← Eesti

3-04-1/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a Tartu Haldusasja number 3-04-1 Haldusasi AS X kaebus Tartu Politseiprefektuuri
  3. veebruaril 1996 teostatud dokumentide võetuse ja läbiotsimise toimingute peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.07.
  4. a otsus haldusasjas nr 3-105/05 Menetluse alus ringkonnakohtus AS X apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. jaanuar
  6. a Menetlusosalised Apellant AS X , esindaja advokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja Rein Pärtel RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Halduskohtu
  7. juuli
  8. a otsus muutmata. Tartu Apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  9. AS X esitas halduskohtule kaebuse Tartu Politseiprefektuuri poolt 19.02.1996 teostatud toimingute peale, paludes: 1) tunnistada õigusvastaseks Tartu Politseiprefektuuri poolt 19.02.1996 teostatud AS X ruumide läbiotsimise ja AS-lt X dokumentide võetuse; 2) tunnistada õigusvastaseks Tartu Politseiprefektuuri tegevusetuse AS-lt X 19.02.1996 ära võetud dokumentide tagastamisel; 3) kohustada Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonda tagastama AS-le X läbiotsimiste käigus ära võetud dokumendid. Kohus tegi 10.05.2005 määruse asja menetlusse võtmise kohta, kus jäi lahendamata kaebuse esitamise tähtaeg kaebuse punkti 3 osas. 30.05.2005 määrusega luges kohus kaebuse punkti 3 osas tähtaegselt esitatuks. Kaebuse kohaselt toimus 19.02.1996 AS X ruumides läbiotsimine, mille käigus võeti ära AS X
  10. a raamatupidamisdokumendid, kolm käsikirjalist poolikut artiklit ja käsikirjalised märkmed. Rikutud on kaebaja PS §-dega 31; 32; 33 ja EIÕK artikliga 8 tagatud õigusi ning läbiotsimiste ja võetuste ajal kehtinud KrMK §-de 139 lg 1 ja 140 lg 1, 2 nõudeid. 19.02.1996 läbiotsimise protokolli kohaselt oli läbiotsimise eesmärgiks leida AS Toruarmatuur ja AS X vahel sõlmitud lepingud, kuid ära võeti käsikirjalised artiklid ja märkmed, mis ei saanud omada kriminaalasjas tähtsust. 19.02.1996 läbiotsimise käigus võeti ära ka AS X
  11. a raamatupidamisdokumendid, mis olid maksuameti poolt AS-le X pärast nende kontrollimist tagastatud, kuid ühtegi märget selle kohta läbiotsimise protokollis ei ole. Vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena on kaebajale tänaseni teadmata, millised konkreetsed dokumendid ära võeti. Kaebaja huviks toimingute õigusvastaseks tunnistamisel on esitada kahju hüvitamise nõue, kuna dokumentide äravõtmise tulemusena on kahjustatud AS X majandustegevus.
  12. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja põhiõigusi ega kriminaalmenetluse norme ei ole rikutud. Uurija sekkumine oli seaduslik ja vajalik ning proportsionaalne põhiseaduses sätestatud eesmärgi saavutamisega. Võetuse määrusest ja protokollist 06.02.1996 nähtub, et
  13. a raamatupidamisdokumendid võeti ära 06.02.1996, seega ei pidanudki 19.02.1996 protokoll kajastama
  14. a raamatupidamisdokumentide äravõtmist. 06.02.1996 võetust ei ole vaidlustatud. Tegelikkusele mittevastavad on kaebuse väited politsei soovimatusest dokumente tagastada. Asjaolu, et raamatupidamisse mittepuutuvad dokumendid olid AS-lt X ajutiselt ära võetud, ei saanud äriühingut majandusraskustesse viia. HALDUSKOHTU LAHEND
  15. Tartu Halduskohus jättis 25.07.2005 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole kaebaja väide, et tema suhtes on rikutud KrMK § 139 lg 1 nõudeid, põhjendatud. Läbiotsimise vajaduse tingis algatatud kriminaalasi. 16.02.1996 läbiotsimise määruse kohaselt oli küllalt alust arvata, et T.V.i töökohtades AS X ja AS Telver kontoriruumides asuvad
  16. a AS Toruarmatuur ja AS X vahel sõlmitud ostu-müügilepingute originaalid ja kassaorderid. Määrusest nähtub, et majanduspolitsei poolt on raamatupidamisdokumentide võetus tehtud, kuid puudusid eelnimetatud lepingute originaalid, mis on tinginud uue läbiotsimise vajaduse. Määruses on viidatud ka käsikirjalistele mustanditele, mis viitavad lepingutele või omavad tähtsust asitõendina kriminaalasjas, ning mis lisaks lepingutele tuleb leida ja ära võtta. 19.02.1996 läbiotsimise protokolli kohaselt on võetus tehtud käsikirjalistele dokumentidele ja märkmetele, märgitud on dokumentide kogus ja nimetus, mis individualiseerib äravõetud dokumendi tunnuse. Samas on tagatud dokumentide säilitamine, kuna dokumentide ja esemete üleandmise-vastuvõtmise aktist 15.10.1997 (p 41, 42, 43, 44) nähtuvalt on nimetatud dokumendid tagastatud. Seega ei ole põhjendatud ka väide, et Tartu Politseiprefektuur on rikkunud kaebaja suhtes KrMK § 140 lg 1 ja 2 tulenevaid nõudeid. 2 Kohtuistungil on tuvastamist leidnud, et raamatupidamisdokumentide võetus toimus 06.02.1996 nähtuvalt 06.02.1996 võetuse määrusest ja protokollist ning tunnistaja (vaidlusalusel perioodil Tartu Politseiprefektuuri majanduspolitsei inspektor, käesoleval hetkel Lõuna Politseiprefektuur) Arved Anti ütlustest. Kuna raamatupidamisdokumentide võetus on tehtud 06.02.1996, ei pidanudki kajastuma 19.02.1996 vormistatud dokumentidel ühtki märget raamatupidamisdokumentide äravõtmise kohta. Kaebaja ei ole vaidlustanud 06.02.1996 toiminguid, mistõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut nimetatud kuupäeval vormistatud dokumentide ega kaebaja esitatud 06.02.1996 määruse kohta, kuna see ei ole kaebuse esemeks. Samas on tuvastamist leidnud, et maksuamet on andnud AS-le X raamatupidamisdokumendid tagasi pärast revisjoni tegemist ja esitas politseile ka maksurevisjoni otsuse. Politsei otsitud kolmest lepingu originaalist oli maksuamet koopiad teinud, mida sai politsei kriminaalasjas tõendina kasutada, samas väidab AS X seaduslik esindaja, et ta ei pidanud maksuametist tagastatud dokumente enda omaks ega puutunud neid, mis iseenesest ei välista võimalust, et maksuamet võis tagastada koos raamatupidamisdokumentidega ka
  17. a AS Toruarmatuur ja AS X vahel sõlmitud lepingute originaalid. Politsei ei ole rikkunud 19.02.1996 kaebaja suhtes kaebuses välja toodud põhiõiguslikke ega kriminaalmenetluse koodeksist tulenevaid seadusesätteid. Halduskohus on kontrollinud, kas menetlustoiminguga ei ole rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi ning halduskohtu pädevus ei ole hinnata, kas 19.02.1996 läbiotsimise käigus ära võetud kirjutised võisid omada kriminaalasjas tähtsus või mitte. Samas on 19.02.1996 ära võetud dokumendid kaebajale tagastatud 15.10.1997 esemete üleandmise-vastuvõtmise aktiga, allkirjastatud Tartu Linnakohtu sekretäri ja T.V.i (AS X seaduslik esindaja) poolt. Seega ei ole põhjendatud ka kaebaja nõue kohustada Lõuna Politseiprefektuuri tagastama 19.02.1996 ära võetud dokumendid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  18. AS X taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega AS X kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kriminaalasi, mille alusel toimetati läbiotsimist ja millega riivati põhiseadusega kaitstud õigusi, oli algatatud seetõttu, et ,,08.02.1994 AS Anne Soojus juhatuse liige T.V., sõlmides laenulepingu Eesti Hoiupangaga, omamata vastavaid volitusi, tekitas Tartu Linnavalitsusele kahju 2 milj krooni". Põhiõiguste riive põhjendatuse kontrollimiseks on vaja selgitada, kas kriminaalasi, mille alusel politsei tegutses, õigustab nende asjade ja dokumentide äravõtmist, mida politsei on ära võtnud. Selline nõue tuleneb KrMK §-dest 139 lg 1, 2 ja 140 lg
  19. T.V.i artiklite mustandite, millele laienevad ka autoriõigused, äravõtmiseks ei olnud algatatud kriminaalasja raamides mingit vajadust ega õigustust (artikleid ei olnud nimetatud läbiotsimise määruses ja need ei omanud seost kriminaalasjaga). Politsei ei ole ka selgitanud, milline oli läbiotsimismääruses nimetatud AS Toruarmatuur ja AS X vaheliste lepingute tähendus algatatud kriminaalasja lahendamiseks. Neil dokumentidel ei olnud mingit tähendust väidetava volituste ületamise uurimiseks. Politsei tegevus viib järeldusele, et kriminaalasi algatati vaid selleks, et õigustada põhiõigusi riivavaid uurimistoiminguid, mis oli vajalik, et leida tõendeid T.V.i süüdistamiseks ja süüdimõistmiseks tema tegevuse ja esinemiste eest, mis ei olnud meelepärased mitmetele linna mõjuvõimsatele isikutele. Euroopa Inimõiguste Kohus on kohtuasjas Van Rossem v Belgia (otsus 09.12.2004) selgelt märkinud, et Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 8 sätestatud inimõiguste rikkumise üle otsustamisel on oluline tähtsus, kuidas on sõnastatud läbiotsimise eesmärk ja ulatus, eriti kui puudub (nagu see T.V.i puhul ka oli) kohtulik kontroll uurimistoimingu seaduslikkuse üle. 16.02.1996 läbiotsimismääruse eesmärgiks ei olnud T.V.i artiklite leidmine ja ära võtmine, 3 mistõttu nende äravõtmine ei ole kooskõlas kriminaalmenetluse koodeksi nõuetega läbiotsimise ja võetuse läbiviimiseks. Asjaolu, et läbiotsimise eesmärgiks ei olnud T.V.i artiklite leidmine ja võetus, kinnitab ka see, et AS-le X ei tehtud vastavalt KrMK § 142 lg 2 ettepanekut anda välja T.V.i vastavad artiklid. 2) AS X
  20. a raamatupidamisdokumendid viidi ära 19.02.1996 läbiotsimise käigus ning see toimus ebaseaduslikult, kuna
  21. a raamatupidamisdokumentide võetus polnud läbiotsimise eesmärgiks ja nimetatud dokumente ei kajastatud läbiotsimise protokollis. Otsusest ei nähtu, miks kohus ei ole arvestanud kaebaja seadusliku esindaja seletusega ning miks väärib enam usaldust asjast huvitatud politseiniku sõna. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 231 lg
  22. 06.02.1996 võetuse määruses mainitakse vaid kolme AS X ja AS Toruarmatuur vahel sõlmitud originaallepingut, mitte aga muid raamatupidamisdokumente, ning samal kuupäeval koostatud võetuse protokollis pole T.V.i ega manukate allkirju, mis kinnitab T.V.i väidet, et kohapeal sel päeval mingit dokumenti ei koostatud. Kuna 06.02.1996 läbiotsimise käigus ei võetud ära AS X
  23. a raamatupidamisdokumente, ei ole apellandil põhjust selles osas 06.02.1996 toimingut vaidlustada. Kohus on põhjendamatult jätnud andmata õigusliku hinnangu apellandi poolt 06.02.1996 esitatud määruse kohta. Nimetatud tõend kogumis apellandi seadusliku esindaja ütlustega ja kriminaalasja toimikus asuva 06.02.1996 määrusega tõendab, et 06.02.1996 ei võetud ära AS X
  24. a raamatupidamisdokumente ja ei koostatud dokumente, mis kajastaksid nende äravõtmist. 3) Halduskohus märgib, et tema pädevuses ei ole hinnata, kas 19.02.1996 läbiotsimise käigus ära võetud kirjutised võisid omada kriminaalasjas tähtsust või mitte. Sellest järeldub, et kohus ei pea võimalikuks kontrollida põhiõiguste riive põhiseadusepärasust, milline kohustus tuleneb PS § 15 lg
  25. Seega on kohus rikkunud talle põhiseadusega pandud kohustust ja jätnud isiku kaitseta. Uurija võttis ära autoriõiguse objektid, millel polnud kriminaalasjas mingit tähtsust. Neid dokumente ei tunnistatud asitõenditeks ja need ei olnud ka tõendid, millele süüdistus rajas mingi süüdistuse T.V.i vastu. Artiklite äravõtmine ei olnud kooskõlas läbiotsimise määrusega, kuna artiklid ei kujutanud endast ilmselgelt lepingute mustandeid või märkmeid lepingute kohta. Arvestades, et esemete äravõtmisega riivatakse isiku põhiõigusi, peab selline tegevus olema igakülgselt kontrollitav, sh ka selles osas, mis puudutab esemete tähtsust kriminaalasja jaoks. Uurijal pidi olema, kui mitte kohapeal, siis vähemalt mõne päeva jooksul selge, et nendes pole juttu ei kuriteost ega AS X ja AS Toruarmatuur vahelistest lepingutest. Artiklite käsikirjad tagastati AS-le X aga alles poolteist aastat hiljem. Selline tegevus (tegevusetus) on ilmselgelt ebaproportsionaalne saavutatava eesmärX .
  26. Lõuna Politseiprefektuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväited: 1) Kaebaja põhiõigusi ei ole rikutud. Kaebaja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid, viited põhiseaduse ja kriminaalmenetluse normide rikkumisele ei ole asjakohased. Halduskohtu ülesanne ei ole kontrollida kriminaalmenetluse toimingu vajalikkust ja otstarbekust ega seda, millised faktilised andmed on vajalikud tõendina kriminaalasjas. Halduskohtu ülesanne on kontrollida, kas menetlustoiminguga ei rikutud isiku põhiõigusi või vabadusi. Arvestades riigikohtu seisukohti asjas nr 3-3-1-38-00, ei saa halduskohus hinnata, kas dokumentide võetus 19.02.1996 oli valikuline või valikuta, kas ära võetud dokumentide kogus oli piisav või mitte. 2) Erinevad kohtud ei saa anda erinevaid hinnanguid ühe ja sama seaduse põhjal ühtedele ja samadele protsessitoimingutele. AS X ruumidest dokumentide võetusele on hinnangu andnud Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-50-98, märkides, et väide, et dokumendid võeti ära valikuta, ei ole iseenesest menetlusseaduse rikkumine, kontrollimisel mittevajalikuks 4 osutunud dokumendid tagastati; läbiotsimise protokollist nähtuvalt on läbiotsimise juures järgitud kriminaalmenetluse nõudeid. 3) Ei ole võimalik kohtupraktika, kus kohtud asuvad analoogilistes asjades erinevatele seisukohtadele. Asjas tuleb arvestada ka Tartu Ringkonnakohtu otsuse nr 2-3-95/2003 seisukohti. 4) Väär on väide, et läbiotsimine ja võetus 19.02.1996 väljusid kriminaalasja raamidest ja olid vastuolus KrMK § 139 lg 1 nõuetega. Uurija ainuõigus on teha valik erinevate uurimistoimingute vahel ja koguda tõendeid. Tartu Linnakohus tunnistas T.V.i KrK § 1481 lg 7 järgi süüdi selles, et ta
  27. ja
  28. majandusaasta maksustamisperioodil AS X omaniku ja juhatuse esimehena tahtlikult võltsis ja fabritseeris jätkuvalt AS X ja AS Toruarmatuur vahelisi ostumüügilepinguid, mille tulemusena vähendas AS X maksustatavat tulu ning riigile tasumisele kuuluvat tulu- ja käibemaksu kokku 793 706 krooni. KrK § 166 lg 1 järgi ametialases võltsimises tunnistas Tartu Linnakohus T.V.i süüdi selles, et ta
  29. a AS X ainuomaniku ja juhatuse esimehena aktsiaseltsi kulude suurendamise ja tulude vähendamise eesmärgil võltsis tahtlikult ning jätkuvalt AS X ja AS Toruarmatuur vahelisi ostu-müügilepinguid summades 330 000 krooni, 554 000 krooni ja 661 778 krooni koos käibemaksuga ning kirjutas neile lepingutele alla AS Toruarmatuur direktorina näidatud J. Jevstignejevi nimel, millega tekitas riigile kahju saamatajäänud tulu- ja käibemaksu näol kahju kokku 576 615 krooni. Juba viimatinimetatust nähtuvalt oli põhjendatud uurija huvi AS X ja AS Toruarmatuur vaheliste lepingute ja nendega seotud andmete vastu, mis nähtub ka 16.02.1996 läbiotsimise määrusest. Keerukat majanduslikku informatsiooni sisaldavate dokumentide seos uuritava sündmusega ja kriminaalõiguslik tähtsus selguvad pärast revisjoni. Artiklite mustandid kajastasid teemat, mida kriminaalasja lahendamisel käsitleti. Kuna T.V.it süüdistati ka dokumentide võltsimises, siis oli oluline pöörata tähelepanu ka asjalolule, et läbiotsimisel tuli leida ja ära võtta käsikirjalisi dokumente, mida oleks võimalik kasutada võrdlusmaterjalina käekirjaekspertiiside tegemisel. 5) Väited KrMK § 140 lg 2 nõuete rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Asjaolu, et 19.02.1996 ei võetud ära protokollis fikseerimata dokumente, kinnitas läbiotsimist teostanud inspektor A. Ant. Apellant ei ole palunud kohtul üle kuulata manukaid. T.V. AS X seadusliku esindajana on samuti otseselt asja lahendamisest huvitatud. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsemad, kuna neid toetavad objektiivsed asjaolud ja dokumentaalsed tõendid. Võetuse määrusest ja protokollist 06.02.1996 nähtub, et
  30. a raamatupidamisdokumendid võeti ära 06.02.
  31. Käesoleva kaebuse raamides ei ole võimalik hakata hindama dokumente, mida ei ole vaidlustatud ja millele kaebuse esitamise õiguse on AS X minetanud. Juhul, kui
  32. a raamatupidamisdokumendid võeti ära mitte 06.02.1996, vaid 19.02.1996, pidanuks AS X 06.02.1996 võetuse vaidlustama kaebuse esitamisega. 6) Tegelikkusele mittevastavad on väited politsei soovimatuse kohta dokumente tagastada. Apellatsioonkaebuses on nendest loobutud, järelikult apellatsioonkaebuse nõue terve kohtuotsuse tühistamiseks on ebatäpne. Kaebuse esemeks olevad dokumendid on kaebajale tagastatud. 7) Asjaolu, et raamatupidamisse mittepuutuvad dokumendid olid ajutiselt ära võetud, ei viinud äriühingut majandusraskustesse. Raamatupidajatel oli võimalus raamatupidamisdokumente ja neis sisalduvaid andmeid kontrollida, neist koopiad või isegi originaalne saada. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
  33. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus kooskõlas HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 sätetega esimese astme kohtu põhjendusi ega pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väidetest ei anna 5 alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellant on apellatsioonkaebuses esitanud põhiliselt samu väiteid nagu kaebuses halduskohtulegi ja halduskohus on nende osas võtnud põhjendatud seisukohad. Halduskohus on õigesti asjaolude põhjal leidnud, et Tartu Politseiprefektuuri poolt 19.02.1996 teostatud läbiotsimise ja dokumentide võetusega ei rikutud kaebuse esitaja põhiõigusi ning need teostati kooskõlas sel ajal kehtinud KrMK §-des 139 ja 140 sätestatud nõuetega. Halduskohus on muuhulgas õigesti tuvastanud asjaolu, et tõendatud ei ole 19.02.1996 teostatud kriminaalmenetlustoimingute käigus apellandilt tema
  34. a raamatupidamisdokumentide äravõtmine, kuivõrd need olid apellandilt ära võetud juba 06.02.1996 teostatud võetuse käigus, millise menetlustoimingu õiguspärasust apellant ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud. Apellandi seadusliku esindaja T.V.i väited, nagu oleksid AS X
  35. a raamatupidamisdokumendid viidud ära käesolevas asjas vaidlustatud 19.02.1996 läbiotsimise käigus, on ümber lükatud nii 19.02.1996 läbiotsimise protokollis märgituga, et nimetatud läbiotsimisel võeti apellandilt ära vaid 3 käsikirjalist artiklit ja 4-l lehel käsikirjalised märkmed ning et kaebusi nimetatud toimingu läbiviimisel ei esitatud, kui ka tunnistaja A. Anti vastavasisuliste ütlustega. Üksnes asjaoludest, et 06.02.1996 koostatud võetuse protokolli kohaselt ei osalenud nimetatud menetlustoimingu läbiviimise juures manukaid ning kõnesoleval protokollil puudus seadusliku esindaja T.V.i allkiri (protokollis märgitu kohaselt keeldus T.V. sellele alla kirjutamast), aga samuti, et 06.02.1996 koostatud võetuse määruses ei ole mainitud AS X raamatupidamisdokumentide äravõtmise vajadust ning et apellandi esindajale nimetatud kuupäeval esitatud võetuse määruse sisu erines mõnevõrra kriminaalasja nr 95292305 juures olevast (vt võetuse määruse koopiad haldusasja toimiku II köite lehekülgedel 26 ja 51), ei saa teha järeldust, et kõnesolevat menetlustoimingut 06.02.1996 reaalselt läbi ei viidud ja et AS X
  36. a raamatupidamisdokumentide tegelik võetus toimus 19.02.1996 läbiviidud läbiotsimise käigus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kohtu pädevuses ei ole hinnata, kas 19.02.1996 läbiotsimise käigus äravõetud kirjutised ja käsikirjalised märkmed võisid omada kriminaalasjas tähtsust või mitte. Halduskohtu ülesanne pole kontrollida kriminaalmenetlustoimingu vajalikkust ja otstarbekust ega seda, millised kogutud faktilised andmed on kasutatavad tõendina kriminaalasja otsustamisel. Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas konkreetne kriminaalmenetluslik toiming oli põhiõiguste riivet arvestades lubatav ja kas see teostati õiguspäraselt, ning käesolevas asjas on halduskohus ka sellises ulatuses apellandi kaebuse läbi vaadanud. Halduskohtu pädevus kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasuse hindamisel on piiratud uurija sõltumatusega tõendite kogumisel (uurija sõltumatus tõendite kogumisel ja hindamisel oli vaidlusaluste kriminaalmenetlustoimingute tegemise ajal sätestatud kuni 01.07.2004 kehtinud KrMK §-des 48-50). Kuivõrd käesoleval juhul oli läbiotsimist teostanud politseiametnikul nähtuvalt 16.02.1996 läbiotsimise määruses püstitatud eesmärgist alus seostada 19.02.1996 läbiotsimise käigus äravõetud käsikirjalisi kirjutisi (artikleid) ja märkmeid kriminaalasjas tõenduslikku tähendust omavate asjaoludega, siis oli nende võetus põhjendatud ja õiguspärane. Nimetatud menetlustoiming ei saa olla õigusvastane üksnes seetõttu, et AS-le X ei tehtud enne läbiotsimisele asumist KrMK § 142 lg 2 kohaselt ettepanekut anda välja T.V.i vastavad artiklid ja märkmed. Ka see asjaolu, et nimetatud tõendid tagastati hiljem (13.10.1997) linnakohtu poolt kaebuse esitajale kui kriminaalasja kohtulikul läbivaatamisel mittekasutatud, ei anna alust järeldada, et nende võetus 19.02.1996 ja hoidmine kriminaaltoimiku juures kuni tagastamiseni oli ebaõige, sest läbiotsimise käigus äravõetud dokumentide seotus kriminaalasjas tähtsust omavate asjaoludega ja nende kasutatavus tõendina selgus lõplikult ikkagi alles asja kohtuliku arutamise lõppedes. 6
  37. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellandi kohtukulud, s.o apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni ning õigusabikulud 3540 krooni, jätta HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 7 Egon Konsand

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.