KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2009 Tartu Haldusasja number 3-08-1588 Haldusasi Raivo Ranna kaebus Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2008. a otsuse nr 388 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24. novembri 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Raivo Ranna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Raivo Rand, esindaja v.adv Cardo Soosaar Vastustaja Tartu Linnavolikogu, esindaja v.adv Margo Lemetti Kolmas isik AS Cesana Grupp, esindaja v.adv Tauri Sokk Kaasatud ametnik Tartu maavanem RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 24. novembri 2008. a otsus menetluskulude väljamõistmise osas. Jätta muus osas halduskohtu otsus muutmata. 3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Linnavalitsuse 13. detsembri 2005. a korraldusega nr 1915 algatati AS Cesana Grupp taotlusel Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi detailplaneering ja kinnitati selle lähteülesanne. Tartu Linnavolikogu 14. juuni 2007. a otsusega nr 234 võeti Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi detailplaneering vastu ja suunati see avalikule väljapanekule. Raivo Rand esitas Fr. R. Kreutzwaldi tänava elanike nimel ja volitusel detailplaneeringule kirjaliku vastuväite, mille kohaselt kahjustab planeeringu kehtestamine sellisel kujul otseselt Fr. R. Kreutzwaldi tänava elanike huve ning kujuneb ebaterve elukeskkond. Seoses liiklustiheduse intensiivistumisega saavad oluliselt kahjustatud elamistingimused. Planeeritud liikluskoormuse hajutamiseks tuleks osa juurdepääse Vaksali tänava pikenduselt lahendada nii, et vähemalt pooled planeeritud hooned saaksid juurdepääsu Vaksali tänava pikenduse kaudu ning neid hooneid ei tohiks lubada ehitada enne, kui nimetatud juurdepääs on tagatud. Tulenevalt liikluskoormuse suurenemisest Fr. R. Kreutzwaldi tänaval ja sellest tingitud liiklusohutuse vähenemisest, tuleks Fr. R. Kreutzwaldi tänav korralikult välja ehitada koos kergliiklusteega ning enne seda mitte väljastada planeeritud hoonetele ehituslube, leidis vastuväite esitaja (tl 97). Tartu Linnavalitsuse 13. mai 2008. a korraldusega nr 553 esitati planeering maavanemale järelevalve teostamiseks. Tartu maavanem andis 16. juuni 2008. a kirjaga nr 2.1-6/1201 detailplaneeringule heakskiidu ja tegi ettepaneku planeeringu kehtestamiseks. Maavanem leidis, et R. Ranna vastuväidetes esitatud mure intensiivse arendustegevuse tulemusel tekkivate liiklusprobleemide osas on põhjendatud, kuid ümbruse liiklusskeemi ei saa lahendada, veel enam kehtestada pelgalt Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi planeeringuga. Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2008. a. otsusega nr 388 kehtestati Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi detailplaneering. Otsuse kohaselt kavandatakse planeeringuga sihtotstarbeta Fr. R. Kreutzwaldi 66 kinnistu pindalaga 65 268 m2 jagamist 11-ks ärimaa ning 3-ks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. 2. R. Rand esitas 8. augustil 2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2008. a otsuse nr 388 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud haldusakt motiveerimata ja kaalutlusvigadega. Vastustaja ei teostanud detailplaneeringu kehtestamisel kaalutlusõigust õiguspäraselt. Vaidlustatud otsuses puuduvad selgitused planeerimismenetluse käigus ilmnenud oluliste asjaolude kaalumise ning lahendamise kohta. Vaidlustatud otsusest ei selgu, kas volikogu kaalus detailplaneeringu kehtestamisel Fr. R. Kreutzwaldi tänava elanike vastuväidet ja ettepanekuid ning Ramboll Eesti AS koostatud liiklusmõju hinnangus väljatoodud probleeme ja nende lahenduseks esitatud soovitusi ning millistel kaalutlustel volikogu nendega ei arvestanud. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine võis antud juhul viia ebaõigele lahendusele. Seega on vaidlustatud haldusakt nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Liiklusmõju analüüside koostajad leidsid, et planeeritava ala väljaehitamine tingib piirkonnas liikluskoormuse kasvu. Sellises olukorras oleks volikogu pidanud kaaluma võimalust lahendada koostöös Tähtvere vallaga esmalt selle piirkonna liiklusprobleemid, ehitades muuhulgas välja Vaksali tänava pikenduse, või seadma piirkonna liiklusprobleemide lahendamise vaidlustatud detailplaneeringu elluviimise tingimuseks. 3. Tartu Halduskohtu 24. novembri 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:
- a)Vastustaja on arvestanud kaebaja poolt planeeringu menetlemisel esitatud seisukohtadega ning põhjendanud, miks vastustaja seisukoht erineb teatud määral kaebaja ettepanekust. Vastustaja on põhjendanud OÜ Stratum ja Ramboll Eesti AS liiklusmõjude analüüside alusel kehtestatud korrigeeritud planeerimislahendust. Vastustaja on arvestanud sisuliselt kaebaja ettepanekuga ehitada välja Fr. R. Kreutzwaldi tänav koos kergliiklusteega, kuna arendaja on kohustunud rajama jalakäijatele ja jalgratturitele kõnni- ja jalgrattateed. Asjaolu, et vastustaja on näinud ette kaebaja poolt soovitust tehniliselt pisut erineva lahenduse, ei tähenda, et ettepanek oleks sisuliselt jäetud arvestamata. Vaidlusalune otsus sisaldab viiteid linnavalitsuse asjakohastele korraldustele, mille tõttu on halduskohtu arvates arusaadav, milline vaidlustatud otsuses sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Seetõttu ei ole vaidlusalune haldusakt vastuolus HMS § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. 2
- b)Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus kaebaja poolt osundatud Riigikohtu lahenditega ja HKMS § 19 lg-ga 6 ning HMS § 4 lg-ga 2. Planeeringuala naabruses elavate isikute arvamust peab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni teostamisel otsuste tegemisel küll arvestama, kuid ainuüksi nendega konsensuse mittesaavutamine ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjuseks. Vastustaja on ratsionaalsete argumentidega põhjendanud, miks ei saa täies mahus arvestada Ramboll Eesti AS ettepanekutega. Samas on vastustaja seadnud kitsenduse planeeringu täielikuks realiseerimiseks tarviliku Vaksali tänava pikenduse ehitamiseks, aktsepteerides kolmanda isiku poolt välja pakutud kompromissi (tl 124). Selle kohaselt ei alustata ehitustegevust osaliselt enne, kui on lahendatud Fr. Tuglase–Fr. R. Kreutzwaldi tänavate ristmiku probleem või välja ehitatud Vaksali tänava pikendus. Kaebaja on jätnud vajaliku tähelepanuta selle, et ka Ramboll Eesti AS on osundanud asjaolule, et Fr. Tuglase– Fr. R. Kreutzwaldi tänavate ristmik on oma võimalused ammendanud ja et selle tõttu ei saa planeeringuala saatust jäigalt siduda Vaksali tänava pikenduse rajamisega. Vastustaja on arusaadavalt põhjendanud, miks nn magistraaltänava liikluskoormus lubab sellist ehitusmahtu, nagu planeeringuga on kehtestatud, st 2/3 esialgsest ehitusmahust. Liikluskoormuse üle otsustamine on seotud ehitusmahu osas parklakohtadega. Sellekohaste kaalutluse põhjendatuses ei ole kohtul alust kahelda. Samuti on vastuse kohaselt vastustaja poolt koostatud Fr. R. Kreutzwaldi–Fr. Tuglase ristmiku foorijuhitavaks ristmikuks ümberehitamise projekt. Ramboll Eesti AS poolt välja pakutud ringristmik on planeeritud seonduvalt Sossi kinnistu detailplaneeringuga. Kohtul ei ole alust kahelda, et need tehnilised lahendused tagavad vaidlusalusest detailplaneeringust tulenevate liikluse intensiivistumisega seonduvate probleemide optimaalse lahenduse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. R. Rand esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 24. novembri 2008. a otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Vaidlusalune haldusakt on õigusvastane, kuna ta sisaldab kaalutlusvigu. Halduskohtu seisukohad, et vastustaja on arvestanud kaebaja poolt planeerimismenetluses esitatud seisukohtadega, et vastustaja on põhjendanud, miks tema seisukoht erineb teatud määral kaebaja ettepanekust ning et vastustaja on põhjendanud liiklusmõjude analüüside alusel kehtestatud korrigeeritud planeerimislahendust, ei vasta kohtuistungil uuritud tõenditele.
- b)Halduskohus on otsuse p-s 31 käsitlenud üksnes vastustaja poolt planeeringu kehtestamisel arvesse võetud kaebaja ettepanekut ehitada välja Fr. R. Kreutzwaldi tänav koos kergliiklusteega. Kohus on aga jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et vaidlustatud haldusaktis puuduvad igasugused põhjendused Vaksali tänava pikenduse kaudu liikluskoormuse hajutamiseks tehtud ettepaneku kohta. Kuna selle ettepaneku arvestamata jätmise kohta puuduvad vaidlustatud linnavolikogu otsuses põhjendused, ei vasta see haldusakt HMS § 56 lg-le 3. Ebaõige on halduskohtu järeldus, et haldusorgan ei ole alati kohustatud esitama põhjendusi, miks ta otsustab mõne küsimuse detailides teisiti, kui menetlusosaline on seda taotlenud. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei saa täies mahus arvestada Ramboll Eesti AS ettepanekutega. Kohtuotsuses märgitud vastustaja vastavad põhjendused ei tulene vaidlustatud haldusaktist, vaid vastustaja esitas need alles kohtumenetluses (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-07, p 16).
- c)Kuigi Tartu Linnavalitsuse 17. juuli 2007. a korralduses nr 924 on märgitud, et pärast eksperthinnangu esitamist kaalub linnavalitsus uuesti Vaksali tänava pikenduse väljaehitamise sidumist Fr. R. Kreutzwaldi 66 krundi detailplaneeringuga, ei nähtu vaidlustatud haldusaktist, et seda oleks tehtud. Samuti ei tulene vaidlustatud haldusaktist, et linnavolikogu oleks otsuse tegemisel kaalunud Ramboll Eesti AS poolt koostatud liiklusmõju hinnangus osutatud probleeme ning neile välja pakutud lahendusi, ega see, millistel kaalutlustel ei ole neid detailpla- 3 neeringu kehtestamisel arvesse võetud. Vaidlustatud haldusaktis on küll detailselt esitatud planeeringu menetlemise faktoloogia, kuid sellest ei nähtu kaalutlused, millest vastustaja on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusakt tuleb tühistada (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-31-39-07). 5. Tartu Linnavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu järgmiste põhjendustega. Volikogu hinnangul on halduskohus piisava põhjalikkusega puudutanud detailplaneeringust tuleneva võimaliku liikluskasvuga seotud küsimusi. Halduskohtu seisukoht, et haldusorgan ei ole alati kohustatud esitama põhjendusi, miks ta otsustab mõne küsimuse detailides teisiti kui menetlusosaline on seda taotlenud, vastab Riigikohtu seisukohtadele. Põhjendused Ramboll Eesti AS ettepanekute täies mahus mittearvestamise kohta sisalduvad ka volikogu otsuses. Haldusorgan ei pea põhjendama, miks ta ei arvesta kaalutlusotsuse tegemiseks teabe kogumise eesmärgil tellitud ekspertiisi tulemusi. Selline kohustus ei põhine seadusel ega ka hea halduse põhimõtetel. Vastustaja on oma otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud haldusmenetluses koostatud ekspertiiside seisukohti ja selgitanud, miks ta nendega täies ulatuses ei arvesta. 6. OÜ Cesana Grupp palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. 7. Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2009. a määrusega kaasati asja menetlusse järelevalvet teostava ametnikuna Tartu maavanem. Tartu maavanema vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole detailplaneering vastuolus üldplaneeringuga, detailplaneeringu menetlemisel on otsitud kompromisslahendusi ning planeeringut on vastavalt korrigeeritud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 8. Kaebaja on vaidlustanud Tartus Kreutzwaldi 66 detailplaneeringu kehtestamise. Planeeringuga nähakse ette linna piiri läheduses asuva 6,9 ha suuruse ala kruntideks jaotamine ning kruntide ehitusõiguse määramine ärihoonete rajamiseks (tl 35). Kruntidele rajataks nii bürooja administratiiv- kui ka kaubandus- ja teenindushooneid (tl 37). Planeeringu täies mahus realiseerimisel hakkab seal olema kokku 890 parkimiskohta (tl 48). Kaebaja elab aadressil Kreutzwaldi 19E, mis paikneb planeeringu ala läheduses teisel pool tänavat. Planeerimismenetluses esitatud vastuväidetest nähtuvalt häirib kaebajat ala arendamisega kaasnev liiklusmahu järsk kasv. Iseäranis hakkab tal oma elukohast olema keeruline sooritada vasakpööret linna sõiduks. Vaidlust ei ole selle üle, et liiklustiheduse kasv on planeeringu elluviimisel probleemiks. Kõigi menetlusosaliste hinnangul tuleb probleem lahendada Kreutzwaldi tänavaga paralleelse Vaksali tänava pikenduse väljaehitamise abil. Kaebaja esitas planeerimismenetluses ettepaneku, et enne Vaksali tänava pikenduse valmimist tohiks vaidlusaluse planeeringu realiseerida vaid pooles mahus. Sellele vastuseks esitas omakorda kompromissettepaneku kolmas isik, mille kohaselt võiks planeeringu enne Vaksali tänava pikendamist realiseerida kuni 2/3 ulatuses. Kaebaja jäi enda seisukoha juurde. Vastustaja kehtestas planeeringu põhimõtteliselt kolmanda isiku poolt kompromissettepanekus väljapakutud tingimustel. See kõlab järgmiselt: „Detailplaneeringu täielikuks realiseerimiseks tuleb välja ehitada Vaksali tänava pikendus planeeringu alalt kuni Betooni tänavani või lähima raudteeülesõidukohani koos ületuskoha väljaehitusega. Juhul, kui teised vastava teepikenduse 4 ala kõrval asuvate kruntide omanikud ei ole nõus vastavate tööde osalise kompenseerimisega üheskoos detailplaneeringualal asuvate kruntide omanikega, siis on detailplaneeringualal asuvate kruntide omanikel õigus välja ehitada vastavalt teeprojektiga ettenähtud sõidukoridoris kahesuunaline ajutine Vaksali tn sõidutee pikendus (s.h on aktsepteeritav kvaliteetne kergkate) planeeringu alalt kuni Betooni tänavani või lähima raudteeületuskohani koos ületuskoha väljaehitusega.“ (I kd, osa A, p 2.15, tl 42) Enne kõrvaltingimuse täitmist realiseerida lubatud ehitusmahud nähtuvad planeeringu põhikaardilt (tl 48, lubatud brutopindade ja parkimiskohtade tabel, märkus 1). 9. Apellatsiooniastmes ei vaielda enam Kreutzwaldi tänava kergliiklustee üle. Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta ei lähtu kaebaja ettepanekust, vaid on planeeringu kehtestanud praegu olemasoleval kujul. Ringkonnakohus selgitab järgnevalt, kas vaidlustatud volikogu otsus vastab haldusakti põhjendamise nõudele vormilisest küljest (II), kas kaalutlusreeglitest kinnipidamine on sisuliselt kontrollitav (III) ning kas otsus vastab sisuliselt kaalutlusreeglitele (IV). Lõpetuseks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse lahendamise ning menetluskulude jaotuse kohta (V). II 10. Halduskohus märkis õigesti, et ainuüksi planeeringuala naabruses elavate isikutega konsensuse mittesaavutamine ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjuseks. See aga ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel on kohustus kehtestada planeering vaatamata naabrite vastuväidetele, kui seda soovib planeeringust huvitatud isik. Kohalik omavalitsus peab planeeringuvaidluse lahendama enda kaalutlusõiguse kohaselt. Sellesisulise otsuse kohtulikul kontrollimisel on määrava tähtsusega planeerimisotsuse põhjendused. Nende alusel tuleb kohtul hinnata, kas volikogu järgis otsuse tegemisel kaalutlusreegleid (HMS § 4 lg 2). Kui otsus on motiveeritud ja kaalutlusreegleid on järgitud, ei ole kohtul volitust sekkuda kaalutlusotsuse sisusse, iseäranis ei või kohus asuda ise kaalutlusotsust tegema. 11. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata Riigikohtu seisukohti planeerimisotsuste põhjendusele esitatavate nõuete osas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldusasjades 3-31-62-07, 3-3-1-39-07, 3-3-1-12-07, 3-3-1-37-04, 3-3-1-28-04, 3-3-1-54-03). Rõhutada tuleb üksnes seda, et planeerimisotsusest põhjenduste väljajätmine ja nende asemel põhjendusi sisaldavale dokumendile viitamine saab olla õigustatud vaid erandlikel juhtudel, mil tehnilise informatsiooni kuhjamine planeerimisotsusesse oleks ebamõistlikult koormav või raskendaks otsusest arusaamist. Ka siis peab viide olema täpne ja esitatud koos selgitusega, mis võimaldab haldusakti kontrollijal aru saada, milline osa dokumendist sisaldab haldusakti põhjendust ja mille kohta põhjendus täpselt käib. Igal juhul peavad planeerimisotsuses sisalduma selle põhimotiivid. Meenutamist väärib ka see, et haldusakti põhjenduseks ei ole planeeringulahenduse ja haldusmenetluse käigu, sh menetlusosaliste, ekspertide ja kaasatud asutuste seisukohtade kirjeldus, vaid haldusakti õiguslik alus, õigusliku aluse kohaldamisel tähtsust omavad faktid, vajadusel faktide ja õigusliku aluse loogiline sidumine ning haldusorgani kaalutlused diskretsiooni teostamisel. 12. Tartu Linnavolikogu 26. juuni 2008. a otsus nendele nõuetele ei vasta. Otsuses on kirjeldatud planeeringulahendust, menetluse käiku, linna asutuste varasemate otsuste sisu ning menetlusosaliste ja asjatundjate arvamusi. Otsuses ei ole ühegi lausega põhjendatud, millel põhjustel planeeringu kehtestaja, st Tartu Linnavolikogu, eelistab kehtestatud lahendust kaebaja poolt pakutud lahendusele. Kaebaja vastuväide oli selles planeerimismenetluses kesksel kohal ning põhjendus selle vastuväite mittearvestamise kohta oleks seega otsuse põhimotiivina pi- 5 danud otsuses kindlasti sisalduma. Vaidlustatud otsus on seega vastuolus HMS § 56 lg-ga 3 ja formaalselt õigusvastane. Ka kaebaja vastuväidetele 29. mail 2008 saadetud vastus ei sisalda põhjendusi linna poolt tehtud valiku kohta (tl 137). 13. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et haldusorgan ei ole alati kohustatud esitama põhjendusi, miks ta otsustab mõne küsimuse detailides teisiti, kui menetlusosaline on seda taotlenud. Planeerimislahenduse üksikasjadel võib olla kaebaja jaoks oluline kaal. Kui kaebaja on planeerimismenetluses selgelt taotlenud teatud lahendust, tuleb haldusorganil põhjendada teistsuguse lahenduse kehtestamist. Samuti tuleb põhjendada menetlusosaliste poolt viidatud tõenditega, sh ekspertarvamusega mittearvestamist. Ringkonnakohus rõhutab, et ka maavanema seisukoht planeeringu kehtestamise võimalikkuse osas ei kitsendanud käesoleval juhul volikogu kaalutlusõigust ega põhjendamiskohustust. Planeeringu kehtestamine, erinevate planeeringulahenduste vahel valimine ning vajadusel neile kõrvaltingimuste kehtestamine lähtudes liikluskorralduslikest kaalutlustest on kohaliku omavalitsusüksuse pädevuses. Tegemist ei ole riikliku küsimusega, vaid kohaliku elu küsimusega. Maavanem ei olnud ka seisukohal, et planeering tuleb talle esitatud kujul igal juhul kehtestada, vaid pidas seda üksnes võimalikuks. See tähendab, et volikogul säilis kaalutlusruum nii planeeringu kehtestamise kui selle elluviimist reguleerivate kõrvaltingimuste seadmisel. Valikute tegemist selle kaalutlusruumi raames tuli volikogul põhjendada. III 14. HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 kohaselt ei kuulu haldusakt tühistamisele üksnes põhjenduste puudumise tõttu, kui kohus on täielikult veendunud, et põhjendamata jätmine ei ole mõjutanud asja otsustamist. See eeldab, et kohtul on muul viisil võimalik kontrollida, millised olid haldusorgani tegelikud kaalutlused otsuse tegemisel. Detailplaneeringu kehtestamise korral tuleb rõhutada motiveerimisvea tähelepanuta jätmise erandlikkust. Mida ulatuslikum on täitevvõimu kaalutlusõigus, seda keerukam on kohtul kontrollida, ega põhjendamata jätmine ei ole mõjutanud asja otsustamist. Planeerimisotsuse puhul on volikogul väga ulatuslik kaalutlusõigus. Haldusakti põhjendustel on oluline roll haldusorgani enesekontrolli tagamisel. Iseäranis kollegiaalorganite puhul ei saa välistada, et kaalutluste korrektsel esitamisel haldusakti eelnõus oleks istungil puhkenud diskussioon, mis oleks võinud mõjutada lõpptulemust. 15. Kohtumenetluses on vastustaja selgitanud planeeringu kehtestamist väitega, et tingimustes, kus planeeringualale ehitatakse kuni 670 parklakohta (s.o planeeringu elluviimise esimene etapp), ei muutu liiklusolukord Kreutzwaldi tänaval ka ilma Vaksali tn pikenduseta veel kriitiliseks (tl 24). Kuna samal seisukohal oli vaidlustatud volikogu otsuse kirjeldava osa kohaselt ka linnavalitsus (tl 29, teine lõik), on ringkonnakohus veendunud, et volikogu lähtus juba otsuse tegemisel samast kaalutlusest, s.t põhjendus ei ole tagantjärele otsitud. Otsusest nähtub ka see, et linn on püüdnud leida tasakaalu kaebaja ja kolmanda isiku huvide vahel. Kokkuvõttes on otsusest tuletatav, et volikogu hinnangul ei ole põhjust piirata kolmanda isiku omandi kasutamise õigust ja ettevõtlusvabadust ulatuslikumalt kui see on vajalik liiklustiheduse kriitilise kasvu vältimiseks. Ringkonnakohus leiab, et volikogu kaalutlused on seega kontrollitavad ning seetõttu ei anna ainuüksi otsuse põhjendamata jätmine alust selle tühistamiseks. 6 IV 16. Ringkonnakohtu hinnangul on volikogu diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Asja materjalides ei ilmne kaalutlusvigu. 17. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud volikogu otsusest ei nähtu, et linnavalitsus ja linnavolikogu oleks pärast Ramboll Eesti AS arvamuse esitamist kaalunud veelkord Vaksali tänava pikenduse väljaehitamise sidumist vaidlusaluse detailplaneeringuga. Nagu eespool tõdetud (p 15), on volikogu otsuses viidatud linnavalitsuse seisukohale, et kuni 670 parkimiskoha rajamine ei põhjusta Kreutzwaldi tänaval kriitilist olukorda. Sellest nähtuvalt tuleb eeldada, et ka volikogule oli see seisukoht teada ja volikogu nõustus otsust vastu võttes selle seisukohaga. 18. Küsimus sellest, kas planeeringu osaliselt elluviimisel kasvab liikluse intensiivsus kriitiliselt, oli käesoleval juhul otsuse langetamisel ilmselgelt asjakohane. Ehkki ringkonnakohus ei pea õiguslikult välistatuks ehitusmahu esialgset piiramist ka suuremas ulatuses kui see on vajalik kriitilise olukorra ärahoidmiseks, ei näe ringkonnakohus kaalutlusviga selles, et volikogu otsustas liiklusmahu kontrollimisel piirduda käesolevas planeeringus kajastatud meetmetega. Liikluse intensiivsuse probleemi ja kaebaja muret ei ole volikogu arvestamata jätnud, vaid on teinud valiku kolmanda isiku huvide kasuks neid asjaolusid teadvustades. Sellesse, diskretsioonireegleid austavasse valikusse, ei ole kohtul võimalik sekkuda. Samuti ei ole asjas lükatud ümber linna seisukohta, et 670 parkimiskoha rajamine veel kriitilist liiklusolukorda ei põhjusta. Ringkonnakohtul pole alust ei omal initsiatiivil ega kaebaja väidete valguses selle kaalutluse tõeväärtuses kahelda. V 19. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus veendunud planeeringu kehtestamise otsuse sisulises õiguspärasuses ning jätab apellatsioonkaebuse vaidluse põhiosas rahuldamata. 20. Ehkki kaebus jääb rahuldamata, on volikogu otsus selle põhjendamata jätmise tõttu formaalselt õigusvastane. See võis raskendada kaebajal selle otsuse õiguspärasuse hindamist. Seetõttu ei pea ringkonnakohus õiglaseks mõista kaebajalt välja menetluskulusid (HKMS § 92 lg 10). Halduskohtu otsus tuleb selles osas tühistada. Nii halduskohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Apellatsiooniastmes oli kaebaja menetluskuluks riigilõiv 80 kr ja õigusabitasu 8496 kr ning kolmandal isikul õigusabitasu 8850 kr. Maili Lokk Agu Timmi 7 Ivo Pilving