) § 48 lg-s 11 ja sama seaduse § 41 lg 2 lubab täiendavalt vaid julgeolekukaalutlustest tulenevaid piiranguid. Kehtestatud piirangud takistavad kaebajal kasutada seadusest tulenevat õigust osta vangla poest kaupu ühe kuu jooksul miinimumpalga ulatuses. 3. Vastustaja Viru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei riku käskkiri kaebaja õigusi, kuna see puudutab kinnipeetavaid, kellel on sisseostude tegemiseks rahalisi vahendeid.
Piirangute kehtestamisel arvestati asjaoluga, et kinnipeetavatele on tagatud sisseostude tegemine kaks korda kuus, mistõttu vajadus suurtes kogustes kauba ostmiseks puudub. Käskkirjaga ei piiratud summa suurust, mille eest kinnipeetav võib ühes kuus asju osta, vaid seda, kui suures koguses võib kaupa osta ühe poekorra ajal. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus jättis 9. detsembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata.
lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus küll üldreeglina vaid seaduses toodud piirangutele, kuid vanglal on julgeoleku kaalutlusel lubatud kohaldada ka selliseid piiranguid, mida seadus otseselt ei sätesta. Sellisest õiguslikust alusest lähtub ka vaidlustatud käskkiri. Kuivõrd
lg-ga 1 on seaduseandja andnud vanglale õiguse kinnipeetava ostude üle kontrolli teostada, pole erinevate kaupade ostmisele piirkoguste seadmine lubamatu. See ei ole samastatav sama paragrahvi lõikes 11 kehtestatud rahalise piiranguga ega kitsenda seda. Kuna
ja § 47 kohaselt on kinnipeetavatele tagatud vangla poolt nii riietus kui toit ning sisseostude tegemine toimub Viru Vangla kodukorra p 13 alusel üldreeglina kaks korda kuus, ei ole korraga suurtes kogustes kaupade ostmine kinnipeetavatele hädavajalik, see ei piira neid ülemäärase rangusega, ei alanda nende inimväärikust ega moonuta seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja isiklikul arvel ei ole kogu vaidlustatud käskkirja kehtimise aja jooksul olnud raha, mida ta saaks sisseostude tegemiseks kasutada. Seega ei ole sisseostudele kehtestatud koguselised piirangud tema ostude tegemist kuni käesoleva ajani tegelikkuses millegagi piiranud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Samalaadsete piirangute sisseviimine Murru ja Tartu vanglates on tühistatud õiguskantsler A. Jõksi juhendite alusel. 6. Vastustaja Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt puudusid kaebajal vaidlustatud käskkirja andmisest kuni halduskohtu otsuse tegemiseni rahalised vahendid ja kohus on seega õigesti leidnud, et vaidlustatav käskkiri ei piira kaebaja õigusi. Kaebajale 05.01.2009 laekunud 400 kroonist jäi vabaks kasutamiseks ainult 120 krooni, mis ei võimalda teha suuri sisseoste. Kaebaja väited õiguste rikkumisest on seega otsitud. Vaidlustatud käskkiri on põhjendatud, sest suurtes kogustes kauba omamine kambrites raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemete peitmise võimalust, ohustades sellega vangla julgeolekut. Suurte toiduainekoguste ostmisel on arusaadav, et kinnipeetav ei jõua neid toiduaineid ise ära tarvitada ning see soodustab sisseostude jagamist teistele isikutele. Vanglal puudub võimalus jälgida kellele kuuluvaid toiduaineid isik tarbib. Sisseostude tegemine on kinnipeetavale ainult täiendav võimalus, mis realiseerub isiku arvel rahaliste vahendite olemasolul. Vangla tagab ka ilma selleta kinnipeetavate miinimumvajadused. Seega ei ole kauplusest sisseostude sooritamine hädavajalik. Toitlustamisel lähtub vangla sotsiaalministri 21.12.2002 määrusest nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“, koostab vastavalt määrusele menüüd ja tagab kinnipeetavatele vajaliku toidutarve. Sisseostude piiramisele ei ole seega vaja toitumisspetsialiste kaasata. Ebaõige on kaebaja väide, et puudub seaduslik alus sisseostude piiramiseks. Seaduslik alus on
lg 2 näol olemas.
lg 11 on kehtestanud piirangu, mis summas kinnipeetav isik sisseoste sooritada võib. Vaidlustatud käskkirjaga ei ole piiratud mitte summa suurust, vaid ostetava kaubakoguse suurust ühe poekorra ajal.
ja vaidlustatud käskkiri reguleerivad sisseostude tegemist erinevatest aspektidest. Ka
lg 1 annab vanglale õiguse sisseostude üle kontrolli teostada, selle üheks võimaluseks on sisseostude ja sortimendi kontrollimine, mistõttu ei ole kogusele piirangu kehtestamine lubamatu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, et samalaadsete piirangute sisseviimine Murru ja Tartu vanglates on tühistatud õiguskantsleri juhendite alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Käskkirjas nr 168 on esitatud kaalutlused mis tingisid käskkirja väljaandmise. Käskkirjas esitatud kaalutluse kohaselt: ,,Viru Vanglas on kinni peetavatele isikutele tagatud sisseostude tegemine kaks korda kuus, mistõttu ei ole kinni peetavatel isikul vajadust korraga osta suurtes kogustes kaupa, kuna nad seda ise ära tarvitada ei jõua ning kinni peetavatel isikutel ei ole õigust oma sisseoste jagada teistele kinni peetavatele. Suurtes kogustes sisseostude tegemine ning nende kambris hoidmine raskendab vanglas läbiotsimiste teostamist, suurendab keelatud esemete peitmise võimalusi ning ohustab vangla julgeolekut.“ Kriminaalhooldusseaduse, vangistusseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja p-s 3.2
täiendamine §-ga 41 on märgitud, et: ,,Ilmselge on see, et lõige 2 ei anna vanglatele volitust piirata õigusi, mis on juba konkreetselt piiratud, näiteks ei ole õigust pikendada distsiplinaarkaristuste tähtaega, laiendada täiendavate julgeolekuabinõude aluseid või kasutada relvi juhul, kui selleks ei tulene seadusest õigust. Seega ei saa üldvolitusele tuginedes rakendada meetmeid, mille kasutamise eeldused on seaduses täpsustatud ja piiritletud." Lisaks on seletuskirjas rnärgitud, et: ,,Sätte eesmärgiks on vältida olukordi, kus igal väiksemalgi vangla toimingul peab olema konkreetne seaduslik alus. Vangla kontekstis, kus tehakse toiminguid, mis hõlmavad kõiki kinnipeetava eluvaldkondi, on vajalik paindliku regulatsiooni olemasolu". Kuna seadus ei sätesta konkreetset piirangut, millises koguses võib kinni peetav isik kaupa osta ühe ostukorra ulatuses, siis oli Viru Vangla direktoril tulenevalt
§-st 41 lg 2 ja justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus §-st 4 lg 2 p 7 (vangla direktor annab oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele) õigus anda selliseid piiranguid sisaldav käskkiri juhul, kui need piirangud on vajalikud julgeoleku tagamiseks vanglas, vastavad täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ning nendega ei moonutata seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust, s. o piirangute kehtestamisel on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Lisaks sätestab ka
lg 3, et direktor vastutab julgeoleku eest vanglas, mis samuti paneb vangla direktorile kohustuse võtta tarvitusele meetmed julgeoleku tagamiseks vanglas. Asjaolu, et
lg 11 kohaselt võib kinnipeetav ühes kuus teha sisseoste kuupalga alammäära piires ei tähenda seda, et nimetatud sättega ja VSKE §-ga 74 (sisseostude tegemise ja ostu eest tasumise kord) oleks sisseostude tegemise kord ammendavalt reguleeritud ja vangla direktoril puuduks seetõttu õigus
Ringkonnakohus möönab, et piirangute kehtestamine selle kohta, millises koguses võib kinni peetav isik ühe ostukorra jooksul ühte või teist kaupa osta, riivab kinni peetava isiku, s. h kaebaja privaatautonoomiat ja omandi käsutamise õigust ning
§-s 48 lg 1 sätestatud sisseostude tegemise õigust, kuid see riive on kohtu hinnangul proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas) ning piiranguga ei alandata kinni peetavate isikute inimväärikust. Samuti on vaidlusalune piirang kooskõlas
§-ga 6 lg 1, mille kohaselt vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nagu juba varem märgitud, on Viru Vangla direktori vaidlusalune käskkiri välja antud eesmärgiga tagada vangla julgeolek, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine kinnipeetavate poolt ning nende (sisseostude) kambris hoidmine raskendab vanglas läbiotsimiste teostamist, suurendab keelatud esemete peitmise võimalusi ning ohustab seega vangla julgeolekut. Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise hindamisel loetakse sobivaks abinõu, mis soodustab piiranguga seatud eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Lähtudes piirangu eesmärgist, milleks on vangla, s. h ka kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine, on piirang ringkonnakohtu hinnangul sobiv, sest aitab ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsimiste teostamise raskendamine tulenevalt ostetud ja kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda tarbimisvajadust ületavate ostude puhul ostetud asjade üleandmise või vahetamise võimalus, mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, millede lahendamine võib viia kinni peetavate isikute tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut. Abinõu on vajalik, kui piirangu eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Lähtudes piirangu eesmärgist ja eelpoolkirjeldatud võimalustest ohu tekkimiseks vangla ja kitsamalt ka kinni peetavate isikute endi julgeolekule juhul, kui kinni peetava isiku poolt ühe ostukorra raames tehtavatele sisseostudele ei oleks seatud koguselist piirangut, loeb ringkonnakohus abinõu vajalikuks, sest ilma sisseostude kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik saavutada olukorda, kus kinni peetava poolt ostetud ja kambris hoitavad asjad (s. h toiduained ja hügieenitarbed koos pakenditega jne.) ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keelatud esemeid, tekitada kinni peetavate isikute vahelisi alluvus- ja võlasuhteid jne. Ringkonnakohtu hinnangul ei hoia vangla vahendusel ostetavate kaupade võimalikust põhjendamatult suurest kogusest ja selle kambris hoidmisest tulenevaid julgeolekuriske ära
§-st 48 lg 11 tulenev piirang, et kinnipeetav võib ühes kuus teha sisseoste kuupalga alammäära piires ega ka VSKE §-st 57 lg 3 tulenev piirang, mille kohaselt kinnipeetava enda juures ja laos olevate lubatud asjade kaal kokku ei või ületada 30 kg, sest näiteks vangla kaudu ostetavaid toiduaineid, hügieenivahendeid ja muid n. ö äratarvitatavaid asju ei arvestata VSKE §-s 57 lg 3 märgitud lubatud asjade piirkaalu hulka. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Käskkirjaga nr 168 reguleeritakse kinni peetavate isikute sisseostude kogust konkreetsete käskkirjas toodud kaubaartiklite lõikes ühe ostukorra kohta ning sisseoste on kinni peetavatel isikutel Viru Vanglas võimalik teha vangla vahendusel kaks korda kuus, mis tähendab seda, et iseenesest on kinni peetavatel isikutel võimalik ühes kuus osta käskkirjas nr 168 loetletud kaupa kahekordses koguses. Käskkirjas toodud loetelu kohaselt võib kinni peetav isik ühes kuus osta näiteks 4 kg leiva- ja saiatooteid, 5 kg juustu ja suitsuvorsti, 4 l piimatooteid, suitsutatud lihatooteid 2 kg, halvaad ja šokolaadi kokku 2 kg, komme 2 kg, tualettseepi, šampooni jt. hügieenivahendeid 2 tk iga eset, 2 pakki A4 paberit, 2 vihikut, 2 kirjaplokki jne. Kuna vangla kaupluses pakutavad toiduained on eelkõige võimalus lisatoidu ostmiseks, sest Viru Vangla pakub kolm korda päevas kinni peetavatele isikutele sooja toitu, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul käskkirjas nr 168 toiduainete koguste osas kehtestatud piirangud oma ulatuselt ebaproportsionaalsed. Sama kehtib ka muude loetelus toodud kaupade liikide osas. Samuti on piiratud kogustes osta võimaldatud kaupade loetelu koostatud selliselt, et kinni peetav isik saab valida mitme sarnase kaubakategooria vahel ja soovi korral ka korraga osta sarnase kaubakategooria kaupu (näiteks halvaa ja šokolaad ning lisaks kommid, paber, vihik ja kirjaplokk eraldi jne). Lähtudes eeltoodust ei ole ringkonnakohtu arvates kehtestatud piiranguga sekkutud kinni peetavate isikute õigustesse (iseotsustamise õigus seonduvalt omandi käsutamise õigusega, mis tuleneb
§-st 48 lg 1) sellise ulatusega ja nii intensiivselt, et see kaaluks üle piirangu kehtestamise eesmärgi, milleks on vangla ja kitsamas mõttes ka vanglas viibivate kinni peetavate isikute endi julgeoleku tagamine. Apellandi selgitused selle kohta, et vangla poest ostmisel on tema arvelt valesti raha maha võetud, arvestatud ebaseaduslikult tema arvelt maha raha elektri tarbimise eest ja kantud temale saadetud raha teise isiku arvele ning, et ta viibis praktiliselt kogu aja kartseris, mistõttu ta ei saanud vangla kauplusest sisseoste teha, ei oma puutumust küsimusega, kas Viru Vangla direktoril oli õigus vaidlusalust käskkirja välja anda või mitte ning seetõttu jätab ringkonnakohus apellandi sellesisulised väited tähelepanuta. Tõendatud ei ole ka apellandi väited, et samalaadsete piirangute sisseviimine Murru ja Tartu vanglates on tühistatud õiguskantsler A. Jõksi juhendite alusel. Tartu Vanglale tehtud suulise järelpärimise käigus selgus, et analoogne kinni peetavate isikute sisseostude koguselisi piiranguid sisaldav käskkiri on Tartu Vangla direktori poolt antud 18.02.2009 ja see jõustus 01.03.2009 ning selle käskkirja osas ei ole õiguskantsler Tartu Vanglale ettekirjutusi teinud, mistõttu on endiselt tegemist kehtiva haldusaktiga. Kuna ka muud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata. Tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Agu Timmi Tiit Lõhmus Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.