3-08-2031/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 9 . juuni 2009 Tartu Haldusasja number 3-08-2031 Haldusasi Reet Kõvaski kaebus kaitsmiskomisjoni otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 08.09.2008 otsuse nr 5 tühistamiseks ja Tartu Ülikoolile ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu

1. veebruari 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Reet Kõvaski apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. mai 2009 Menetlusosalised Kaebaja – Reet Kõvask Vastustaja – Tartu Ülikool, esindaja Kristel Siimula-Saar RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2009 otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest
4. juunil
5. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. Reet Kõvask kaitses 03.06.2008 Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas bakalaureusetööd „Psüühiliste erivajadustega klientidele toetatud elamise teenuse osutamine: võimalused ja vajadused kolme institutsiooni näitel". Kaitsmiskomisjon hindas töö hindega „F". 06.06.2008 esitas R. Kõvask apellatsiooni sotsiaalteaduskonna dekaanile. Dekaan moodustas plagiaadikomisjoni, mis 16.06.2008 toimunud koosolekul leidis, et R. Kõvaski bakalaureusetöös esineb loomevargust. 01.07.2008 kutsus sotsiaalteaduskonna dekaan kokku apellatsiooni lahendamise komisjoni, mis leidis, et lõputöö hinne tuleb jätta muutmata. 25.07.2008 esitas R. Kõvask apellatsiooni vaidluskomisjonile, milles palus kaitsmise tulemust puudutavad otsused tühistada ning algatada uus kaitsmismenetlus või teha kaitsmise tulemuse hindamiseks uus otsus. Vaidluskomisjon jättis 08.09.2008 otsusega R. Kõvaski apellatsiooni rahuldamata.
7. R. Kõvask esitas 12.10.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidluskomisjoni 08.09.2008 otsuse nr 5 tühistamiseks ning vaidluskomisjoni kohustamiseks apellatsioon uuesti läbi vaadata. Kaebaja oli seisukohal, et vaidluskomisjon on jätnud apellatsiooni sisuliselt käsitlemata ning komisjoni otsus ei vasta haldusaktile esitatavatele nõuetele. Õige on, et vaidluskomisjon ei saa muuta diplomitöö juhendaja arvamust ega rakendada mõjutusvahendeid õppekorralduseeskirja nõuete mittejärgijate suhtes. Samuti ei saa komisjon sisuliselt hinnata kaitsmisel saadud hinnet. Eeltoodu ei tähendada aga seda, et vaidluskomisjon võib jätta apellatsioonis tõstatatud küsimused sisuliselt käsitlemata ning kontrollida vaid eelneva menetluse käigus koostatud dokumentide vastavust vorminõuetele. Kaebaja on vaidlustanud talle pandud hinde ning sellele järgnenud menetluse, kuna ta ei nõustu talle esitatud süüdistusega loomevarguses. Apellatsioonis esitatud küsimused juhendaja tegevuse ning diplomitöö eelkaitsmisega seotud probleemide kohta on osa eeltoodud küsimusest ja ei eelda iseseisvat menetlemist. Kaebaja ei ole pannud toime loomevargust, tema töö ei ole plagiaat ning seda tulnuks hinnata lähtudes töö sisust ning vormistamisest. Kaebaja on jäetud ilma võimalusest saada teada talle esitatud süüdistuste sisust ning ennast nende vastu kohaselt kaitsta. Igasugune eksimine viitamist reguleerivate reeglite vastu ei saa olla automaatselt akadeemiline petturlus. Kaebaja töös ei ole kasutatud võõra töö olulist osa oma seisukohtadena ning üks puuduv viide ei saa olla käsitletav loomevargusena. R. Kõvaski diplomitöö hinnati enne plagiaadikomisjoni istungit hindega "F" ning sellega rikuti oluliselt tema õigust ennast kaitsta. Vaidluskomisjon on hinnanud eeltoodud rikkumise formaalseks, kuna see polevat mõjutanud küsimuse sisulist lahendamist. Kaebaja ei saa eeltoodud seisukohaga nõustuda, kuna enne tema seisukohtade ärakuulamist oli tema tööle pandud mitterahuldav hinne. Vaidluskomisjoni 08.09.2008 otsus on haldusakt, mis peab vastama haldusaktile kehtestatud nõuetele, kuid see otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg-le
8. Kaevatavas otsuses ei ole vastust peamisele küsimusele, milles seisneb väidetav loomevargus. Seega on haldusakt motiveerimata ning rikub oluliselt kaebaja õigust teada tema suhtes toimuva menetluse käiku ning langetatud otsuste põhjendusi.
9. Vastustaja Tartu Ülikool ei nõustunud R. Kõvaski väitega, et ta on vaidlustanud talle pandud hinde ning järgnenud menetluse, kuna ta ei nõustu talle esitatud süüdistusega loomevarguses. R. Kõvask ei ole vaidluskomisjonile esitatud apellatsioonis sellist seisukohta väljendanud ning apellatsioonist ei ole aru saada, et R. Kõvask ei võta omaks süüdistust loomevarguses. HMS § 76 lg 2 p 4 järgi tuleb vaides märkida põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Esitatud apellatsioonis ei ole R. Kõvask märkinud vaide esitamise põhjusena seda, et ta ei nõustu loomevarguse süüdistusega. Vastu vaieldakse ka väitele, et kaebaja on jäetud ilma võimalusest saada teada talle esitatud süüdistuse sisu ega saa ennast süüdistuste vastu kaitsta. Vaidluskomisjoni käsutuses oli kirjavahetus dekanaadi juhataja ja R. Kõvaski vahel, millest nähtus, et 12.06.2008 teavitas dekanaadi juhataja kaebajat plagiaadikomisjoni koosolekust ning ka sellest, millised olid viitamisega seotud probleemid tema töös. Nimetatud vigu saab käsitleda otseselt plagiaadina. Dekanaadi juhataja 12.06.2008 kirjale oli lisatud magistrand Lauri Veski poolt tehtud analüüs R. Kõvaski bakalaureustööle, kus on välja toodud, mis allikaid on kasutatud ilma neile viitamata. Arusaamatu on kaebaja väide, et ta ei ole saanud ennast loomevarguse süüdistuse vastu kaitsta. R. Kõvaski vaidluskomisjonile esitatud apellatsioonist nähtub, et ta on saanud ennast plagiaadikomisjoni ees kaitsta. Sellele tugines ka vaidluskomisjon oma otsuses. Vaidluskomisjon on oma otsuse punktis 2 käsitlenud loomevarguse menetlemist sotsiaalteaduskonnas ning leidnud, et tehtud vigade parandamisel järgiti teaduskonnas kehtestatud korda ning õppekorralduseeskirja vastavaid nõudeid plagiaadi tuvastamisel. Lisaks 2 tuleb arvestada asjaoluga, et vead plagiaadi menetlemisel ei saanud mõjutada plagiaadikomisjoni otsust. Kui plagiaat on juba toime pandud, siis ei saa plagiaadikomisjoni otsus sõltuda sellest, kas tööle on juba hinne pandud või mitte. Nõustuda ei saa väitega, et kaebaja pole saanud kaevatavas otsuses vastust peamisele küsimusele - milles seisneb väidetav loomevargus ning seetõttu on haldusakt motiveerimata. Kaebaja 25.07.2008 esitatud apellatsioonis on rõhk teaduskonnas toimunud apellatsiooni lahendamise käigul, mitte loomevargusel. Kaebaja ei saa vaidluskomisjoni otsuse tühistamise nõudes tugineda asjaolule, mida ta ei ole väljendanud oma vaidluskomisjonile esitatud apellatsioonis. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. veebruari 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohasel ei ole vastustaja vaideotsuse tegemisel rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidluskomisjoni otsuses ei ole kaebaja apellatsiooni jäetud sisuliselt käsitlemata. Komisjoni otsus vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele. Ülikooli õppe- ja eksamikorralduse regulatsioon peab kindlustama õppetöö nõuetekohase kulgemise ja tagama eelkõige üliõpilaste põhiõigused. Õppevabadus on põhiõiguseks, mis hõlmab eelkõige õppeainete vaba valikut, õigust vabalt määratleda eelistusi õppekava siseselt ning teaduslike ja kunstiliste arvamuste kujundamist ja avaldamist. Eksamiõiguses, mille hulka loeb kohus ka lõputöö kaitsmise tulemuse, on eriti olulisel kohal põhiõigused, kuna eksamikorraldus peab vastama nii üliõpilaste võrdsusõigusele ja elukutse valiku vabadusele kui ka õigusele kohtulikule kaitsele. Selleks, et kohtul esineks alus vastavate otsustuste tühistamiseks, peab eksamikorralduse nõudeid olema rikutud oluliselt. Vastustaja on tunnistanud teatud eksimust sotsiaalteaduskonna sisese regulatsiooni vastu tähtaegade ja plagiaadikomisjoni kokkukutsumisega hilinemisega seonduvalt. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, et avaliku võimu organil on kohustus pidada oma ülesandeid täites kinni seaduses ettenähtud tähtaegadest. Samas ei ole kaitsmiskomisjoni poolt TÜ õppekorralduseeskirja p 121 kolmandas lauses sätestatud tähtaja ühepäevaline eiramine taoliseks rikkumiseks, mille alusel saaks tuvastada kaebaja põhiõiguste rikkumist. Vastustaja on samuti omaks võtnud, et sotsiaalteaduskonnas kehtinud plagiaadi- ehk loomevargusjuhtumite eeskirja (tl 101) kohaselt pidi komisjoni kokku kutsuma enne bakalaureusetöö hindamist. Kuna komisjon on tuvastanud loomevarguse esinemise ja eeskirja puhul on tegemist ülikoolisisese korralduslikku laadi aktiga, siis ei ole selle eeskirja täpne järgimata jätmine selliseks rikkumiseks, mis oleks käesoleval juhul mõjutanud asja otsustamist. Viidates HMS §-le 58, ei ole nimetatud eksimused saanud ega võinud mõjutada asjas tehtud otsustusi. Nii eksamitel tehtud otsustused kui ka bakalaureusetöö kaitsmise tulemused kuuluvad piiratud kohtuliku kontrolli alla. Kohus ei ole pädev kontrollima üliõpilase teadmistele ja oskustele antud pedagoogilist hinnangut. Kohus saab anda hinnangu sellele, kas eksam või kaitsmine on korraldatud vastavuses eksami korraldamist sätestavate eeskirjadega. Eksamikorraldust sätestavate eeskirjade rikkumise korral tühistab kohus eksami tulemuse üksnes siis, kui tuvastatud rikkumised võisid mõjutada eksami tulemust. Bakalaureusetöö kaitsmise puhul tuleb lähtuda analoogsest põhimõttest. Kohus on volitatud kontrollima eksami ja kaitsmise tulemust sisuliselt siis, kui eksami tulemus võib mõjutada kaebaja edasist elukäiku, kui eksamitulemusest sõltub isiku õigus töötada valitud kutsealal või vastaval ametikohal. Taolisi asjaolusid ei ole kaebaja poolt välja toodud. Vastustaja on selgitanud, millal on kaebajal võimalik taotleda enda reimmatrikuleerimist ja õigust kaitsta ülikoolis bakalaureusetööd eksternina. Vastustaja otsustused on sisuliselt kontrollitavad. Kohtule esitatud materjalide pinnalt on kontrollitav vaidlusaluse haldusakti faktiline ja õiguslik alus. Loomevargusjuhtumi komisjoni protokolli (tl 97) kohaselt esineb kaebaja lõputöös loomevargust. Kuna kaebajal oli võimalik osaleda komisjoni töös, siis oli talle sisuliselt tagatud ka ärakuulamisõigus ehk kaebajal oli 3 võimalus ennast kaitsta. Apellatsioonikomisjoni koosoleku protokolli (tl 99) kohaselt on tegemist ilmse loomevargusega, mille tõttu on otsustatud jätta lõputöö hinne muutmata. Analüüsitud R. Kõvaski bakalaureusetöö (tl 33-78) pinnalt ei saa kohus teha apellatsioonikomisjonist erinevat järeldust, kuna kohtul puuduvad tõendid, mille alusel kummutada komisjoni järeldus, et kaebaja taotles bakalaureuse kraadi andmist sisuliselt pettusega. Dekaani 25.06.2008 vastusest (tl 98) tuleneb vastustaja otsustuste sisuline õiguslik alus, milleks on õppekorralduseeskirja punkt 183.4., mille kohaselt on akadeemilise petturlusena muuhulgas käsitletav kellegi teise isiku kirjaliku töö osade kasutamine nõuetekohase akadeemilise viitamiseta. Käesoleval juhul ei ole tegemist eksimisega viitamist reguleerivate reeglite vastu, vaid õppekorralduseeskirja punktis 183.
12. kirjeldatud teoga. Vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei esine alust ka erapooletuse nõude rikkumise motiivil, kuna vastustaja on asja kaasanud erinevaid komisjone ja akadeemilist personali, mille tõttu ei saa otsustuste tühistamise aluseks olla ka väidetavatest akadeemilistest vastuoludest tulenev erapoolikus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. R. Kõvask esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
14. veebruari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus eksinud tõendite hindamisel ning vääralt kohaldanud menetlusõiguse norme. Halduskohtu seisukoht, et kaevatav haldusakt vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele ei ole põhjendatud. Vaidlustatud haldusakt ei ole sisuliselt kontrollitav, kuna sellest ei nähtu R. Kõvaski apellatsiooni läbivaatamise käik ja ulatus ning argumendid, millele tuginedes jäeti apellatsioon rahuldamata. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et tema apellatsiooni menetlemisel toimunud rikkumised ei ole olulised asja sisulise lahendamise seisukohast. Vaatamata sellele, et R. Kõvask on kohtueelses menetluses püüdnud saada selgitust, milles väidetav loomevargus seisneb, on antud küsimus jäänud vastuseta. Olukorras, kus juhendaja ning üks retsensent on pidanud tööd nõuetele vastavaks ning teine retsensent on tööd sisuliselt arvustanud, pidanud seda sisult ebarahuldavaks, on mõistetav üliõpilase soov teada, millest on tingitud selline arvamuste erinevus. Samuti ei ole asjakohane olukord, kus pärast üliõpilase tööle hinde panemist tellitakse lisaretsensioon ning töö hindamine jätkub mingil ülikooli õigusaktides sätestamata viisil, kusjuures üliõpilase olukord selle tulemusena halveneb. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kohus saab sisuliselt kontrollida eksami ja kaitsmise tulemusi ainult siis kui need võivad mõjutada kaebaja edasist elukäiku, kuid antud juhul ei ole R. Kõvask selliseid asjaolusid esile toonud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt eksmatrikuleeriti kaebaja väidetava loomevarguse tõttu ülikoolist ning vastustaja väide, et R. Kõvaskil on võimalik esitada taotlus enda rematrikuleerimiseks, ei saa tähendada seda, et ülikoolist väljaarvamine ei muudaks mingil viisil tema elukäiku ega kahjustaks tema õigusi. Halduskohtu käsitlus on otseses vastuolus Riigikohtu määruses nr 3-3-1-97-08 avaldatud seisukohaga, et halduskohtul tuleb otsust, mille kohaselt on eksam sooritatud mitterahuldavalt, tõhusa õiguskaitse tagamiseks sisuliselt kontrollida.
15. Vastustaja Tartu Ülikool vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei saa õigeks pidada apellandi väidet, nagu poleks kohus tähelepanu pööranud kõikidele asjaoludele. Halduskohtu otsusest nähtub, et kohus on otsuse tegemisel lähtunud kõigist asjas kogutud tõenditest. Vastustaja ei nõustu apellandi seisukohaga, et vaidluskomisjoni otsusest ei nähtu, kas ja millises ulatuses on eelnenud menetlustoimingute käiku kontrollitud. Vaidluskomisjoni 8.09.2008 otsuses on välja toodud, millised asjaolud tuvastatud on, viidates tõenditele. Halduskohus on otsuses 4 jõudnud õigesti järeldusele, et vaidluskomisjoni otsuses ei ole kaebaja apellatsiooni jäetud sisuliselt käsitlemata. Komisjoni otsus vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele. Apellant on alles kohtumenetluses väljendanud seisukohta, et ta ei nõustu süüdistusega loomevarguses. Apellandi poolt vaidluskomisjonile esitatud apellatsioonist nähtub, et apellatsiooni esitaja peamiseks küsimuseks on, kas sotsiaalteaduskonna komisjonide töö on toimunud õigesti. Vaidluskomisjon tuvastas sotsiaalteaduskonna poolt ülikoolisiseste menetlusnõuete rikkumised, kuid leidis, tuginedes HMS §-le 58, et need rikkumised ei saanud mõjutada asjas tehtud sisulist otsust. Sellest tulenevalt jäeti R. Kõvaski apellatsioon rahuldamata. Vaidluskomisjoni 8.09.2008 otsus nr 5 vastab HMS § 86 lg 2 ja § 56 nõuetele. Otsuses on vastused R. Kõvaski apellatsioonis esitatud küsimustele, välja on toodud, millistele tõenditele komisjon tugines. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis näitaksid, et bakalaureusetöö tulemusest sõltub tema õigus töötada valitud kutsealal või vastaval ametikohal. Apellant on vastavat halduskohtu seisukohta tõlgendanud meelevaldselt. Halduskohus ei saanud 25.02.2009 välja kuulutatud otsuses teada Riigikohtu 5.03.2009 seisukohta. Halduskohtu järeldus ei ole vastuolus apellandi poolt viidatud Riigikohtu 5.03.2009 lahendis nr 3-3-1-97-08 toodud seisukohaga. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-20-00 asunud seisukohale: „Kohtuliku kontrolli tagamiseks peavad eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni otsus olema kontrollitavad.". Halduskohus on neid R. Kõvaski kaebuse lahendamisel kontrollinud ning tuginedes tõenditele kogumis leidnud, et vastustaja otsustused on sisuliselt kontrollitavad. Vaidlustatud halduskohtu otsus vastab HKMS § 25 lg-s 2 toodud nõuetele ning ei ole vastuoluline. Halduskohus on otsuses väljendanud seisukohta, et kohus ei ole pädev kontrollima üliõpilase teadmistele ja oskustele antud pedagoogilist hinnangut. See tähendab seda, et kohus ei ole pädev kontrollima, kas bakalaureusetöö oma sisult ja tasemelt vastab sellele pandud hindele. Kohus on pädev tuvastama loomevarguse olemasolu. Halduskohtusse esitatud kaebuses leidis R. Kõvask, et tema töös ei ole kasutatud võõra töö olulist osa oma seisukohadena ning üks puuduv viide ei saa olla käsitletav loomevargusena, mistõttu kontrollis halduskohus loomevarguse olemasolu. Halduskohtu otsus on ka kooskõlas Riigikohtu 5.03.2009 lahendis nr 3-3-1-97-08 toodud seisukohaga, et halduskohtul tuleb otsust, mille kohaselt on eksam sooritatud mitterahuldavalt, tõhusa õiguskaitse tagamiseks sisuliselt kontrollida, kasutades vajadusel eksperdi abi. Halduskohus on sisuliselt kontrollinud loomevarguse olemasolu R. Kõvaski bakalaureusetöös. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
17. veebruari 2009 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ringkonnakohus nõustub enamuse halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Iseenesest on õige kaebaja viide Riigikohtu 05.03.2009 lahendile nr 3-3-1-97-08 ja väide, et halduskohus ei ole kindlaks teinud ega arvestanud tema taotlust, milleks oli ka lõputöö kaitsmiskomisjoni tegevuse ja komisjoni poolt välja pandud hinde „F“ õiguspärasuse kontrollimine tulenevalt halduskohtule esitatud kaebuses märgitust, et ta vaidlustas ka temale pandud hinde ning sellele järgnenud menetluse ja ei ole nõus esitatud süüdistusega loomevarguses. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud, et kohus peab kaebuse sõnastusest ja kontekstist lähtudes ise kindlaks tegema kaebaja taotluse. Samas ei ole see menetlusnormi rikkumine veel aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele, sest ringkonnakohus saab ise anda hinnangu kaebaja väidetele kaitsmiskomisjoni tegevuse ja otsuse 5 õiguspärasuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et kaitsmiskomisjoni tegevuse ega ka otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks pole alust. Toimiku materjalidest nähtuvalt viidi kaebaja lõputöö kaitsmine läbi TÜ õppekorralduseeskirja p 118 alusel moodustatud kaitsmiskomisjoni poolt ja eeskirjas ettenähtud korras, välja arvatud osas, mis puudutas eeskirja p-s 121 märgitud lõputööde kaitsmise tulemuste kindlakstegemise tähtaega (mitte hiljem kui 1 tööpäeva jooksul kaitsmise toimumisest). Käesoleval juhul toimus lõputöö kaitsmine 03.06.2008, kuid kaitsmise tulemused tehti teatavaks 05.06.2008, s. o 1-päevase hilinemisega. See rikkumine ei anna ringkonnakohtu arvates alust kaebuse rahuldamiseks. Selleks ei anna alust ka kaebaja väited, et ta läbis eelkaitsmise ning tema lõputöö esitati komisjonile koos juhendaja arvamusega, mis lubas lõputöö kaitsmisele ja retsensendi ettepanekuga hinnata tema lõputööd hindega „C“. TÜ õppekorralduseeskirja p 120 järgi hinnatakse lõputööd avalikul kaitsmisel ning p 121 järgi hindab lõputöö kaitsmise tulemusi lõplikult kaitsmiskomisjon. Seega ei ole välistatud olukord, kus kaitsmiskomisjon hindab avalikul kaitsmisel lõputööd teisiti, kui seda on eelnevalt teinud juhendaja ja retsensent. Käesoleval juhul nähtub kaitsmiskomisjoni esimehe vastusest kaebajale (toimiku lk 136), et komisjonil tekkisidki kaebaja lõputöö avaliku kaitsmise käigus kahtlused seoses bakalaureusetöö nõuetele vastavusega. Selle tõttu tegi M. Selg komisjoni palvel täiendava retsensiooni, millest selgus, et töös esineb lõike, mis on viitamata kopeeritud ja seega käsitletavad õppekorralduseeskirja p 183.4 järgi akadeemilise petturlusena. Kaebaja väide, et õppekorralduseeskiri sellise täiendava retsensiooni tegemise võimalust ette ei näe, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lõputöö nõuetele vastavuse hindamisel täiendava retsensiooni tegemiseks vaja õppekorralduseeskirjast tulenevat alust. Eelnimetatud retsensioon on esitatud ka halduskohtule (toimiku lk-d 131-135) ja selles on konkreetselt välja toodud kaebaja lõputöö need lõigud, mis on kopeeritud teistest tekstidest ilma viitamata või viidates allikale, millest see tekst tegelikult ei pärine. Sotsiaalteaduskonna nõukogu otsusega nr 3 kinnitatud üliõpilastöödes allikate kasutamise ja nendele viitamise korra p-s 4 on märgitud, et iseseisva töö kirjutamisel tuleb viidata korrektse akadeemilise viitamise abil kõigile töö koostamisel kasutatud ning teiste poolt loodud kirjalikele töödele, lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele ja nimetatud põhimõtte järgimata jätmine loetakse plagiaadiks. Kuna kaebaja bakalaureusetöö ei vastanud eeltoodu tõttu nõuetele ja see nõuetele mittevastavus oli asja materjalidest nähtuvalt tuvastatud enne kaitsmistulemuste e. hinde teatavakstegemist, siis ei ole alust tunnistada komisjoni tegevust ja otsust õigusvastseks. Kaitsmiskomisjoni vastusest nähtuvalt on komisjon algselt leidnud, et kaebaja võiks bakalaureusetöö teha uuesti ja korrektselt ning esitada selle kaitsmiseks järgmisel aastal, mis vastab õppekorralduseeskirja p-s 123 märgitud võimalusele. Asjaolu, et enne 05.06.2008 ei olnud kokku kutsutud nn. plagiaadikomisjoni, mis moodustatakse sotsiaalteaduskonnas plagiaadijuhtumite menetlemise eeskirja (toimiku lk 87) lg 1 alusel, ei ole ringkonnakohtu arvates samuti alus kaebuse rahuldamiseks. Nimetatud eeskirja lg 1 iseenesest ei kohusta plagiaadikomisjoni kokku kutsuma enne lõputöö kaitsmise tulemuste teatavaks tegemist, vaid ütleb üksnes seda, et plagiaadikahtlusega isikule antakse võimalus oma tegevuse selgitamiseks ja enda kaitsmiseks komisjoni ees, milline võimalus kaebajale ka plagiaadikomisjoni 16.06.2008 koosoleku protokolli kohaselt anti (toimiku lk. 97). Vastustaja tõlgendusega, et lõputööde kaitsmisel ilmnevate plagiaadikahtluste korral tuleks plagiaadikomisjoni kokku kutsuda enne lõputöö hinde väljapanemist, ringkonnakohus ei nõustu. Liiatigi on eelpoolnimetatud eeskiri halduse siseakt. Siseaktid ei ole üldjuhul halduskohtule siduvad. Ammugi ei saa siseaktis sisalduva menetlusreegli rikkumine olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui rikkumine ei mõjutanud haldusotsuse sisu. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt saab vaideotsuse peale esitada kaebuse juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega, et selliste asjaolude esinemist R. Kõvaski apellatsiooni läbivaatamisel ja vastava vaideotsuse tegemisel ei ole esinenud, mistõttu puudub 6 alus vaidluskomisjoni 08.09.2008 otsuse nr 5 tühistamiseks ja vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja apellatsioon uuesti läbi vaadata. Kuna halduskohus on vaidlustatud otsuses juba andnud oma hinnangu kaebaja väidetele, mis puudutavad vaideotsuse väidetavat vastuolu HMS §-ga 56 lg 1 ja ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaideotsus vastab oma sisult haldusaktile esitatavatele nõuetele, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks apellatsioonkaebuses esitatud samasisulisele väitele uuesti vastata. Kuna kaebajale kaitsmiskomisjoni poolt saadetud selgitusest ja retsensioonist ning kaebaja apellatsiooni menetlemisel talle teatavaks tehtud materjalidest (plagiaadikomisjoni poolt täiendavalt tellitud ekspertiis, dekaani vastused kaebajale, apellatsioonikomisjoni koosoleku protokoll, vaidluskomisjoni otsus) nähtuvad ka need põhjused, miks asuti seisukohale, et kaebaja lõputöös esineb loomevargust, siis ei ole põhjendatud kaebaja väited sell kohta, et ta ei ole käesoleva ajani aru saanud, milles see loomevargus seisneb. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 järgi tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega ka menetluskulude nimekirja. Ivo Pilving Agu Timmi 7 Maili Lokk