KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta garanteeritud õigusi. Justiitsministeerium ei ole kaalunud fakti, et kaebajat rünnanud isikud saadeti Tartu Vanglasse ja Murru Vanglas teda enam midagi ei ähvardanud. Tartu Vanglasse paigutamisega pandi kaebaja olukorda, kus ta võib kokku sattuda teda rünnanud isikutega. Kui haldusakt antakse välja arvestamata isiku arvamust, kelle kohta see käib, on tegemist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 ja 2 rikkumisega. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta ei viinud kaebajat Tallinna Vanglasse. Vastustaja ei arvestanud kaebaja raske perekondliku seisundiga ning suhtub kaebajasse diskrimineerivalt ja repressiivselt, kuna kaebaja esitab vangla tegevusele proteste. Vastustaja sekkub kaebaja isiklikku ellu ja rikub kaebaja peresidemeid. Tartu Vanglasse paigutamise tõttu on lõppenud kaebaja vanglavälised kontaktid perega, sest pere Tartusse sõita ei saa. Kaebaja on paigutatud mitu korda ühest vanglast teise enne kindlaksmääratud pikaajalist kohtumist perega. Need otsused on kättemaks kaebuste eest. Riik ei peaks majanduskriisi ajal tegema kaebaja transportimiseks liigseid kulusid ja kaebajale on koormav sõita ühest vanglast teise. 3. Tartu Halduskohtu 23. detsembri 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:
- a)Kinnipeetava vanglasse paigutamine või ümberpaigutamine ei saa sõltuda kinnipeetava eelistusest ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist ühest vanglast teise. Kinnipeetava erakorralise ümberpaigutamise otsustab Justiitsministeerium vangla direktori taotluse alusel. Kinnipeetava ümberpaigutamise põhjused on VangS §-s 19 esitatud lõpliku loeteluna. Kinnipeetava soovidega arvestamist seadus ette ei näe ning kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse. Selle tõttu arvestatakse kinnipeetava soovidega ainult juhul, kui see on kooskõlas täitmiskava elluviimise ja vangistuse täideviimise eesmärkidega või julgeoleku kaalutlustega. Kaebaja soov saada ümber paigutatud Tallinna Vanglasse, ei ole põhjendatud. Kaebaja viibis enne Tartu Vanglasse paigutamist Murru Vanglas, mis on kaebaja elukohale lähemal kui Tartu Vangla. Seega on kaebaja suhtes järgitud Euroopa vanglareeglistiku p 17.1, kuna esialgselt oli ta suunatud kodule võimalikult lähedal asuvasse vanglasse. Kaebaja väitel püüti teda Murru Vanglas tappa, mida kinnitab vähemalt kaudselt ka kaebaja poolt kaebusele lisatud tõend. Selle tõttu ei ole vaidlustatud otsus vastuolus Euroopa vanglareeglistiku p-ga 17.2, nagu väidab kaebaja. Nimetatud punkt kohustab vastustajat ja vanglaid arvestama vangi ohutuse ja turvalisusega. Neil asjaoludel ei ole vastustaja otsus vastuolus Euroopa vanglareeglistiku p-ga 17.3, kuna vangi paigutamisel ja ühest vanglast teise suunamisel tuleb eelkõige arvestada isiku ohutuse ja turvalisusega ning alles siis saab arvestada isiku soovidega.
- b)Kuigi kaebaja perekonnal võib esineda teatud ebamugavusi kaebaja külastamisel Tartu Vanglas, tuleb ka siin eelistada kaebaja turvalisust perekonna võimalikele ebamugavustele. Seetõttu pole otsus vastuolus ka VangS §-ga 23. Kaebaja ühest vanglast teise toimetamine toimub riigi kulul. Kaebaja ei ole tõendanud, et vanglate või vastustaja tegevusetuse tõttu ei oleks teda toimetatud kohtuistungitele, milles ta peab menetlusosalisena osalema. Kaebaja viited säästueelarvele jms asjaoludele ei ole asjakohased, kuna eelarve vahendite säästmise vajadust ei saa eelistada kinnipeetavate turvalisusele. Kaebuse väited perekondlike kontaktide katkemisest on alusetud, kuna kaebajal oli novembris 2008 pikaajaline kokkusaamine perekonnaliikmetega. Seetõttu ei ole vaidlustatud otsus vastuolus ka Euroopa vanglareeglistiku pga 24.5 ja 24.6. Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus PS §-ga 20, kuna vaidlustatud otsusega ei võeta kaebajalt vabadust PS § 20 mõttes, sest kaebaja puhul on tegemist kinnipeetavaga, kellelt on vabadus võetud jõustunud kohtuotsusega. Vaidlustatud otsus pole vastuolus EIÕK artga 8 ja PS §-ga 26, kuna kaebaja perekonnaelu puutumatuse riive tuleneb kaebaja kui süüdimõistetu poolt vangistuse kandmisest, mitte aga vangistuse kandmise asukohast. Vastustaja ei ole eiranud PS § 46, kuna asjas puuduvad tõendid, et kaebaja õigust avalduste ja märgukirjade esitamiseks oleks piiratud.
- c)Paljasõnaline on kaebaja väide tema tagakiusamisest vastustaja poolt, kuna vastustaja on tõendanud kaebaja poolt süstemaatiliste distsipliinirikkumiste toimepanemist erinevates vanglates. Seega ei ole kaebaja jätmine karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse vastuolus vangistuse 2 eesmärkidega. Et kaebaja on distsipliinirikkumised valdavalt toime pannud teistes vanglates, on ka sisuliselt põhjendatud karistuse kandmine Tartu Vanglas. See on vajalik täitmiskava elluviimiseks ja vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks, aga ka julgeoleku kaalutlustel. Vastustaja ei ole eiranud HMS §-des 5 ja 40 sätestatut, kuna haldusmenetlus on läbi viidud eesmärgipäraselt ja kaebajal on olnud võimalus oma seisukohtade avaldamiseks. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ettekirjutuse tegemist vastustajale enda ümberpaigutamiseks Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja seega ei ole vaidlustatud haldusaktiga rikutud tema subjektiivseid õigusi ega piiratud tema vabadusi. Samuti puudub kaebajal põhjendatud huvi enda teise vanglasse ümberpaigutamise nõudmiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. V. Julini apellatsioonkaebuses ja selle täienduses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Vastustaja on oma vastusega tõestanud diskrimineerivat hoiakut kaebaja suhtes seoses kaebaja poolt esitatud kaebustega.
- b)Halduskohus ei arvestanud asjaoluga, et kaebaja omab sissekirjutust Tallinnas ja tema pere elab Tallinnas. Seepärast oleks kaebaja paigutamine Tallinna Vanglasse kooskõlas karistuse täitmise eesmärgi saavutamisega.
- c)Kohus ei ole arvesse võtnud, et kui kaebajat poleks Tallinna Vanglast üle viidud Murru Vanglasse, poleks toimunud kallaletungi kaebajale. Kaebaja paigutamisega Murru Vanglasse rikuti julgeoleku printsiipi ja tekitati oht kaebaja elule. Samuti polnud asjakohane viia kaebaja üle Tartu Vanglasse, kuhu viidi üle ka osa kaebajat rünnanud kinnipeetavaid.
- d)Ebaõige on kohtu väide, et kaebaja perekonnasidemed ei ole katkenud. Kaebaja viidi 7. augustil 2008 Murru Vanglast ära pikaajalise kokkusaamise päeval. Järgmine pikaajaline kokkusaamine perekonnaga oli alles 4. novembril 2008. Kui varem tuli kokkusaamisele ka kaebaja abikaasa, siis pärast Tartu Vanglasse paigutamist pole kaebaja abikaasaga kohtunud, kuna viimane ei saa Tartusse sõita. Vastustaja on rikkunud kaebaja õigusi ja perekonnasuhteid tahtlikult. Kaebaja õigusi rikkus tema peresidemete lõhkumine, mitte kaebaja ühest vanglast teise üleviimine. 5. Justiitsministeeriumi vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Justiitsministeerium on põhjendatult keeldunud kaebaja ümberpaigutamisest Tallinna Vanglasse. Kaebaja käitumine vajab pidevat järelevalvet ning Tartu Vangla võimaldab võrreldes Tallinna Vanglaga paremat järelevalvet kinnipeetavate üle.
- b)Asjaolu, et kinnipeetav võidakse paigutada erinevatesse vanglatesse ei tähenda seda, et vangla oleks kaebaja puhul rikkunud vanglavälise suhtlemise eesmärke. Kaebaja väidetest ei nähtu, et vangla ei ole talle andnud võimalust perekonnaga kohtumiseks. Vangla ei saa olla vastutav isikutevahelistes suhetes toimunud muudatuste ees.
- c)Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust viibida või valida paigutamist mingisse konkreetsesse vanglasse. Kinnipeetava paigutamine ja ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava ja vanglasüsteemi vajadustest ning seda teostatakse äärmiselt ulatusliku kaalutlusõiguse kaudu. Ka Euroopa vanglareeglistik ei näe ette, et siseriiklikult peaks sätestama kinnipeetavale subjektiivse õiguse valida kinnipidamiskohta. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Tulenevalt VangS § 19 lg-st 1 on Justiitsministeeriumil kirnnipeetava ümberpaigutamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kohus ei teosta selle raames antud haldusaktide kontrollimisel ise kaalutlusõigust, vaid hindab sisulisest küljest vaid seda, kas otsus jääb kaalutlusõiguse piiresse ja ega ei ole tehtud kaalutlusviga. Ringkonnakohus ei näe vaidlustatud haldusaktis kaalutlusvigu. Samuti ei ilmne, et vaidlustatud haldusakti andmisel oleks tehtud olulisi menetlusvigu. 8. Justiitsministeeriumi 30. septembri 2008. a otsus on motiveeritud. Sellest nähtub põhjus, miks ümberpaigutamisest keeldutakse. Otsus on kontrollitav. 9. Asjaolu, et kinnipeetava perekond elab Tallinnas, ei tähenda, et kaebaja tuleks üle viia Tallinna Vanglasse. Kinnipidamine Tartu Vanglas Tallinna Vangla asemel võib kaebaja perekonnaliikmetel küll mõnevõrra raskendada kaebaja külastamist, kuid tegemist ei ole sedavõrd intensiivse riivega, mis tooks kaasa Justiitsministeeriumi kaalutlusõiguse kitsenemise. Justiitsministeeriumi otsuses viidatud vajadus teostada kaebaja üle intensiivsemat järelevalvet on piisavalt kaalukas, et peresidemetele põhjustatud tagajärgi õigustada. Asja materjalid ei anna alust kahelda, et järelevalve vajadus eksisteerib. Asjakohatud on kaebaja viited sellele, et tema Tartu Vanglasse ümberpaigutamise tõttu jäi ära kokkusaamine perekonnaga. Käesolevas asjas ei käi vaidlust Tartu Vanglasse ümberpaigutamise üle, vaid Tallinna Vanglasse ümberpaigutamisest keeldumise üle. Kaebaja viide tema diskrimineerimisele ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole näidanud, kes on temaga sarnases olukorras olevad isikud, kellega võrreldes on teda koheldud erinevalt. Kaebaja ümberpaigutamisest ei ole keeldutud selle tõttu, et ta on kasutanud oma õigust vangla tegevust vaidlustada. Vaidlustatud otsuses on viidatud kaebaja protestimeelsusele üksnes kui ühele teda iseloomustavale asjaolule (tl 12). Rangema järelevalve vajadust on ministeeriumi otsuses rõhutatud ennekõike seoses korrarikkumistega. Sellele lisaks konfliktsuse arvessevõtmine ei ole asjakohatu. Asjaolu, et Tartu Vanglasse on üle toodud ka kinnipeetavaid, kes ründasid kaebajat Murru Vanglas, ei tähenda, et kaebaja tuleb vältimatult Tartu Vanglast ümber paigutada. Üksteise suhtes vaenulike kinnipeetavate eraldi hoidmise printsiipi on võimalik järgida ka vangla siseselt. 10. Eeltoodust tulenevalt ei ole Justiitsministeeriumi otsus vastuolus põhiseaduse, EIÕK, Euroopa vanglareeglistiku ega VangS-ga, samuti Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Agu Timmi Einar Vene 4 Ivo Pilving