1.2 mõista Farm Foxland OÜ–lt Hans Oderi kasuks saamata jäänud töötasu 7 103.72 krooni, puhkusehüvitis 1700.30 krooni ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 10 000 krooni. Muud otsustused
lg 2 alusel, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu 19 959 krooni, puhkusehüvitist 1 700 krooni ja hüvitist ühe kuu keskmine töötasu 10 000 krooni. Kostja esitas 28.01.2010 Tartu Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hagi alus Hageja asus tööle 04.05.2009 kostja juures traktorist-remonditöölisena täistööajaga määratud ajaks kuni 31.10.2009. Töölepingu p. 4.1. järgi oli põhipalk 10 000 krooni kuus. Töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse esitamisega 22.10.2009 lõpetas kostja töölepingu samal kuupäeval.
lg 1 p 3 redaktsioonis võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.
lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamiseks peab olemas tuvastatud erakorraline asjaolu, s.t. et töötaja on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, seega andnud lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse. Sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb töölepingu erakorraliselt ülesse “ …..
lg 1 p 3 alusel kuna olete eiranud tööandja kohustusi (võsa raie, taime kaitsetöö) sh rikkunud töökohustusi”. Hageja väitel on avalduse sisu vastuoluline ja sisult arusaamatu. Pole selgitatud, millal, millisel moel ja määral on hageja oma töökohustusi rikkunud ning milles seisneb konkreetselt tööandja mõistlike korralduste eiramine või töökohustuste rikkumine.
lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise imperatiivseks eelduseks on tööandja mõistlike korralduste eiramise või töökohustuste rikkumise korduvus ja seoses sellega on tööandja teinud töötajale eelnevalt asjakohase hoiatuse. Kumbagi asjaolu olemasolu tuvastatud ei ole. VÕS § 196 lg 2 alusel kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Pole tuvastatud, et tööandja oleks andnud töötajale mõistliku tähtaja oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et see jäi tulemuseta. 2
lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Võimaliku rikkumise erilist raskusastet pole ülesütlemisavalduses nimetatud ega põhjendatud.
lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kindlasti pole mõistlik 22.10. 2009 tööleping ülesse öelda väitel, et töötaja pole täitnud töökohustusi alates 01.08.2009.
lg 1 ja lg 2 redaktsioonis oleks tööandaja pidanud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Seda kostja ei teinud.
lg 3 kohaselt
lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Puudub kostja mõistlik selgitus, milleks oli vaja tööleping ennetähtaegselt ja erakorraliselt ülesse öelda 22.10.2009, s.o. üheksa
lg 2 järgi lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja taotleb töölepingu lõpetamist nimetatud alusel 22.10.
lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja taotleb hüvitist vastavalt seadusele. Töölepingu ülesütlemisavalduse väidab kostja, et on maksnud töötasu ettemaksuna kokku 15 012 krooni ja tasaarveldab selle 1 700 krooni suuruse puhkusehüvitisega
VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. 3 Hageja arvates ei ole kostja poolne tasaarvestamine seaduslik ja põhjendatud. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on selgel veendumusel, et kostja poolt nimetatud tasaarvestus on alusetu ja seda ei tunnista. Menetlusnormide kohaselt on hagejal õigus vastuväidet esitada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2007 kohtuasjas nr 3-2-1-109-07 p.-s 29 märgitakse, et kostja tehtud tasaarvestus oli iseenesest võimalik VÕS § 197 lg 1 järgi, kuna pooltel on väidetavalt vastastikused rahalised nõuded. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Arvestades eeltoodut palub hageja: 1. Tuvastada töölepingu 22.10.2009 erakorralise ülesütlemise tühisust; 2. Lugeda hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks 22.10.2009
Mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata töötasu 19 959 krooni, puhkusehüvitis 1 700 krooni ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest
MS § 138 ja § 162 panna menetluskulud kostja kanda Kostja põhjendused Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ja seda alljärgnevatel põhjustel. Õige on hageja väited, et ta asus tööle 04.05.2009.a. kostja juures traktorist-remonditöölisena täistööajaga määratud ajaks kuni 31.10.2009.a. Samuti väide, et töölepingu p. 4.
3 alusel kuna hageja eiras kostja korraldusi (ekslikult on saanud avaldusse kohustusi) (võsa raie, taime kaitsetöö), sh töökohustusi ja seda korduvatest hoiatustest hoolimata. Vastavalt
1-3 kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Lähtuvalt töölepingu (Töövaidluskomisjoni toimik tl 3) p. 2.
3, mille kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, ja arvestades eeltoodud faktilisi asjaolusid, leian, et kostja poolt poolte vahelise lepingu erakorraline ülesütlemine on õiguspärane. 2.1.3.3. Hageja viide
lg 4, mille kohaselt tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama, on asjakohatu kuna kostja ütles lepingu üles mõistliku aja jooksul arvates hagejale täiendava tähtaja andmist rikkumise kõrvaldamiseks (vaata eelmist alapunkti 2.1.3.2). VÕS § 196 lg 3 alusel võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Seda põhjusel, et juhul, kui lepingut mõistliku aja jooksul ei lõpetata, võib lepingut rikkunud pool eeldada, et ülesütlemisõigust omanud pool on rikkumisega nõustunud ning kohustuste täitmine jätkub ja rikkunud poolel on võimalik edaspidiselt käitumist vastavalt kohandada. Sarnane säte, tulenevalt
üldnormist, on ettenähtud ka
2.1.3.4. Kostja võtab omaks, et ta ei ole hagejat eelnevalt teavitanud juhindudes
lg 3 kohaselt
lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja on saanud kokku töötasu summas 37184.- krooni. (Lisa 2). Perioodi 4. mai 2009.a. kuni 31. juuli 2009.a. eest (ca kolm kalendrikuud* 10000) oli hagejal õigus töötasule mitte rohkem kui kogusummas 30 000.- krooni. Hageja on saanud (37184-30000) 7184.- krooni rohkem. Vastavalt
2 tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötaja põhikohustuseks töösuhtes on töö tegemine, mille eest makstakse talle töötasu. Tööandja on üldjuhul õigustatud töö mittetegemise eest mitte maksma ehk tegemata töö ulatuses hinda alandama. Tööandjal ei ole seda õigust, kui tööandja on ise töö tegemise takistuse põhjustanud, kuna töötamise eelduseks on tööandja poolt töö tegemise võimaldamine (
Seega kehtib üldreegel, et kui töötaja ei tee tööd temast tuleneval põhjusel, siis on tööandjal selle aja eest õigus töötasu mitte maksta. 5 Kostja ei vaidlusta käesolevaga perioodi 2.mai 2009.a. kuni
). Kuna hagejal oli juhindudes
õigus saada kasutamata puhkuse eest hüvitist summas 1700 krooni 30 senti ja lähtuvalt asjaolust, et kostjal oli hagejale teinud ettemakse vähemalt summas 7184.- krooni, tasaarveldas kostja
lõike 3 alusel hagejale ettemakstud töötasu kostja kohustusega tasuda kasutamata puhkuse hüvitis summas 1700 krooni 30 senti. Tööandja võib töötaja nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest (
Lähtuvalt käesoleva avalduses p. 2.1.3. esitatud vastuväidetest ja tõenditest iga esitatud faktilise väite tõendamiseks, leian, et tööleping on õiguspärane, mis tõttu on alusetu hüvitusi nõue
Kui kohus peaks tuvastama, et kostjal ei olnud alust erakorraliselt töölepingut üles öelda ja töölepingu ülesütlemine oli tühine, siis kostja ei nõustu hüvitise väljanõudmisega, mis ületab 9 kalendripäeva keskmist töötasu. Lähtuvalt asjaolust, et töösuhe oleks poolte vahel lõppenud 31. oktoober 2009.a. ja hagejal oleks töölepingu lõpetamise tühisuse tõttu õigus 6 kalendripäeva töötasule on ebamõistlik ja heausupõhimõttega mitte kooskõlas saada hüvitist arvestades veel seejuures asjaolu, et ta ei pidanud täitma sellel perioodil töökohustusi, ühe kuu keskmise töötasu 10 000.- krooni ulatuses. Leian, et antud hüvitise eesmärk ei ole tööandja karistamine ja eeltoodu oleks hageja alusetu rikastumine kostja arvel. Samuti ma ei nõustu hageja nõudega nõuda seda suuremas ulatuses kui töövaidluskomisjon oma otsusega otsustas kuna hageja ei ole antud otsust vaidlustanud. Tulenevalt TsMS § 434, 436 lg 1, 162 lg 1 ja lähtuvalt eeltoodust palub kostja jätta rahuldamata Hans Oder hagi Farm Foxland OÜ vastu töölepingu 22.10.2009.a. erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, tööleping lõpetamiseks 22.10.2009.a.
lg 2 alusel, saamata töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TKS § 109 lg 1 alusel. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus ära kuulanud poolte seletused ja tunnistajate ütlused ning hinnanud toimikus olevaid tõendeid leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtuistungil hageja muudab haginõuet ja palub vähendada töötasu nõuet 19 959 krooni töövaidluskomisjoni otsusega koheselt tasumisele kuuluva summa 3 422.90 ( bruto tasu 3 992 kr ) krooni võrra, mille on kostja ka Hans Oderile üle kandnud. Töötasu nõude summaks jääb 16 536.10 krooni. Muus osas jääb hageja oma hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõuete juurde. Kostja jääb oma kirjalikus vastuses toodud vastuväidete juurde. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et Hans Oder töötas kostja juures ajavahemikul04.05.2009 – 22.10.2009. ( töövaidluskomisjoni toimik lk. 3 ) Töötaja asus tööle traktorist – remondist 6 ametikohale ja tema tööüleanneteks oli masinate hooldamine ja sõitmine, viljakasvatamine, taimekaitse töö, remont ja hooldamine hallides. Põhipalgaks määrati 10 000 krooni. Hans Oderile öeldi tööleping erakorraliselt üles 22. 10 2009 Töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna Hans Oder eiras tööandja kohustusi ( võsa raie, taime kaitsetöö )sh rikkunud töökohustusi. Kõigepealt annab kohus hinnangu asjaolule, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine.
lg 1 p 3 redaktsioonis võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.
lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamiseks peab olemas tuvastatud erakorraline asjaolu, s.t. et töötaja on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, seega andnud lepingu lõpetamiseks mõjuva põhjuse. Ülesütlemisavalduse kohaselt kostja ütleb töölepingu erakorraliselt ülesse “ …..
lg 1 p 3 alusel kuna Hans Oder on eiranud tööandja kohustusi (võsa raie, taime kaitsetöö) sh rikkunud töökohustusi”. Kohtus selgus kostja vande all antud seletuse kohaselt, et ta andis Hans Oderile korralduse juuli algul 2009, et ta raiuks ära võsa tema poolt rendile võetud põllult. Kostja kontrollis seda põldu ja leidis, et osa tööd oli tegemata. Hans Oder kohtuistungil kinnitab, et osa võsa jäi lõikamata see tõttu, et sellel põllu osal oli vesi ja ta ei saanud seetõttu raiet teostada. Sellest informeeris ta ka tööandjat. Tööandja väidab, et seal ei olnud vett ja ka tunnistaja Kalju Siiman arvas, et seal põllul ei tohiks olla vett. Kostja seletuse kohaselt Hans Oderile oli antud võsa lõikamise lõpetamiseks aega kuni vilja lõikuseni. Hans Oderi sõnul jäigi osa võsast lõikamata liigvee tõttu. Kostja seletuse kohaselt andis Hans Oderile töökorraldusi tema ja tema käsul ka Liina Sulu. Tunnistaja Liina Sulu ütluste kohaselt käis ta koos kostjaga põldu vaatamas, kus võsa tuli ära lõigata 2 nädalat pärast korralduse andmist Hans Oderile. Siis oli võsa lõikamata. Hiljem tema sellel põllul käinud ei ole. Kostja hoiatas Hans Oderit septembris, et ta ütleb töölepingu üles, kui Hans Oder ei hakka töö ülesandeid tegema. Hans Oderi seletuse kohaselt aga ta tegi teisi töid. Remontis hallis masinaid. Taimekaitse töid ei saanud ta teha, kuna puudusid varuosad ja masinad viidi ära septembris. Tema ise tuli iga päev tööle. Aga tööülesandeid talle ei antud. Informeeris sellest tööandjat. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et Hans Oder eiras tööandja korraldusi. Hans Oder andis teada tööandjale, miks ta tööd ei saa teostada. Samal ajal täitis teisi temale töölepingust tulenevaid töökohustusi. Kostja seletus ja tunnistajate ütlused, ei tõendanud kohtule, et Hans Oder ei täitnud augustis ja septembris kuni töölepingu erakorralise ülesütlemiseni teisi tööülesandeid. Kohus leiab, et kui tööandja leidis, et Hans Oder ei täitnud tema korraldust s.t ei lõiganud kõike võsa ära, siis miks maksti töötajale veel palka augustis kui ta midagi ei teinud ja ka septembris ning leping öeldi üles alles 9 päeva enne tegelikku töölepingu lõppemist. Kostja oleks pidanud siis Hans Oderile andma koheselt hoiatuse juba augustis ja andma kindla tähtaja võsa lõikamise lõpetamiseks. Esialgne tähtaeg oli antud kuni viljalõikamise alguseni, kuid Hans Oderit hoiatati kostja enda sõnul alles septembris ja siis mingit tähtaega ei antud töö lõpetamiseks. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et Hans Oder tegelikult üldse tööle augustis ega septembris ei käinud ja ühtegi teist tööd ei teinud. Hoiatus Hans Oderile tehti ainult üks kord. 7
lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise imperatiivseks eelduseks on tööandja mõistlike korralduste eiramise või töökohustuste rikkumise korduvus ja seoses sellega on tööandja teinud töötajale eelnevalt asjakohase hoiatuse. Kohus leiab, et Hans Oder ei ole töökohustusi rikkunud korduvalt. Kogu rikkumine seisneb võsa lõpuni lõikamata jätmises. Hans Oder on põhjendatud, et miks ta ei saanud võsa lõigata. Tööandja ei kontrollinud koos Hans Oderiga, kas tõesti ei saa sellel põllul võsa lõigata liigvee tõttu. Kohtule antud kostja seletuses ja tunnistaja Kalju Siimani ütlused põllu kohta on arvamuslikud, et seal ei tohiks vett olla, kuna põld on künka otsas. Seega ei ole kohtus ümber lükatud Hans Oderi väidet, et võsa jäi lõpuni lõikamata liigvee tõttu. VÕS § 196 lg 2 alusel kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Pole tuvastatud, et tööandja oleks andnud töötajale mõistliku tähtaja oma võimaliku rikkumise lõpetamiseks ja et see jäi tulemuseta.
lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Võimaliku rikkumise erilist raskusastet pole ülesütlemisavalduses nimetatud ega põhjendatud.
lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kindlasti pole mõistlik 22.10. 2009 tööleping ülesse öelda väitel, et töötaja pole täitnud töökohustusi alates 01.08.2009.
lg 1 ja lg 2 redaktsioonis oleks tööandaja pidanud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva. Seda kostja ei teinud.
lg 3 kohaselt
lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Puudub kostja mõistlik selgitus, milleks oli vaja tööleping ennetähtaegselt ja erakorraliselt ülesse öelda 22.10.2009, s.o. üheksa
lg 2 järgi lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus leiab, Hans Oderiga tuleb tööleping lõpetada
lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades 8 töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja taotleb hüvitist vastavalt seadusele. Töölepingu ülesütlemisavalduse väidab kostja, et on maksnud töötasu ettemaksuna kokku 15 012 krooni ja tasaarveldab selle 1 700.30 krooni suuruse puhkusehüvitisega
VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Hageja arvates ei ole kostja poolne tasaarvestamine seaduslik ja põhjendatud. VÕS § 200 lg 4 sätestab, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on selgel veendumusel, et kostja poolt nimetatud tasaarvestus on alusetu ja seda ei tunnista. Menetlusnormide kohaselt on hagejal õigus vastuväidet esitada. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.12.2007 kohtuasjas nr 3-2-1-109-07 p.-s 29 märgitakse, et kostja tehtud tasaarvestus oli iseenesest võimalik VÕS § 197 lg 1 järgi, kuna pooltel on väidetavalt vastastikused rahalised nõuded. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohus võrdles kostja poolt esitatud Farm Foxland OÜ palgalehte Hans Oderile makstud töötasude kohta ( toimiku lk. 30) ja Hans Oderi pangakonto väljavõtet ( töövaidluskomisjoni toimik lk. 6 ). Võrdluse tulemusena kohus leidis, et nii kostja palgatõend ja hageja pangakonto väljavõte töötasude väljamaksmise kohta hagejale on täiesti ühtivad. Kohus lähtub saamata jäänud töötasu arvestamisel hagejale töölepingus olevast põhipalgast bruto palgana 10 000 krooni. Palgalehe järgi on hagejale juunikuus maksutud töötasu 10 552 krooni ja selle on Hans Oderi ka pangakonto väljavõtte järgi kätte saanud netopalgana 8 642 krooni. Seega ei ole kostja Hans Oderile juunikuus vähem töötasu makstud. Augustikuu töötasu palgalehe järgi oli 9477 krooni. Seega vähem makstud ( 10 000 – 9477 krooni ) 523 kroon. Septembris on hagejale makstud 5535 krooni. Seega vähem makstud ( 10000 – 5535 kr ) 4465 krooni. Oktoobris on makstud hagejale 1235 kr. Seega vähem makstud ( 7272.72 – 1235 kr ) 6037.72 kr . Kuna puhkuse hüvitise osas ei ole võimalik kostjal tasaarvestust teha, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele ka puhkushüvitis 1700.30 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja töötasu taotlus rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks töötasu summas 7 103.72 krooni ( 11 025.72 – 39228 / makstud tööandja poolt ära / = 7 103.72 krooni, puhkusetasu 1700.30 krooni ja hüvitis 1 kuu töötasu 10 000 krooni.
lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et Hans Oderile tuleb hüvitada ühe kuu keskmine töötasu s.o. 10 000 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab 9 kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1). Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 461 lg 1). Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS § 461 lg 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib esitada apellatsioonkaebuse TsMS § 214 lg-s 2 sätestatud tingimustel (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Helle Tamm Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.