudva lapse kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. Kostja selgituse kohaselt tasub ta vanematele lastele elatist kummalegi 1 500 krooni. Kolleegium leiab, et arvestades kostja äritegevust ja seda, et ka praegu on kostja N. I. OÜ juhatuse liige, ei ole alust järelduseks, et kostja ei ole võimeline teenima määral, mis tagab nii D. P. kui ka vanemate laste ülalpidamise vähemalt miinimummääras. Kohus võib

§ 70

lg 2 alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt. Hageja esitas hagi 05.05.2008 ja palus elatise välja mõista alates 01.04.

1. See on ühe kuu eest enne elatishagi esitamist. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti hagi rahuldanud mõistes elatise välja alates 01.04.
2. Samas ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja on tasunud 2008 aprillis 1 500 krooni. Samuti on 2008 maikuu eest tasutud 2 000 krooni, juunis 1 000 krooni, juulis 3 000 krooni ning septembris 1 500 krooni. Rohkem kostja elatist tasunud ei ole. Kolleegium leiab, et juba tasutud elatis tuleb väljamõistetavast elatisest maha arvata ja ajavahemiku 01.04.2008 kuni 01.10.2008 eest tuleb elatis välja mõista summas 4 050 krooni (13 050 krooni – 9 000). Alates 01.10.2008 tuleb välja mõista elatis 2 175 krooni kuus.

§ 22

lg 2 järgi on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Vaidlust ei ole, et tütar D. P. on sündinud ajal, kui pooled olid abielus ja hageja oli ajavahemikus 05.05.2008 kuni 09.06.2008 alla kolmeaastase lapsega lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek oli 1 200 krooni kuus. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt selle aja eest ülalpidamiseks vahendeid.

§ 24

p-de 1 ja 2 järgi võib kohus abikaasa vabastada teise abikaasa ülalpidamiskohustusest, kui elatist nõudva abikaasa käitumine abielu ajal oli vääritu või abielu kestis lühikest aega. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et hageja oli abielu ajal vääritu. Kolleegiumi arvates ei anna alust elatise nõude rahuldamata jätmiseks ka asjaolu, et abielu ei kestnud väga pikka aega. Tegemist on elatisega abikaasale, kes on alla kolmeaastase lapsega kodus, mis tähendab, et kostja kohustus hagejat ülal pidada võib kestagi ainult ajani, kui poolte tütar saab kolmeaastaseks, see tähendab, et elatise nõue on piiratud lühikese ajaga. Kolleegium leiab, et ühe kuu eest hagejale elatist 4 000 krooni tasuda ei ole kostjale liialt koormav. Elatise summa osas märgib kolleegium, et maakohus on elatise summa määramisel arvestanud hageja poolt toodud kulusid määras, mida kohus pidas mõistlikuks, ja sellest lähtudes määranud elatise suuruse. Maakohus jättis hageja arvestusest välja poeg Jüri vajaduste katteks kuluva. Apellant on vaidlustanud kaebuses ka maakohtu 11.11.2008 hagi tagamise määruse, millega kohustati apellanti tasuma kuni käesoleva tsiviilasja lõppemiseni elatist 2 175 krooni kuus. Kolleegium leiab, et otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses ei saa apellant vaidlustada maakohtu hagi tagamise määrust. Hagi tagamise määruse peale oli kaebajal võimalus esitada määruskaebus. 8 Menetluskulude osas on maakohus ebaõigesti välja mõistnud kostjalt riigilõivu riigituludesse. RLS § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta elatise nõude läbivaatamiselt riigilõivu, seega ei ole ka kostjal kohustust tasuda riigilõivu riigituludesse hagi rahuldamisel. Maakohus on vaidlustatud otsuses jätnud ülejäänud menetluskulud jagamata. Kolleegium leiab, et poolte menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 järgi, olenevalt hagi rahuldamise määrast. Hageja soovis elatise väljamõistmist summas 4 250 krooni ja ringkonnakohtu menetluses vähendas hageja oma nõuet 2 175 kroonile, mille kohus ka rahuldas. Hageja poolt endale taotletav elatis oli 6 100 krooni ja kohus rahuldas nõude 4 000 krooni ulatuses. Kolleegium leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb 40% maakohtus kantud menetluskuludest jätta hageja kanda ja 60% kostja kanda. Apellandi viide, te kohaldamisele kuulub TsMS § 164 lg 1 ei ole õige, kuna tegemist ei ole hagilise abieluasja ega põlvnemisasjaga. Tegemist on ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva hagiga. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ebaõige on kaebaja väide, et hageja ei ole teavitanud kohut oma varalise seisundi muutumisest. Koheselt pärast tööle asumist on hageja teatanud sellest kohtule. Seoses ringkonnakohtu poolt elatise suuruse mitteolulises määras muutmisega, mis toimus eelkõige selle tõttu, et hageja vähendas oma nõuet, leiab kolleegium, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta kaebaja kanda. Margo Klaar Ele Liiv Malle Seppik 9