KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-2047 Haldusasi S.P. kaebus Tartu Ülikooli õppeprorektori 16. septembri 2009. a korralduse nr 3042 P2 ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaani 18. septembri 2009. a otsuse nr 00443-2-1/MJ tühistamiseks ning üliõpilaseks ennistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus S.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 27. mai 2009 Menetlusosalised Kaebaja – S.P. Vastustaja – Tartu Ülikool RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2009. a otsus muutmata. 2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kaebaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 13. juulini 2009. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Ülikooli õppeprorektori 16. septembri 2008. a korraldusega nr 3042 P2 eksmatrikuleeriti S.P. ülikooliseaduse (ÜS) § 14 lg 3 p-de 61 ja 11 ning Tartu Ülikooli nõukogu 26. mai 2006. a määruse nr 6 „Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri“ p 135.3.7 alusel. Tartu Ülikooli dekaani 18. septembri 2008. a korraldusega nr 00443-2-1/MJ arvati S.P. majandusteaduskonna bakalaureuseõppe majandusteaduse õppekava eksternina sooritajaks alates 17. septembrist 2008 kuni 31. augustini 2009. 2. S.P. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus õppeprorektori ja dekaani korraldused tühistada. Kaebuse põhjendused:
- a)Kaebaja Tartu Ülikooli astumise ajal puudus õppekorralduseeskirjas säte, mis andis õiguse samas aines nelja eksami negatiivse sooritamise korral üliõpilane eksmatrikuleerida. Kaebaja ei olnud teadlik õppekorralduseeskirja muutmisest.
- b)Vaidlustatud õppeprorektori korraldus ei ole õiguspärane, sest selle andmisel on oluliselt rikutud menetlusnorme, see on põhistamata ning selles puudub kaalutlusotsus. Kaebajat ei ole kaasatud vaidlustatud korralduse andmise menetlusse, olukorras, kus see oli haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 kohaselt kohustuslik. Vaidlustatud korralduse tegemisel rikuti menetlustähtaega ja kaebajal oli tekkinud õiguspärane ootus, et korraldust ei anta.
- c)Vaidlustatud korralduse andmisel olid täitmata HMS § 67 lg-st 2 tulenevad soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamise lubatavuse tingimused. Kaebajat teavitati 5. septembril 2008 dekaani korraldusest nr 00359/-2-1/MJ, mille alusel viidi ta üle kolmanda kursuse üliõpilaseks. Kaebaja tegi oma elukorralduses muudatusi lähtudes sellest, et ta saab õpinguid jätkata. Korraldust on põhjendatud kaebaja edasijõudmatusega, kuid on jäetud arvestamata, et kaebaja on täitnud vajaliku mahu õppekavast ning isegi ületanud selle. Eksmatrikuleerimine on antud juhul põhjendamatu ning ebaproportsionaalselt range otsus. 17. novembril 2008. a kaebuse täienduses esitas kaebaja täiendava taotluse ennistada ta 3. a üliõpilaseks Tartu Ülikooli majandusteaduskonna riigieelarvelisele õppekohale alates 16. septembrist 2008. 3. Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:
- a)Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p 135.3.7 näeb ette ühes õppeaines (v.a arsti, hambaarsti- ja proviisoriõppes) neljal korral negatiivse eksami tulemuse saamisel eksmatrikuleerimise. Nimetatud säte on jõustunud 3. septembril 2007. Kaebaja on majandusteaduse õppekava üliõpilane ning on sooritanud neljal korral eksami õppeaines „Võlaõigus“ hindele „F“. Kaebaja ei ole vaidlustanud eksami tulemusi ega asjaolu, et ta on eksamit käinud sooritamas neli korda. Tulenevalt ÜS § 42 lg-st 2 peab üliõpilane järgima ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud nõudeid. Seega pidi kaebaja olema teadlik ka kehtivast õppekorralduseeskirjast ja sellest, et Tartu Ülikool teeb eksmatrikuleerimise otsuse, kuna kaebaja sooritas neljal korral samas aines eksami negatiivsele tulemusele. Isegi kui ülikool on rikkunud tähtaega eksmatrikuleerimise korralduse väljaandmisel, ei muudaks see asja sisulist otsustust. Tulenevalt HMS §-st 58 ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist või tühistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel on rikutud menetlusnõudeid, kui see ei mõjutanud otsustust sisuliselt.
- b)Eksmatrikuleerimise otsuse tegemisel ei näe ülikooli õigusaktid ette kaalutlusotsuse tegemist. Kaalutlusõigust kohaldatakse juhtudel, kui seadus seda ette näeb. Antud juhul ei olnud vajalik otsustuse kaalutlemine, kuna eksmatrikuleerimine tulenes otseselt asjaolust, et üliõpilane sooritas eksami neljal korral samas aines negatiivsele tulemusele. Põhjendamatu on kaebaja väide, et ta ei ole saanud asja kohta selgitusi anda. Kaebaja ei ole pöördunud ülikooli administratsiooni poole taotlusega anda asja kohta selgitusi. Kaebaja on pöördunud üksnes avaldusega ülikooli poole enda arvamiseks eksterniks, mille alusel on kaebaja majandusteaduskonna dekaani 18. septembri 2008. a korraldusega arvatud eksterniks. Kaebaja on nõudnud nimetatud otsustuse tühistamist, kuigi ta kirjutas ise avalduse eksterniks arvamise kohta. Samas ei ole kaebaja välja toonud asjaolusid, kuidas nimetatud otsustus rikub kaebaja õigusi.
- c)Asjas ei oma tähtsust majandusteaduskonna dekaani 5. septembri 2008. a korraldus, mille alusel on kaebaja ekslikult arvatud 3. aasta üliõpilaseks. Nimetatud haldusakt ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks. Samuti ei ole vaidlusesemeks selle haldusakti kehtetuks tunnistamise akt. Kaebaja on vaid märkinud, et lubamatu oli selle korralduse kehtetuks tunnistamine. HMS § 66 lg 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, arvestades seaduse §-s 67 sätestatut nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätes- 2 ta teisiti. Asjakohatud on kaebaja viited tema majanduslikule olukorrale seoses õppelaenu mittesaamisega ja kaebaja elukorralduse muutumisele, samuti asjaolud, et kaebaja on täitnud vajaliku mahu õppekavast ja seda isegi ületanud ning võtnud osa õppetööst ajal, mil ta oli vormistatud akadeemilisele puhkusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. S.P. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus täies ulatuses rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus ei ole tõendeid hinnanud ning kohtuotsus on põhjendamata. Kohus on lähtunud vaid vastustaja seisukohtadest ja jätnud hindamata väited ja tõendid kogumina. Kohus ei ole tähtaegadele ja tähtaegade rikkumisele tähelepanu pööranud ning on jätnud kaalumata sellega kaasnevad tagajärjed.
- b)Väär on halduskohtu seisukoht, et kaebuse esemeks ei ole majandusdekaani 5. septembri 2008. a korralduse kehtetuks tunnistamise akt. Dekaani korralduse kehtivus lõpetati õppeprorektori 16. septembri 2008. a korraldusega. Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et dekaani 5. septembri 2008. a korraldus on õigusvastane, ja selle kehtetuks tunnistamise hindamisel on kohus vääralt lähtunud HMS § 66 lg-st 1. Antud korraldusel ei esine mingeid õigusvastasuse tunnuseid. Seetõttu tulnuks kehtetuks tunnistamisel kohaldada HMS § 66 lg-t 2. Õppeprorektori 16. septembri 2008. a korraldusega on rikutud HMS § 66 lg 2 p-s 1 sätestatud haldusakti väljaandmise tingimusi. Haldusorgan jättis menetlusosalise menetlustoimingutesse kaasamata. Halduskohus ei ole arvesse võtnud kaebaja seisukohta, et vastustaja ei ole vaidlustatud korralduse andmisel kaalunud isiku ja avaliku huvi vahekorda ning isiku elukorralduse muutmise aspekti seoses dekaani 5. septembri 2008. a korralduse kehtetuks tunnistamisega.
- c)Kui kaebaja ennistatakse Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 3. aasta riigieelarvelise õppekoha üliõpilaseks, tuleb tühistada Tartu Ülikooli dekaani 18. septembri 2008. a korraldus, sest langevad ära kaebaja eksterniks kinnitamise alused. 5. Tartu Ülikooli vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
- a)Väär on kaebaja väide, et halduskohus on lähtunud vaid vastustaja seisukohtadest ja jätnud hindamata väited ja tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 66 ei kuulu asjas kohaldamisele.
- b)Tulenevalt HMS § 33 lg-st 1 ei kohaldu haldusmenetluses tähtaegade ületamisel TsMS sätted tagajärgede kohaldamisel. Halduskohus on tähtaja rikkumise osas õigesti lähtunud HMS §-st 58. Dekaani 5. septembri 2008. a korraldus oli õigusvastane, kuna see anti välja ekslikult, jättes arvestamata asjaolu, et kaebaja oli sooritanud ühes õppeaines neljandat korda eksami negatiivsele tulemusele. Selle tõttu on halduskohus kohaldanud õigesti HMS § 66 lgt 1. Õppeprorektori korraldusega ei ole dekaani 5. septembri 2008. a korraldust kehtetuks tunnistatud. Õppeprorektor ei pidanud eksmatrikuleerimise korraldust välja andes arvestama asjaolu, et üliõpilane on ekslikult üle viidud järgmise aasta üliõpilaseks. Samuti ei mõjutanud järgmise aasta üliõpilaseks üleviimine ülikooli õigust ja kohustust üliõpilane eksmatrikuleerida, kui esineb eksmatrikuleerimise alus. Ühes õppeaines neli korda eksamil negatiivse tulemuse saanud üliõpilase eksmatrikuleerimisel puudub õppeprorektoril kaalutlusõigus.
- c)Kaebaja eksterniks arvamise aluseks on isiku avaldus. Kui kaebaja ei soovi täita majandusteaduse õppekava eksternina, on tal võimalus esitada avaldus eksterni staatusest välja arvamise kohta. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid täies mahus korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus põhjendatud ja vastab seega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg-le 3. Asjaolu, et halduskohus ei ole kaebaja väidetega nõustunud, ei tähenda otsuse põhjendamatust ega „vaid vastustaja seisukohtadest lähtumist“. 8. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et pärast Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja p-s 1361 sätestatud tähtaega ei ole üliõpilase eksmatrikuleerimine ühelgi juhul võimalik. Nimetatud sätte eesmärk on tagada õigus menetlusele mõistliku aja jooksul, mitte kohaldada eksmatrikuleerimise suhtes aegumist. Eksamil läbikukkumine ei ole süütegu ja eksmatrikuleerimine ei ole karistus. Seetõttu ei saa eksmatrikuleerimist võrrelda nt distsiplinaarkaristusega, mille kohaldamise aeg peab olema õiguskindluse kaitseks rangelt piiritletud. Ka kaebaja ei väida, et õppekorralduseeskirja p 1361 välistaks hilisema eksmatrikuleerimise täielikult. Ka ringkonnakohus leiab, et HMS § 41 kohaselt on haldusorganil mõjuval põhjusel võimalik õigusaktis sätestatud tähtaegu ületada ning see tuleb teha menetlusosalistele viivitamatult teatavaks. Haldusorgani poolt tähtaja järgmise takistusest teatamata jätmine on menetlusviga, mis HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 ei too iseenesest kaasa haldusakti tühistamist. Käesoleval juhul ei mõjutanud menetlusviga asja sisulist otsustamist. 9. Kaebajal, kelle eksmatrikuleerimine oli imperatiivse õigusnormiga üheselt ette nähtud, ei saanud ka pärast tähtaja möödalaskmist tekkida õiguspärast ootust, et tema suhtes õppekorralduseeskirja p 1361 ei kohaldata. Õiguspärane ootus eksmatrikuleerimata jäämise suhtes võib tekkida siis, kui ülikool viivitab eksmatrikuleerimisega ebamõistlikult kaua, ennekõike, kui üliõpilasel võimaldatakse vaatamata eksmatrikuleerimise aluse ilmnemisele jätkata olulises ulatuses õppetööd. Eksmatrikuleerimise tähtaega ei ületatud käesoleval juhul olulisel määral. Vastavalt õppekorralduseeskirja p-le 1361 hakkas eksmatrikuleerimise vormistamise kahenädalane tähtaeg kulgema negatiivse eksamitulemuse teatavakstegemise päeval. Kaebaja väitel (ringkonnakohtu istungi protokoll, lk 1), millele vastustaja ei ole vastu vaielnud, tehti eksamitulemused teatavaks nädal aega pärast eksamit, s.o 08.07.2008. Eksmatrikuleerimine toimus 16. septembril 2008. Enne uue semestri algust ei olnud kaebajal võimalik õppetöös olulisel määral osaleda. Ehkki kaebaja viidi semestri alguses, täpsemalt 5. septembril 2008 üle järgmise õppeaasta üliõpilaseks, ei olnud tal ka semestri algusest möödunud kahe nädala jooksul võimalik osaleda õppetöös sellises mahus, mis annaks alust rääkida tema õiguspärase ootuse kahjustamisest. Kaebaja ei saanud veel mõistlikult eeldada, et ta jäetaksegi vaatamata neljale mitterahuldavalt sooritatud eksamile ühes aines üliõpilaseks. 10. Kaebaja viited Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaani 5. septembri 2008. a korraldusele, millega kaebaja viidi üle 3. aasta üliõpilaseks, ei ole asjakohased. Vaidlustatud korraldusega ei ole dekaani korraldust kehtetuks tunnistatud. Õppekorralduseeskirja p 1361 alusel on eksmatrikuleerida võimalik ka 3. aasta üliõpilast. Seega ei muuda vaidlustatud korraldus 5. septembri 2008. a korraldust ega tunnista seda kehtetuks. Vaidlustatud korraldusega ei muutunud kaebaja taas 2. aasta üliõpilaseks. Seega on kaebaja viited HMS §-dele 66 ja 67 alusetud. 4 11. Kuna õppekorralduseeskirja p 135.3.7 ei jäta ülikoolile eksmatrikuleerimise suhtes kaalutlusõigust, on põhjendamatud kaebaja etteheited tema huvide kaalumata jätmise osas. Ringkonnakohus peab kõnealust eeskirja sätet proportsionaalseks, tagamaks üliõpilaste edasijõudmise õppetöös ning kulutamaks õppetööks vajalikke ressursse otstarbekohaselt. 12. Asjaolu, et ülikooli immatrikuleerimise ajal ei sisaldunud õppekorralduseeskirjas alles 3. septembril 2007 jõustunud p 135.3.7, ei tähenda, et nimetatud säte ei oleks kaebaja suhtes kohaldatav. Kuna puudus p 135.3.7 toimet edasilükkav rakendussäte, laienes see kõikidele eksamitele, mida Tartu Ülikoolis sooritati pärast 3. septembrit 2007. Kaebaja ei saanud ülikooli astudes eeldada, et eksamite sooritamise tingimusi tema õpingute ajal ei muudeta. 13. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja menetluskuluks ringkonnakohtus oli riigilõiv 250 kr. Maili Lokk Agu Timmi 5 Ivo Pilving