3-08-2508/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-2508 Haldusasi T.J. i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroo 30.10.2008 otsuse ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 13.11.2008 vaideotsuse nr 8-1/08/36807-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus T.J. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – T.J. Vastustaja (haldusorgan) – Eesti Riiklik Autoregistrikeskus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. jaanuari 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. T.J. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tartu büroos 30.10.2008 sooritatud mootorratta sõidueksami tulemust - otsustust ning 13.11.2008 vaideotsust nr 8-1/08/36807-2, millega on läbi vaadatud kaebaja 30.10.2008 vaie sooritatud sõidueksami tulemuse peale. Kaebuse kohaselt on T.J. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Tartu büroos 30.10.2008 sooritanud mootorratta sõidueksamit, mis loeti mittesooritatuks. Kaebaja ei ole rahul eksami sooritamise tulemusega ning nendib, et talle ei ole antud võimalust kohapeal otsustusega tutvumiseks. Samuti tekkis tal kahtlus, kas otsus eksami mittesooritamise kohta on üldse tehtud ja kas see on ettenähtud korras motiveeritud. Kaebaja esitas 04.11.2008 vaide, milles viitas esinenud rikkumistele. Vaideotsuses jäeti kaebaja väited tähelepanuta, mistõttu on vaideotsus õigusvastane. Eksamineerija ei ole eksami sooritamise juures arvestanud ilmastikuolusid ja kaasnevaid riske. Eksami tulemuste hindamisel oleks tulnud kaalutleda kõiki asjaolusid, mida eksamineerija ei teinud. Kaebaja on sooritanud harjutuse „Takistusest ümberpõikamine“ kiirusel vähemalt 30 km/h. Harjutuse sooritamise ajal ei olnud kaebajal võimalik jälgida spidomeetri näitu, kuid on veendunud, et 30 km/h sõidukiirus oli saavutatud. Eksamineerija nõudis kiiremat sõitu harjutuse sooritamisel, kuid kaebaja pidas kiiremat sõitu võimatuks, kuna see oleks võinud kaasa tuua kukkumise. Seega on eksamineerija andnud eksamineeritavale liiklusnõuetele mittevastavaid korraldusi ning nõudnud kaebajalt kiiremat sõitu, arvestamata teeolusid ja eksami sooritaja sõidukogemust. Eksamineerija ei tutvustanud eksamil kehtivaid nõudeid ja korda ning ei selgitanud eksami käigus tehtud vigu. Otsustust ei ole kaalutletud. Kaevatav otsus ja vaideotsus piiravad kaebaja õigust ja võimalust sõita A-kategooria mootorsõidukiga.
5. ARK-i seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. Kaebaja poolt 30.10.2008 toimunud eksamil harjutuse sooritamisel on tehtud kindlaks, et kaebaja sõitis aeglasemalt kui 30 km/h, mis on nõutust vähem. Nimetatu on tõendatud eksamineerija seletuskirjaga ning kaebaja enda seletusega, et valis sõidukiiruse vastavalt ilmastikutingimustele. Vaideotsusega ei ole kaebust rahuldatud mitte üksnes seetõttu, et harjutus sooritati nõutavast madalama kiirusega, vaid ka seetõttu, et viimasel harjutuse sooritamise katsel sõitis kaebaja takistuseks oleva piirde ümber, mille tõttu saab eksamit lugeda mittesooritatuks. Sooritatud eksami käiku on kirjeldanud alljärgnevalt: 1 katse – kaebaja sõitis takistusest sirgelt mööda; 2 katse – kaebaja sõitis takistusest sirgelt mööda; 3 katse – kaebaja ei täitnud ikka harjutuse nõudeid; 4 katse – kaebaja sooritas harjutuse kiirusel 10-15 km/h; 5 katse – kaebaja sõitis ümber takistuseks oleva piirde. Nõustuda ei saa kaebaja väidetega, et vastustaja on rikkunud nõuet, et enne eksamit peab andma eksamineeritavale selgitusi eksami sooritamise kohta. Kaebajale anti selgitusi enne eksami sooritamist ja ka eksami sooritamise ajal. Lisaks eksamineerijale on selgitusi andnud ka kaebaja sõiduõpetaja, kuid kaebaja poolt harjutuse sooritus ei paranenud. HALDUSKOHTU LAHEND
6. Tartu Halduskohus jättis
7. jaanuari 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja eksami sooritanud väiksema sõidukiirusega kui 30 km/h, seega ei ole ta täitnud majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 Lisa 3 p-s 3.11.2 olevat nõuet. Eksamineerijal ei ole olnud küll sõidukiiruse mõõtmiseks vastavat seadeldist, kuid kohtu hinnangul on eksamineerija võimeline hindama sõidukiirust ka visuaalse vaatluse tulemusena, arvestades eksamineerija kogemust sõidukiiruse hindamisel. Samas ei ole kaebaja ise kindel, kas ta sooritas eksamit sõites 30 km/h tunnikiirusega, kuna kaebaja väitis, et valis sõidukiiruse vastavalt ilmastikule. Kaebaja väitis, et nimetatud päeval sadas vihma, teeolud olid halvad, oli libe ja varitses kukkumisoht, mistõttu oli kaebaja sunnitud valima vastavalt teeoludele sõidukiiruse, mis välistab võimaluse, et kaebaja sooritas eksami sõidukiirusega 30 km/h. Seega on tõendatud kaebaja enese ütlusega, et sõidukiirus ei saanud vastata minimaalsele nõutavale kiirusele. Kaebajale anti võimalus sooritada korduskatse, mistõttu on tõenäoline, et eksamineerija andis kaebajale ka selgitusi selle kohta, miks kaebaja peab uuesti katset sooritama, seega on ebatõenäoline kaebaja väide, et eksamineerija ei ole andnud selgitusi eksami sooritamise kohta. Samuti on olnud kaebajal võimalus endal selgitusi küsida, kaebaja ei ole väitnud, et eksamineerija on keeldunud talle selgitusi andmast. Eksamineerija väitis, et seletas 2 kaebajale harjutuse sisu, näitas ette kuidas harjutust sooritatakse ning hindas sõidukiiruseks katse sooritamisel 10-15 km/h. Kuna viiendal katsel eksamineeritav sõitis otsa harjutuse tähisele, on loetud eksam mittesooritatuks. Seega ei ole eksamit loetud mittesooritatuks ainult seetõttu, et harjutus sooritati nõutavast madalama kiirusega, vaid ka seetõttu, et viimasel harjutuse sooritamise katsel sõitis kaebaja takistuseks oleva piirde ümber. Kaebajale anti mitmeid võimalusi katse sooritamiseks, mis näitab eksamineerija vastutulelikkust ja välistab ka võimaluse, et kaebajale ei ole selgitatud eksami sooritamise korda ega antud selgitusi toimunu kohta. Samas peab kohus usaldusväärseks eksamineerija seletuskirja eksami sooritamisel toimunu kohta, kuna kohtul puudub alus arvata, et eksamineerija on pahatahtlikult lugenud eksami sooritajal tehtud katsed ebaõnnestunuks. Eksamineerija otsustus eksami mittesooritamise kohta ei tulene kaalutlusest, vaid eksami sooritaja ebaõnnestumisest või tehtavast veast, mistõttu ei rakendu siin ka kaalutluse nõue. Vaidemenetluses on analüüsitud eksami sooritamise kulgu ning antud selgitus selle kohta, miks eksam loeti mittesooritatuks. Vaideotsus on välja antud pädeva organi poolt kehtiva õiguse alusel ning on õiguspärane. Menetlusnorme ei ole rikutud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8. T.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
9. jaanuari 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohtu otsus tehtud vaidluse olemusele keskendumata. Kohtuotsus on motiveerimata, vaatluse alt on välja jäänud olulised asjaolud ja tõendid. Apellant on veendunud, et saavutas harjutuse sooritamise ajal sõidukiiruse 30 km/h. Eksamineerija väidab vastupidist, kuna temale tundus, et see nii ei olnud. Selline mõõtetulemus ei saa kuidagi olla usaldusväärne, eriti veel nii väikeste kiiruste juures, kus on tegu +/- 5-10 km/h-ga. Arusaamatuks jääb, mille põhjal kohtunik saab arvestada asjaolu, et eksamineerijal on kogemus sõidukiiruse hindamisel. Apellant on väitnud, et lähtuvalt ilmastikuoludest oli ta sunnitud ettevaatlikum olema, sest eksami sooritamiseks olid väga ebasobivad ilmastikutingimused. Katset tõepoolest ei sooritatud ülemäärase kiirusega, kuid eeldatavasti ikka nõutu piires. Peale esimese katse sooritamist andis eksamineerija selgitusi kätega vehkides ja midagi eksamineeritavale arusaamatult seletades. Enne seda ei saanud apellant mitte mingisuguseid selgitusi, kuidas nimetatud harjutust sooritada. Nimetatud asjaolust tingituna võib väita, et eksami korrapärane läbiviimine oli rikutud. Kõnealust harjutust sai apellant kokku sooritada 5 katset. Mitte ühtegi nendest ei lugenud eksamineerija nõuetekohaseks. Arusaamatuks jääb kohtuniku põhjendus, et just seetõttu selline vastutulelikkus välistab võimaluse, et kaebajale ei ole selgitatud eksami sooritamise korda ega antud selgitusi toimunu kohta. Ka ei nõustu apellant väidetega nimetatud eksami kulgemise kohta. Harjutuse „takistusest ümberpõige” sooritamisel ei sõitnud kaebaja takistusest sirgelt mööda. Nagu hiljem selgus, sooritas kaebaja harjutust valelt poolt. Seda põhjusel, etautokoolis õpetati nimetatud harjutust teistmoodi sooritama. Lisaks sellele ning asjaolule, et eksamineeritaval puudusid juhised harjutuse õigeks sooritamiseks, sooritas kaebaja arusaamatusest esialgu harjutust lihtsalt valelt poolt, mitte ei sõitnud takistusest sirgelt mööda. Peale sõiduõpetaja sekkumist, mis oli peale
10. katset, sooritas kaebaja harjutuse nõuetepäraselt. Seega võiks möönda, et korrektsed juhised harjutuse läbimiseks tulid alles peale
11. katset. Arusaamatuks jääb, miks siis
12. katse ajal ei loetud harjutust sooritatuks. Põhjendustes seisab, et kaebaja ei täitnud ikka harjutuse nõudeid, kuid ei ole selgitust, milles siis nõuete rikkumine seisnes.
13. katse on problemaatiline katse, mille kohta väidetakse, et kaebaja sooritas harjutuse kiirusel 10-15 km/h. Apellant tõstatab selle katse põhjenduse usaldusväärsuse küsimuse.
14. katse takistuse ümber ajamisega apellant nõustub, et see nii ka oli. Kuid see ei tohiks enam üldse tähtsust omada, kuna nimetatud katse oleks pidanud juba eelnevalt sooritatuks olema loetud. 3 Halduskohus ei ole selgitanud, kas eksami läbiviimise kasuks otsustamine, arvestades asjaolusid, oli õigustatud või mitte. Täielikult on vaatluse alt välja jäetud muud eksamikorra rikkumise asjaolud. Eksamineerija korraldus sõidukiiruse kohta on vastuolus liiklusseaduses (edaspidi LS) sätestatuga, mille § 47 lg 5 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega võib kahtluse alla seada selle, kas eksamit oleks tohtinud üldse läbi viia ning teiseks selle, kas eksamineerija korraldused olid kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” § 10 lg 18 kohaselt ei tohi eksamineerija anda eksamineeritavale liiklusnõuetele mittevastavaid korraldusi. Antud juhul võiks aga järeldada, et seda on tehtud. ARK direktor väitis vaideotsuses nagu ei kehtiks eksami läbiviimisel antud olukorras liikluseeskiri, kuna tegu on muuks liikluseks suletud sõidueksami platsiga. Halduskohus pole selle kohta midagi öelnud. Muuks liikluseks suletud plats peaks tähendama, et muid mootorsõidukeid peale eksamineeritava nimetatud platsil ei liikle. ARK videosalvestusest selgub, et eksami ajal toimus nii-öelda muuks liikluseks suletud platsil ka teiste sõidukite poolt liikumist. Peale apellandi mootorratta liikus platsil veel üks mootorratas ning üks B-kategooria sõiduk. Antud juhtumi puhul toimus eksamineerija poolt selgituste andmine hiljem, juba eksami toimumise ajal. Kohtu käsitluses olevalt videomaterjalilt nähtub, kuidas eeldatavasti teine eksamineerija oma eksamineeritavale korda seletab ja näitab, käib platsi koos eksamineeritavaga läbi, andes täpsustavaid selgitusi. Apellandi juhtumi puhul seda ei tehtud. Seega väide, et selgitusi on antud vastab küll tõele, kuid seda nõuetele mittevastavalt s. t mitte enne eksami algust. Ka nähtub T.J. i liiklusregistri väljavõttest, mis arvatavasti kõnealust eksamit peaks puudutama, et puudub linnuke eksami mitteläbimise kastis. Pole märgitud ka harjutuse kaheksa sooritamist, mille T.J. eelduslikult sooritas. Märgitud on sõidu alustamine tõusul – sooritatud ja takistusest ümberpõikamine – mittesooritatud. Ka see peaks näitama seda, et eksamineerija ei olnud hoolas eksami läbiviimisel, mistõttu esines eksami läbiviimisel puudusi.
15. Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on asjakohatu apellandi väide, et eksamineerija poolne sõidukiiruse mõõtetulemus ei saa olla kuidagi usaldusväärne, kuna tegemist on väikese sõidukiirusega nagu +/- 5-10 km/h. Apellandi harjutuse sooritamise kiiruseks märgiti 10-15 km/h, mis on juba 15-20 km/h vähem kui harjutuse positiivseks sooritamiseks nõutav sõidukiirus. Eksamineerija kui oma ala professionaal, on sellist sõidukiiruse erinevust võimeline ka visuaalse vaatluse tulemusel tuvastama, s. t eksamineerija on võimeline aru saama, et sõidukiirus on nõutavast poole aeglasem. Apellant ei mõista ja on kahtluse alla seadnud kohtu seisukoha, et apellandi mitmed märkused halbade ilmastikuolude kohta välistavad harjutuse sooritamise nõutaval sõidukiirusel. Need vastuväited välistavad harjutuse sooritamise kiirusel 30 km/h. Nimelt ei omaks halbadele ilmastikuoludele viitamine üldse tähtsust, kui harjutuse sooritamise tegelik kiirus oleks olnud 30 km/h, kuid sellegipoolest toob apellant koguaeg seda asjaolu esile. Samuti ei näe ARK apellandi pideval viitamisel LS-le ja liikluseeskirjale sobiva sõidukiiruse valikut reguleerivatele normidele muud eesmärki, kui õigustada nõutust väiksema sõidukiiruse valikut. Apellatsioonkaebuses toodud selgitusest tuleb välja, et apellant ei ole ise ka päris kindel, kas kiirus ikka oli 30 km/h. Kaebaja vastuväited eksami kulgemise kohta tuleb jätta tähelepanuta. ARK on vastava eksamil toimunu kirjelduse edastanud juba 13.01.2009 seletuses halduskohtule. Samuti ei ole apellatsioonkaebuses märgitud uute asjaolude esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjust. 4 ARK leiab, et isegi kui eksamineerija andis apellandile alles pärast esimest harjutuse sooritamise katset selgitusi nagu apellant väidab, siis tuleb LS § 24 lg 8 ja § 28 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” § 5 lg-s 2 sätestatud eksamil kehtivate nõuete ja korra selgitamise nõue ikkagi täidetuks lugeda. Nimelt seetõttu, kuna peale esimest harjutuse sooritamist lubas eksamineerija apellandil eksamit sooritada veel neljal korral. Nimetatud määruse Lisa 3 p 1.1.4 kohaselt on vea ilmnemisel lubatud vaid üks korduskatse – seega olenemata selgitustest ei suutnud apellant ikkagi eksamit nõuetekohaselt sooritada. Apellant ei ole põhjendanud, miks peaks kohus arvama, et eksamineerija on pahatahtlikult apellandi eksami sooritamise katsed lugenud ebaõnnestunuks, mistõttu tuleb selline apellandi avaldus jätta tähelepanuta. Esitatud ei olnud ühtegi 30.10.2008 hommiku halbu ilmastikuolusid tõendavat dokumenti ning teiseks ei olnud vastava eksamineerija diskretsiooniotsuse (Määruse § 10 lg 14) kaalutlusvigade otsimine ka käesoleva vaidluse esemeks. Muuks liikluseks suletud sõidueksami plats tähendab, et nimetatud territooriumil ei toimu tavapärast mootorsõidukite liiklemist – vastav territoorium on liiklemiseks mõeldud teest piirete, liiklusmärkide või muude tähistustega eraldatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
17. jaanuari 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Kaebaja on väitnud, et ta sooritas harjutuse nõutud kiirusega 30 km/h. Ringkonnakohus nõustub seejuures halduskohtuga, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kaebaja ei sooritanud harjutust nõutava kiirusega. Eksamineerija on oma seletuses kinnitanud, et kaebaja ei sooritanud harjutust ettenähtud kiirusega. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul puudub alus kahelda eksamineerija seletuses. Tegemist on isikuga, kes kogu aeg hindab eksami tulemusi ja tema hinnang, et kaebaja sooritas katse kiirusel 10-15 km/h, on usutav. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et selliste kogemustega isik saab nii palju eksida kiiruse määramisel, kuna tegemist on olukorraga, kus kiirus erineb olulisel määral ettenähtud kiirusest. Kaebaja on kogu aeg kinnitanud, et ta valis kiiruse lähtuvalt ilmastikuoludest, kuid arvab, et see oli nõutud piirides. Seega kaebaja ka ise ei ole kindel, et tegemist oli nõutava kiirusega. Pealegi ei ole kaebaja toonud välja põhjendusi, mille alusel oleks võimalik väita, et eksamineerija suhtus temasse pahatahtlikult ja seetõttu jäi tal eksam sooritamata. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et talle ei ole antud selgitusi eksami sooritamise korra kohta ja seega on rikutud eksami läbiviimise korda. Kaebaja on ise omaks võtnud, et pärast
18. katset sekkus sõiduõpetaja ja selgitas talle harjutuse sooritamise korda. Seega olid täidetud Määruse nr 169 § 5 lg 2 nõuded. Sellele vaatamata ei täitnud kaebaja harjutuse sooritamise nõudeid. Määruse nr 169 lisa 3 p 1.1.4 kohaselt vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks. Isegi kui võtta arvesse kaebaja väide, et talle selgitati harjutuse sooritamist pärast teist katset, on vaidlustatud otsus õiguspärane. Nagu nähtub eksami käigu kirjeldusest, ei täitnud kaebaja
19. katsel harjutuse nõudeid,
20. katsel sooritas ta harjutuse kiirusel 10-15 km/h ja
21. katsel sõitis ümber takistuseks oleva piirde. Seega oleks võimalik olnud kaebaja sõidueksam lugeda mittesooritatuks juba pärast
22. katset. Kui pärast teist katset anti seletusi, nagu väidab kaebaja, siis tuleks
23. katse lugeda 5 esimeseks ja neljas katse oli korduskatseks. Kaebajale on antud võimalus sooritada veel täiendav katse ning seega ei saa rääkida pahatahtlikust suhtumisest kaebajasse. Pealegi nähtub materjalidest, et kaebajale on andnud selgitusi nii eksamineerija kui ka sõiduõpetaja, kuid vaatamata sellele ei ole kaebaja harjutust sooritanud nõuetekohaselt. Kaebaja ei ole kunagi väitnud, et talle ei antud selgitusi ja ka pärast selle katse mittesooritamist oli tal võimalik alati küsida selgitusi, miks see katse ei olnud sooritatud nõuetekohaselt. Seega puuduvad alused ARK vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Samuti puudub alus tühistada vaideotsust, kuna selle tegemisel ei ole rikutud menetlusnorme. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi