KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2009, Tartu Haldusasja number 3-08-1743 Haldusasi D.

) § 46 lg 1, § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra (kodukord) p 8.1.1 sätestatud nõude rikkumise eest

§ 63lg 1 p 2 ja § 64 lg 4 alusel ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga.

Käskkirjas kohaselt keeldus D.Š 06.07.2008 hommikuse loenduse ajal Viru Vangla eluosakonna P-1 kambris 151 kandmast nimesilti, keeldus täitmast valvuri korraldust see kaela panna ja viskas sildi valvuri teistkordse korralduse peale lauale. Justiitsministeeriumi 26.08.2008 kirjaga nr 11-7/601 tagastati vaie, kuna kaebaja ei esitanud vaidematerjalide eesitkeelset tõlget mida nõuab vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 2. D.Š esitas 04.09.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus käskkiri tema karistamise kohta tühistada. Kaebuse kohaselt on käskkiri kaalutlusvigadega, ei vasta vangistuse täideviimise eesmärkidele ning toob kaebajale ja tema lähedastele kaasa negatiivseid tagajärgi.

§ 46

lg-le 1 ja kodukorra p-le 7.3 tuginedes leidis kaebaja, et nimesilti pidi ta kandma mitte kaelas, vaid riietel ja tegema seda üksnes väljaspool elukambrit. Lisaks tutvustati asjassepuutuvaid õigusakte kaebajale vanglasse saabumise asemel alles 05.08.2008, seletuskirja nõudis menetluse algatamisest teatamata ametnik, kes oli ise juhtunu initsiaator. Distsiplinaarmenetluse protokoll on puudustega, protokollist ei selgu menetluse käik ja sellele ei võimaldatud märkusi esitada. 2. Viru Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuses kaebusele selgitati karistuse määramisel arvestatud asjaolusid ja märgiti, et kuigi nimesildi kandmist kambris pole reguleeritud, ei tähenda see õigust valvuri korralduse täitmisest keelduda. Seejuures viidati kodukorra p-s 7.5 sätestatud valvuri kohustusele kontrollida loenduse käigus kinnipeetava isikusamasust ja väideti, et nimesildil olevate andmete kontrollimine ongi üheks selle võimaluseks. Vastuses ei nõustutud ka distsiplinaarmenetluse läbiviimise suhtes esitatud etteheidetega, viidati kodukorra p-le 25.1 ning asjaolule, et kaebajale on vangistusseadust varem vähemalt kahel korral tutvustatud. Asjakohane ei ole kaebaja väide, et emaga kokkusaamise keelamine ei ole legitiimne ning see ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.

§ 63

ei sätesta piirangut noorele kinnipeetavale lühi- ja pikaajalise kokkusaamise keelamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus jättis
2. detsembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vastab D.Ši distsipliinirikkumise suhtes vormistatud distsiplinaarmenetluse protokolli sisu esitatud nõuetele, kuid vormistamisel on eksitud kuupäevas. Puudu on koostaja ja tutvustaja nimed ning koostaja ja kinnipeetava allkirjad. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 58 kehtestatu ei võimalda haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes seetõttu, et rikuti menetlusnõudeid. Vastava tagajärje saab rikkumine kaasa tuua vaid siis, kui see mõjutas asja otsustamist. Käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid järeldada, et nimetatud rikkumised said kuidagi mõjuda karistuse määramisele. Õigusaktide sätetest ei tulene kinnipeetavale õigust protokolli kohta märkusi teha. Tõele ei vasta kaebaja väide, et kehtivaid karistusi on tal ainult kuus. Peale karistuste arvu pole kaebaja nimetanud ühtegi muud asjaolu, millest saaks tuleneda menetluses aset leidnud rikkumiste mõju tema karistusele ja neid pole halduskohus ka iseseisvalt leidnud. Toimunuga samal päeval koostatud seletuskirjas on kaebaja omaks võtnud, et valvur nõudis hommikuse loenduse ajal nimesildi kandmist, kuid tema keeldus sellest.

§ 46

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma riietusel nimesilti,

§ 67

lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 8.1.1, kohustab järgima

-st, sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte. Kõik see pidi kaebajale teada olema, sest

-st ja vangla sisekorraeeskirja on talle erinevates kinnipidamisasutustes korduvalt tutvustatud ja seletuskirjas on ta kodukorra p 7.3 sisu ise tsiteerinud. 2 Eeltoodust tulenevalt on kaebaja vaidlustatud käskkirjas nimetatud distsipliinirikkumise toimepanemises süüdi, rikkumise suhtes on läbi viidud distsiplinaarmenetlus, kaebaja on saanud süüdistusest teada ja seletusi anda. Menetlemise käigus on küll tehtud vigu, kuid need pole sellised, mis saanuks karistuse määramist mõjutada ja käskkiri ise sisaldab asjakohast faktilist ja õiguslikku põhjendust. Karistus ei ole maksimaalne võimalik, see on määratud

-s kehtestatud tähtaegade piires ja selleks volitusi omava ametiisiku poolt ning vastab teo iseloomule ja toimepanija isikule. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. D.Š esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud Viru Vangla direktori käskkirja. Apellatsioonkaebuse ja selle 25.03.2009 esitatud täienduse kohaselt on kohus ekslikult hinnanud ametniku korraldust, mida kaebaja keeldus täitmast. Nimesildi kandmine on reguleeritud juhul, kui kinnipeetav on väljaspool oma kambrit ja juhul, kui kinnipeetav on avatud elusektsioonis.

-st ja kodukorrast ei tulene vanglaametnikule õigust anda korraldus nimesildi kandmiseks kohas, kus seda pole vangla kodukorraga reguleeritud. Sellised korraldused rikuvad põhiseaduse (PS) § 13 lg 2 ja § 14 mõtet. Seega ei saa lugeda kaebajale antud korraldust seaduslikuks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel rikuti vangla poolt protsessinorme. Vangla sisekorraeeskirjade § 97 lg-s 2 loetletud kohustuslikest andmetest puudusid distsiplinaarmenetluse protokollis viide rikutud õigusaktile, viited tunnistajatelt võetud seletustele, põhjendatud distsiplinaarkaristuse ettepanek, protokolli koostamise aeg, protokollile lisatud materjalide loetelu, protokolli koostanud vanglaametniku nimi ja amet, kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta, kinnipeetavale distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustanud vanglaametniku nimi ja amet ning protokollist ei nähtu, kelle koostatud see on. Asjaolu, et protokoll anti kaebajale tutvumiseks alles siis, kui kaebaja distsiplinaarkaristuste registrisse oli ilmunud vaidlustatud käskkiri, näitab, et distsiplinaarmenetluse käiku ei protokollitudki. Kahtlased on vangla väited, et ekslikult esitati halduskohtule distsiplinaarmenetluse protokolli mittetäielik variant. Ekslik on kohtu seisukoht, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetava õigust teha protokolli kohta märkusi. HMS § 40 lg 1 alusel oleks haldusorgan pidanud kaebajale võimaldama selgituste andmist ükskõik mis vormis enne vaidlustatud käskkirja väljaandmist. Kuni vaidlustatud käskkirja väljaandmiseni oli kaebajal õigus tutvuda protokolliga ja selle juurde kuuluvate tõenditega (muuhulgas ka tunnistajate ütlustega). Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse Euroopa vanglareeglistiku kohta Rec

§ 64

lg-ga l ja kodukorra p-ga 25.2 määrab direktor isiku, kes hakkab läbi viima uurimist algatatud menetluses. See isik pidi kodukorra p 25.3 alusel kaebajat viivitamatult informeerima tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest. Valvuril polnud õigust nõuda kaebaja käest seletusi, sest HMS tähenduses on ta avaldaja ja selle tõttu puudub tal automaatselt õigus distsiplinaarjuurdluse läbiviimiseks. Distsiplinaarmenetluse algatamise kohta võis kaebajat informeerida ainult see ametnik, kes seda distsiplinaarmenetlust läbi viis, antud juhul sellist isikut ei olegi või see isik soovis anonüümseks jääda, sest distsiplinaarmenetluse protokolli järgi ei saa järeldada, kelle koostatud see on. 3 Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse valimisel rikuti

§ 63

lg 3 nõudeid, sest pikaajalisi kokkusaamisi võib keelata sellele kinnipeetavale, kes kasutab neid näiteks kohtumisteks abikaasa või inimesega, kellega kinnipeetaval on ühine vara, samuti isikuga, kellega kinnipeetav elas enne kinnipidamist koos mitte vähem kui kaks aastat. Mitte kuidagi ei saa keelata noorel kinnipeetaval kohtuda emaga. Kaebajale on hädavajalik hoida sidet emaga, sest kahtlemata peegeldub see positiivselt kaebaja vangistuse eesmärkide saavutamisel. Samuti oli see järjest juba teine emaga kohtumise keeld. Karistuse määramisel võeti arvesse kõiki kaebaja distsiplinaarrikkumisi, kuni nende karistusteni välja, mida kaebaja suhtes rakendati kolm aastat tagasi, samuti arvestati selliseid intsidente, mille eest kaebajale distsiplinaarkaristust ei määratud, mis on vastuolus PS § 23 lg-ga 3 ja muudab juba iseenesest vaidlustatud haldusakti tühiseks. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ühekülgselt ja selliselt, et kaebaja saaks kindlasti karistada. Kaebajale ei antud võimalust valmistuda enda kaitseks, ta ei saanud tutvuda distsiplinaarmenetluse protokolliga enne käskkirja tegemist, ta ei saanud anda selgitusi juhtunu kohta. 5. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kinnipeetav tulenevalt

§ 46

lg-st 1 kohustatud kandma riietusel nimesilti, sest korrektne riietus hõlmab muuhulgas ka nimesildi olemasolu. Vastuvõtuosakonnas viibimine ei vabasta kinnipeetavat loenduse ajal nimesildi kandmise kohustusest, kui see on kinnipeetavale väljastatud. Kinnipeetav on kohustatud vastuväideteta ja vaidlustamata täitma vanglaametniku seaduslikke korraldusi. Vanglas tehakse toiminguid, mis hõlmavad kõiki kinnipeetavate eluvaldkondi ning kõikide toimingute üksikasjalik reguleerimine ei ole mõeldav.

sätestab kinnipeetava kohustuse kanda nimesilti ning asjaolu, et kodukord ei reguleeri nimesildi kandmist kambris, ei muuda korraldust loenduse ajal nimesilt kaela panna ebaseaduslikuks. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Valvuri poolt kaebajale antud korraldus nimesildi kaela panekuks ei vasta HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele, seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. See, et kaebaja korraldusele ei allunud, tuleneb juba tema enda poolt menetluse käigus antud seletuskirjast. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu paragrahviga, mille alusel talle distsiplinaarkaristus määrati, ei tähenda, et ta sätet rikkunud poleks. Distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub, et karistamise aluseks on olnud

§ 67

p 1, kodukorra p 8.1.1 ja

§ 46lg 1.

Seega ei ole kaebaja väide, et protokollist puudub viide rikutud õigusaktile, tõene. Karistuse määramisel lähtutakse iga kinnipeetava individuaalsest taustast ning otsustatakse, milline võimalikest

§ 63

lõikes 1 nimetatud distsiplinaarkaristustest võiks konkreetse isiku puhul olla mõjuvaim. Vaatamata mais 2008 määratud pikaajalise kokkusaamise keelule ei ole kinnipeetav teinud midagi selleks, et sarnast karistust tulevikus vältida. Tegemist ei ole maksimaalse võimaliku distsiplinaarkaristusega ning see vastab teo toimepanija isikule ja teo iseloomule. Asjakohased ei ole kaebaja argumendid selle kohta, et 19-aastasele isikule emaga kokkusaamise keelamine ei ole õiguspärane. Halduskohtule esitati ekslikult puudulik koopia distsiplinaarmenetluse protokollist. Protokolli koostamise kuupäeva kohta on vangla märkinud, et tegemist on ebatäpsusega, mis ei mõjuta protokolli sisulist poolt. Samale seisukohale asus ka halduskohus. Protokollile lisatud materjalid on protokolli lõpus lisadena välja toodud. Kaebaja väide, nagu ei oleks protokollis üldse kirjas, mida sinna lisatud on, ei vasta tõele. Protokollis on kirjas, et protokolli koostajaks on inspektor-kontaktisik Tiia Tiivas ja seda on ametnik oma allkirjaga ka kinnitanud. Kaebaja väide selliste andmete puudumise kohta ei vasta tõele. Protokollil on kaebaja allkiri ja kuupäev protokolliga tutvumise kohta, samuti nähtub protokollist seda tutvustanud vanglaametniku nimi ja amet. Kaebaja väide, et temale ei tutvustatud protokolli, on vale. Kaebajal oli võimalus juhtunu kohta seletuste andmiseks rikkumise toimepanemise päeval. Kaebaja poolt kirjutatud seletuskirjas on viidatud erinevatele kodukorra sätetele, seega võib 4 järeldada, et kinnipeetaval oli piisavalt aega rahulikult oma seletused kirja panna. Märkuste tegemine protokollile tähendab eelkõige arvamuse avaldamist karistusettepaneku osas või märkusi protokollis hinnatud tõendite osas.

§ 65

lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist. Vangiregistri andmetel on kaebajale esimene distsiplinaarkaristus määratud 22.12.2005 ning iga selle järgnev rikkumine on toime pandud eelnevast vähem kui aasta möödudes, mistõttu ei ole ükski määratud distsiplinaarkaristustest kustunud. Lisaks nähtub, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise hetkel oli kaebajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi 17, mitte

1. Seega on karistuse määramisel arvesse võetud isegi vähem kehtivaid karistusi, kui kinnipeetaval tegelikkuses oli. Distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumise kohta on kinnipeetav D.Š andnud oma allkirja. Protokollide tutvustamisel antakse kinnipeetavale võimalus protokolli sisuga tutvuda. Kui kinnipeetav ei mõista keelt, milles protokoll välja on antud, tõlgitakse selle sisu kinnipeetava soovil üldjuhul inspektor-kontaktisikute poolt suuliselt. Kui kinnipeetavale jääb midagi arusaamatuks, on tal võimalik täpsustada ning samuti teha märkusi protokolli kohta. Kui kinnipeetav avaldab soovi teha protokolli kohta kirjalikke märkuseid, seda talle ka võimaldatakse. Kaebaja arvamus, et pärast käskkirja väljaandmist ei ole võimalik protokolli kohta märkuseid teha, ei ole tõene. Kui kaebaja protokolliga tutvus ja leidis, et ta tahab selle sisu kohta märkuseid teha, oli tal võimalus selleks soovi avaldada. Pärast märkuste teatavakstegemist oleks menetluse läbiviija nende asjakohasust hinnanud ja vajadusel oleks olnud võimalik käskkiri ka ümber vormistada. Märkuste esitamine ei tähenda, et käskkirja sisu automaatselt muudetakse. Vastustaja ei pea kaebaja märkuseid talle arusaadavas keeles protokolli esitamise kohta asjakohaseks. Vastustaja andmetel on kaebaja Tartu Vanglas viibides läbinud vahemikus 06.02.2008 - 29.05.2008 eesti keele õppe. Lisaks on Viru Vangla inspektor-kontaktisik oma õiendiga kinnitanud, et kaebaja on kirjutanud eestikeelseid taotlusi tema silme all, samuti suhtleb kaebaja inspektor-kontaktisikuga eesti keeles. See annab alust arvata, et kaebaja valdab eesti keelt sel määral, et ta saab aru vangla poolt tema kohta väljastatud dokumentide sisust. Kui kinnipeetavale jääbki dokumentide sisus midagi arusaamatuks, on võimalik paluda tõlkimisel abi inspektor-kontaktisikult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
3. detsembri 2008 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on alusetu. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega, et ametniku poolt antud korraldus ei olnud seaduslik. Kaebaja on omaks võtnud, et ametnik nõudis hommikuse loenduse ajal nimesildi kandmist, kuid ta keeldus sellest.

§ 46lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud kandma nimesilti.

Viru Vangla kodukorra p 7.5 kohaselt on valvur loenduse käigus kohustatud kontrollima kinnipeetava isikusamasust. Selleks võimaluseks on kinnipeetava nimesildil olevate andmete kontrollimine. Seega oli valvur õigustatud nõudma kaebajalt nimesildi kandmist loenduse ajal ja tegemist oli seadusliku korraldusega. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega ka selles, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme. Kaebaja ise esitas halduskohtule distsiplinaarmenetluse protokolli üksnes ühel lehel, mis ei vasta protokollile esitatud nõuetele. Samas on kaebaja kinnitanud, et distsiplinaarmenetluse protokolli talle tutvustati. Vastustaja on apellatsioonkaebuse vastuse lisana esitanud ringkonnakohtule tervikliku distsiplinaarmenetluse protokolli koopia, mis vastab kõigile protokollile esitatud nõuetele. 5 Sellest nähtub ka asjaolu, et protokolli on kaebajale tutvustatud

1. augustil 2008, mille kohta ta on andnud allkirja. Kuigi protokollil on vale kuupäev -
2. juuli 2008, mitte
3. august 2008,on tegemist inimliku eksitusega ja see ei muuda protokollis sätestatu sisu. Õige on kaebaja väide, et talle ei antud õigeaegselt võimalust protokolli kohta vastuväidete esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et väär on Viru Vangla praktika, mille kohaselt distsiplinaarmenetluse protokolli ja selle alusel antud käskkirja tutvustatakse kinnipeetavale ühel ja samal päeval. Sellise praktika puhul võib see kaasa tuua olukorra, kui kinnipeetava vastuväidete puhul distsiplinaarmenetluse protokollile ei ole neid võimalik arvestada käskkirja andmisel, mis võib kaasa tuua juba väljaantud käskkirja tühistamise, kui tegemist on õigustatud vastuväidetega. Samas ei ole kaebaja protokollile esitanud ka hilisemaid vastuväiteid. Toimiku materjalidest nähtuvalt valdab kaebaja piisavalt eesti keelt, et aru saada protokolli sisust. Samuti on kaebaja saanud anda seletuse toimunu kohta, kuna kohe peale intsidenti nõuti talt seletuskirja mille ta ka kirjutas. Kaebaja ei ole kogu menetluse ajal esitanud täiendavaid selgitusi tema algses seletuses kirjas olevale. Seega ei anna kaebaja väide, et tal puudus võimalus seletusi anda, alust kaebuse rahuldamisks. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et distsiplinaarkaristuse määramisel rikuti

§ 63lg 3 nõudeid.

Vastustaja andmete kohaselt omas kaebaja karistuse määramise momendil 17 kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti tuleb arvestada ka seda, et karistust ei ole määratud maksimummääras ning see vastab teo iseloomule ja toimepanija isikule. Seega puuduvad alused vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellandi poolt kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Ivo Pilving Maili Lokk 6 Agu Timmi