KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-8 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Tartu Vangla direktori 10.09.2008 otsustuse nr V1/6897 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Tartu Vangla Vastustaja (kaebaja) – Romeo Kalda RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Romeo Kalda pöördus 29.08.2008 Tartu Vangla poole taotlusega, et lubada talle laost kambrisse järgnevad isiklikud riideesemed: üks komplekt spordidresse, kampsun, dressipüksid. R. Kalda kinnitas, et hoiab isiklikud riideid puhtana ja kannab neid ainult „Vangla Kodukorras“ sätestatud nõuetele vastavalt. Tartu Vangla vastas taotlusele 10.09.2008 „Taotlusele vastamine“ nr V1/6897 ning teavitas, et vastavalt vangla direktori 04.07.2008 käskkirjale nr 1-3/83 jäetakse taotlus rahuldamata. Kaebaja käsitles vangla 10.09.2008 vastust nr V1/6897 haldusaktina ning oli seisukohal, et otsuses puuduvad kaalutlused, miks tehti kaebajale keelduv otsustus. Samuti ei vasta otsus haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 56 nõuetele, puuduvad kirjalikud põhjendused, haldusakti õiguslik ja faktiline alus. Otsustuse piirangud peavad olema proportsionaalsed. Kaebajale jääb arusaamatuks, millist eesmärki soovib vangla saavutada, kui kaebaja peab külmetama ja ei saa kasutada sportimiseks dressi, vaid peab vangla riietes sportima ning higistama ja seejärel veel kaks nädalat neid vanglariideid kandma enne pesemiseks andmist. Selline keeldumine ei ole seadusega kooskõlas. Kaebaja taotles haldusakti õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist ning ettekirjutuse tegemist Tartu Vanglale asja uueks otsustamiseks. Kaebaja huvi haldusakti tühistamiseks on preventiivne ning kaebaja esitab hiljem kahju hüvitamise nõude. Haldusakt tuleb vormistada nõuetekohaselt. Küsimuse, kas kinnipeetav saab kanda isiklikku riietust, otsustamine kuulub ainult vangla direktori pädevusse. Antud juhul on haldusakti allkirjastanud peaspetsialist.
- Vastustaja Tartu Vangla taotles jätta kaebus rahuldamata. Vangla viitab direktori 04.07.2008 käskkirjale nr 1-3/83, mille kohaselt on lubatud isiklikke riideid kanda kinnipeetavatel, kellele ei ole väljastatud vangla vormi. VangS § 46 lg 1 näeb ette, et kui samast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust ning kaebajale ei saa teha erandit. Kaebajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kambrisse isiklikke riideid. Menetlus käesolevas haldusasjas tuleks lõpetada, kuna R. Kalda on esitanud 23.09.2008 uue samasisulise taotluse, milles palus vanglal väljastada talle kambrisse kasutamiseks soojad talve dressipüksid, kampsuni, sooja kapuutsiga dressipluusi, T-särgid ja alussärgid. Vangla jättis taotluse rahuldamata 22.10.2008 kirjaga V1/7702-
- See tähendab, et vangla on uuesti kaebaja taotluse läbi vaadanud ning langetanud uue otsustuse nr V1/7702-1 näol, mistõttu on otsus nr V1/6897 kehtetuks muutunud. Justiitsministeerium on vaidemenetluse korras tunnistanud kehtetuks Tartu Vangla 22.10.2008 otsuse nr V1/7702-1 põhjusel, et kaebajale isiklike riiete lubamise küsimuse otsustas peaspetsialist, kellel puudus selleks pädevus. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- märtsi 2009 otsusega kaebuse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla direktor andnud välja käskkirja nr 1-3/83 „Kinnipeetavatele isiklike riiete kandmise lubamine“, mille kohaselt on lubatud kinnipeetavatel kanda teatud isiklikke riideesemeid. Samuti on lubatud kinnipeetavatele, kellele pole vangla vormi väljastatud või kellele on väljastatud ainult osa vangla vormist, kanda puudujäävate vangla vormi elementide asemel isiklikke riideesemeid, mis on samaväärsed puudujäävate vormi elementidega. R. Kaldale on keeldumine teatavaks tehtud 10.09.2008 otsustusega nr V1/6897 viitega nimetatud käskkirjale. 01.12.2008 vaideotsuses nr 11-7/667 leiti, et R. Kaldale on väljastatud vangla riietus sarnaselt teiste kinnipeetavatega ning tal lasub kohustus seda kanda. Vaide esitaja ei ole toonud välja erilisi põhjendusi, miks taotletud riideesemed talle vajalikud on. Seetõttu on vangla õiguspäraselt keeldunud nimetatud riideesemete lubamisest. Kaebajal puudub subjektiivne õigus saada oma kambrisse isiklikke riideesemeid nende kandmiseks. Kaebajale on väljastatud nagu teistelegi kinnipeetavatele vangla riietus ning tal tuleb seda kanda. Tegemist on kaalutlusotsusega ning vanglal tulnuks oma otsustuses välja tuua ja kaalutleda võimalikult kõiki poolt– ja vastuargumente ning märkida asjaolud, mis põhjusel otsustati mitte anda kaebajale võimalust saada kambrisse kaebaja poolt soovitud isiklikke riideesemeid. Antud juhul on otsustus motiveerimata. Riigikohus on asunud mitmes kohtulahendis seisukohale, et isiku jaoks negatiivse otsustuse tegemine peab olema põhjalikult motiveeritud. Kaevatav otsustus ei vasta haldusmenetluse seadustiku (edaspidi HMS) § 54, § 55 lg 1, § 56 ja § 57 nõuetele, kuna otsustuses puudub kaalutlus, otsustus ei ole selgelt mõistetav, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning vaidlustamisviide, mistõttu ei ole kaevatav otsustus õiguspärane. 2 Tulenevalt VangS § 46 lg-st 2 on vangla direktorile antud pädevus anda luba kinnipeetavatele vanglas isikliku riietuse kandmiseks või mitte seda lubada. Seega on selline kaalutlusõigus antud ainult vangla direktorile, mitte peaspetsialist-üksusjuhile, kes antud juhul on sellise otsustuse teinud. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei nähtu, et antud otsustuspädevust oleks delegeeritud peaspetsialist-üksusejuhile. Seetõttu on kaevatav otsustus antud pädevust ületades ning ka sellel motiivil on kaevatav otsustus õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Kaebaja üheks taotluseks on saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Vanglale, kuid kuna alates 29.01.2009 kannab R. Kalda vangistust Viru Vanglas, puudub vajadus saata Tartu Vanglale kaebaja taotlus uueks läbivaatamiseks. Vastav otsustuspädevus on ajal, mil R. Kalda viibib Viru Vanglas, Viru Vangla direktoril, seega on R. Kaldal võimalus pöörduda samasisulise taotlusega Viru Vangla direktori poole. Kaebaja on põhjendatud huvi alusena toonud välja preventiivse huvi ning asjaolu, et kaalub edaspidi võimalust Tartu Vangla vastu kahjunõude esitamist. Selline alus on esitatud ajal, mil kaebaja kandis karistust Viru Vanglas, seega ei taotlenud kaebaja ka enam Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist. Tartu Vangla märkis, et kaebaja esitas samasisulise taotluse Tartu Vanglale ka 23.09.2008, mil taotles kambrisse kasutamiseks isiklikke riideesemeid. Vangla jättis R. Kalda taotluse 22.10.2008 kirjaga nr V1/7702-1 rahuldamata. Nimetatud asjaolule tuginedes on vangla taotlenud menetluse lõpetamist käesolevas asjas, kuna rõhutab, et on 22.10.2008 R. Kalda taotluse sama asja kohta kirjaga nr V1/7702-1 rahuldamata jätnud (lahendanud) ning seega on kehtetuks muutunud 10.09.2008 otsustus nr V1/6897, millega on läbi vaadatud R. Kalda 29.08.2008 esitatud taotlus isiklike riideesemete lubamiseks kambrisse. Tegemist on kahel erineval kuupäeval esitatud erinevate taotlusega ning kahe erineva otsustusega, mida ei saa käsitleda ühe ja sama asjana. Asjaolu, et R. Kalda on mõlemas taotluses soovinud luba isiklike riideesemete kandmiseks (riideesemete loetelu erinev), ei anna põhjust märkida, et tegu on sama asjaga. Samas ei ole vastustaja viidanud, et uue otsustusega on eelnev kehtetuks tunnistatud. Kaevatav otsustus tuleb tühistada kui õigusvastane otsustus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus hinnanud tõendeid ebaõigesti ja rikkunud menetlusnormi. Halduskohus rikkus HKMS § 24 lg 1 p 4, mis sätestab, et halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Halduskohus ei ole tegelikult kontrollinud R. Kalda põhjendatud huvi olemasolu. Põhjendatud huvi olemasolu kontrollimata jätmine on käsitletav olulise menetlusnormi rikkumisena. Riigikohus on korduvalt märkinud, et haldusakti või toimingu vaidlustamine kohtus peab olema kaebajale kasulik ehk aitama kaasa tema õiguste teostamisele või kaitsele ja kaebaja peab näitama, kuidas haldusakti tühistamine parandaks tema olukorda. Antud asjas ei kaasne kohtuotsusega kaebajale mingisugust kasu ja seega puudus asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Vaidlus puudub selle üle, et Tartu Vangla 10.09.2008 otsustus R. Kaldale isiklike riiete loa andmisest keeldumiseks on antud selleks mittepädeva isiku poolt, mistõttu on otsustus õigusvastane, algusest peale tühine. Otsustus oli kehtetu juba kaebuse esitamise ajal, kuna R. Kalda esitas 23.09.2008 uuesti taotluse isiklike riiete lubamiseks ning Tartu Vangla vaatas selle uuesti läbi. R. Kalda on paigutatud alates 29.01.2009 Viru Vanglasse ja sellest ajast alates puudub Tartu Vangla direktoril pädevus otsustada tema suhtes isiklike riiete kandmise lubamist. Seega ei aitaks kohtuotsus enam kuidagi kaasa tema subjektiivsete õiguste kaitsele koheselt ega edaspidi. Halduskohus on vaidlustatud otsuses ebaõigesti märkinud, et vastustaja ei ole viidanud, 3 et uue otsustusega on eelnev kehtetuks tunnistatud. Apellant märkis seda 02.02.2009 halduskohtule edastatud kirjas nr 3-29/1143-4 „Ettepanek menetluse lõpetamiseks haldusasjas nr 3-09-8“ ning selgitas, et 23.09.2008 taotles R. Kalda taas kambrisse dresse ja kampsunit. Vaatamata sellele, et ta taotles lisaks ka muude riideesemete kandmisluba, ei tähenda, et apellant ei ole samasisulist taotlust uuesti läbi vaadanud – uue, lisaks dressidele ja kampsunile ka muid, täiendavalt lisatud riideesemeid sisaldava taotluse vaatas apellant läbi ja vastas 22.10.2008 kirjaga nr V1/7702-
- Seega on eksitav halduskohtu seisukoht, et tegemist on kahe erineva taotlusega ning kahe erineva otsustusega, mida ei saa käsitleda ühe ja sama asjana üksnes põhjusel, et riideesemete loetelu on erineva pikkusega. Õige ei ole pidada piisavalt põhjendatud menetlushuviks kaebaja paljasõnalist väidet võimaliku kahjunõude esitamise kohta. Kohtuotsus peab olema kõigile üheselt mõistetav ja arusaadav, ent vaidlustatud otsusest ei ole võimalik aru saada, millistel kaalutlustel pidas halduskohus vajalikuks asja sisulist läbivaatamist. Põhjendatud huvi kindlakstegemisel tuleks muuhulgas kaaluda ka kahju tekkimise võimalikkust üldse. Kohus ei peaks automaatselt menetlema kaebust, mille esitamise põhjendatud huvina on kaebaja märkinud kahju hüvitamise nõude esitamise kaalumist, kuid samas on kahju tekkimise võimatus ilmselge. Antud juhul taotles R. Kalda luba isiklike dresside ja kampsuni saamiseks olukorras, kus tema kasutada oli kaks komplekti vangla vormi, mis on dressidega samast materjalist, pikkade pükstega ja jakk pikkade varrukatega ja kampsunit ajal, mil väljas oli piisavalt soe õhutemperatuur. On ilmselge, et dresside ja kampsuni mittelubamisega ei saanud tekkida sellist kahju, mille puhul tuleks kõne alla selle hüvitamise vajadus. Asja läbivaatamiseks puudus huvi ka preventiivsetest kaalutlustest lähtudes. Ilma, et R. Kalda oleks viidanud pädevusnõude rikkumisele, tunnistas apellant ise, et 10.09.2008 otsustus nr V1/6897 on tühine algusest peale ja kehtetu ning seega puudus vajadus selle veelkordseks tühistamiseks kohtuotsusega. Apellatsioonkaebuse esitamisel on preventiivne huvi, s. o vajadus välistada edaspidi asjatuid kohtuvaidlusi iga vangla haldusakti või toimingu peale sõltumata sellest, kas kohtulahend aitab kuidagi kaasa kaebaja õiguste kaitsele koheselt või edaspidi. Isik ei pea saama kohtulahendit niiöelda igaks juhuks ja kindlasti mitte olukorras, kus poolte vahel sisuliselt vaidlus puudub. Haldusorgan on oma eksimust mõistes õigusvastase otsustuse tühiseks ja kehtetuks tunnistanud ning asjaajamises vajalikud ümberkorraldused teinud. Seejuures kaebajale kahju tekkinud ei ole.
- Vastustaja Romeo Kalda vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Ebaõige on apellandi väide, et 10.09.2008 haldusakt nr V1/6897 on tunnistatud kehtetuks apellandi enda poolt. Apellandi seletust kohtule, et haldusakt on kehtetu, ei saa lugeda haldusaktiks, millega on tunnistatud kehtiv haldusakt nr V1/6897 kehtetuks. Vastavalt HMS § 61 lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni. HMS § 70 lg-st 1 tuleneb, et haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga, mida käesolevas vaidluses apellant teinud ei ole. Apellandil oli võimalus veel enne halduskohtu otsust esitada kohtule iseseisev haldusakt, millega on tühistatud kehtiv 10.09.2008 haldusakt nr V1/6897, kuid seda tehtud ei ole ning halduskohus on õigesti sellele otsuses ka viidanud. Ebaõige ja eksitav on apellandi väide, et käesolev 29.08.2008 taotlus ja sellele antud keelduv 10.09.2008 otsus nr V1/6897 on samastatav 23.09.2008 taotlusega ning sellele antud 22.10.2008 keelduva otsusega nr V1/7702-
- Tegemist on erinevate taotlustega ning nendele antud vastustega, mis läbisid ka iseseisvad vaidemenetlused. Halduskohtus vaidlustatud vangla haldusakt nr V1/6897 jäeti 01.12.2008 vaideotsusega tühistamata ning praegusesse vaidlusesse mittepuutuv 22.10.2008 vangla haldusakt nr V1/7702-1 tunnistati kehtetuks 30.01.2009 vaideotsusega nr 11-7/
- Mõlemad vaideotsused on kohtutoimikus. Seega on ebaõige apellandi käsitlus, et tegemist oli samasisuliste taotlustega ning, et apellant vaatas uuesti läbi samasisulise taotluse. 4 Asjakohatud on apellandi arutlused kahjunõude suuruse ja viisi üle, kuna käesolevas vaidluses kahjunõude taotlust esitatud ei ole. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-11-02 öelnud, et õigusvastasuse kindlakstegemise kaebuse läbivaatamisel tuleb küll kontrollida põhjendatud huvi, kuid selle küsimuse raames ei saa kohus anda hinnangut võimaliku kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta. Seda saab kontrollida vaid kahju hüvitamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel. Samuti on Riigikohus selgitanud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid. Vastustaja on toonud välja põhjendatud huvi alusena preventiivse huvi ning asjaolu, et kaalub edaspidi võimalust esitada Tartu Vangla vastu kahjunõude. Preventiivne huvi seisneb eelkõige selles, et apellant annaks edaspidi isiklike riiete taotluse lahendamisel nõuetekohase keelduva haldusakti. Samuti on vastustaja soov haldusakti kehtetuks tunnistamisel edaspidi vältida Tartu Vangla poolt selliste õigusvastaste otsuste tegemist, mis puudutab VangS § 46 lg 2 tulenevalt kaalutlusõiguse alusel tehtavat otsust. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-88-
- Ebaõige on ka apellandi väide, et haldusakt oli eelnevalt tunnistatud kehtetuks ja puudus vajadus selle veelkordseks tühistamiseks kohtuotsusega. Menetluskulud tuleb jätta apellandi kanda, kuna ta oleks saanud kohtumenetluse ise ära hoida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- märtsi 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on rikkunud HKMS § 24 lg 1 p 4 sätteid. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt halduskohus lõpetab asja menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Seejuures viitab apellant asjaolule, et kuna kaebaja esitas 23.09.2008 samasisulise taotluse, nagu oli esitatud 29.08.
- 22.10.2008 kirjaga nr V1/7702-1 jäeti 23.09.2008 toatlus rahuldamata ja seega muutus kehtetuks 10.09.2008 otsustus nr V1/
- Ringkonnakohus leiab, et tegemist on erinevatel kuupäevadel esitatud erinevate taotlustega ning kahe erineva otsustusega. Asjaolu, et mõlemad taotlused on samasisulised, ei anna veel alust väita, et hilisema taotluse mitterahuldamiseks antud haldusaktiga muutuks kehtetuks varem sarnase taotluse suhtes antud haldusakt. Kuigi apellant on menetluse lõpetamise taotluses leidnud, et uue otsustuse vastuvõtmisega muutus vaidlustatud otsustus kehtetuks, ei vasta see tegelikkusele. Vaidlustatud otsustus oleks kehtetu, kui apellant oleks uues otsustuses selgesõnaliselt vaidlustatud otsustuse kehtetuks tunnistanud. Sellist otsust ei ole vastu võetud. Seega puudus halduskohtul alus asja menetluse lõpetamiseks. Samuti ei olnud halduskohtul vajadust kontrollida, kas kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Seda oleks halduskohus pidanud kontrollima alles siis, kui oleks esinenud alused asjas menetluse lõpetamiseks. Ka muud apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei ole aluseks halduskohtu otsuse tühistamisele. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Kaebaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Einar Vene Maili Lokk 5 Agu Timmi