KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2009, Tartu Haldusasja number Vaidlustatud kohtulahend 3-08-2277 Aleksei Petrovi kaebus Tartu Vangla poolt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Petrovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Aleksei Petrov Vastustaja – Tartu Vangla Haldusasi RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2008. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksei Petrov paigutati Tartu Vanglas 21. juulil 2008 kell 15:50 ekslikult kartserisse ja vabastati eksimuse ilmsikstulekul kartserist 22. juulil 2008 kell 13:15. A. Petrov esitas 5. septembril 2008 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 kr ebaseadusliku kartserisse paigutamise eest. Tartu Vangla jättis 5. novembri 2008. a otsusega nr V16990 kahjunõude rahuldamata. A. Petrov esitas halduskohtule kaebuse, milles palus talle Tartu Vangla poolt ekslikult kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 kr. 2. Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2008. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti Tartu Vanglalt A. Petrovi kasuks välja 250 kr suurune hüvitis mittevaralise kahju eest. Kaebaja kasuks mõisteti vastustajalt välja riigilõiv 80 kr. Otsuse põhjendused:
- a)Kaebaja viibis vastustaja süü tõttu kartseris peaaegu ühe ööpäeva. Kartseris viibimise ajal puudusid kaebajal tavapärased mugavused ja ta ei saanud kasutada kõiki hügieenitarbeid ja veekeetjat. Ta ei saanud pikali heita. WC ei olnud privaatne. Kaebaja ei saanud minna magama tema jaoks tavalisel ajal ja ta ei saanud suitsetada.
- b)Vabandamine ei ole käesoleval juhul piisav ja adekvaatne vahend kaebaja õiguste rehabiliteerimiseks. Süüdioleva ametniku karistamist distsiplinaarkorras ei saa lugeda kaebaja õiguste kaitsmiseks. Kaebaja õiguste taastamiseks ei saa lugeda tema kartserist vabastamist peale eksituse ilmsikstulekut. Kaebaja tegi kõik endast sõltuva, et tema ekslikku kartserisse paigutamist ei toimuks, kuid vanglaametnikud ei olnud piisavalt tähelepanelikud ning kontaktisik ei täitnud oma kohustusi. Kartserisse paigutamine on kõige raskem distsiplinaarmeede, mis riivab intensiivselt põhiõigusi ja halvendab märgatavalt kinnipeetava seisundit. Sellise rikkumise raskus õigustab kahju rahalist hüvitamist. Rikkumisega ei kaasnenud eriti ränki tagajärgi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 3. A. Petrovi apellatsioonkaebuses palutakse kaebus täies ulatuses rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on väljamõistetud hüvitis liiga väike. Kaebaja on piisavalt põhjendanud, et õiglane kompensatsioonisumma on 5000 kr. Olukorras, kus õiglustunne on formaalne ja tinglik, oleks kohus võinud lähtuda nn kuldsest keskteest ja määrata hüvituseks 2500 kr. Ebaõige on halduskohtu väide, et kaebajale ei ole põhjustatud rasket tagajärge. Kohtuskäimine iseenesest on kaebaja jaoks raske tagajärg. Kaebajal ei ole garantiid, et vangla ei hakka talle kohtusse pöördumise eest kätte maksma. Kaebaja maksis riigilõivu 150 kr ja soovib selle summa täies ulatuses väljamõistmist vastustajalt. 4. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt kõrvaldas vastustaja ebaõigluse õigusrikkumise ilmsikstulekul viivitamatult kaebaja õiguste taastamise, vabandamise ja süüdlase karistamisega. Sel põhjusel puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda lisaks veel rahalist hüvitist. Lähtudes kahju hüvitamise eesmärgist, samuti senisest kohtupraktikast ja üldisest majanduslikust olukorrast riigis on halduskohtu poolt apellandi kasuks välja mõistetud rahaline hüvitis pigem ebamõistlikult suur. Kaebaja ei ole esitanud kaalukaid põhjendusi, miks väljamõistetud summa ei ole tema jaoks piisav. Viited ebamäärasele „praegusele seisundile“ ja kohtuskäimisele ei ole tõsiseltvõetavad ega põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase tegevusega. Menetluskulu on välja mõistetud õigesti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhiseisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 6. Vaidlus käib käesoleval juhul kaebaja kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse üle. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava rahalise hüvitise õiglase suuruse määramisel on märkimisväärne roll kohtul. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja ei nõustu väljamõistetud hüvitise suurusega, ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks. Kohus ei pea menetlusosaliste arvamuste lahknemisel hüvitise suuruse küsimuses otsima nende vahel keskteed. Apellatsioonkaebusest ei ilmne ja ringkonnakohtule ei ole ka muul viisil nähtav, et halduskohus oleks hüvitise määra üle otsustades rikkunud menetlusnorme, kohaldanud vääralt materiaalõigust, tuvastanud või hinnanud vääralt asjaolusid või juhindunud lubamatutest kaalutlustest. 2 7. Käesoleval juhul väljamõistetud hüvitise suurus on ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas kohtupraktikaga vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise asjades (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. märtsi 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-06). Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et käesolev kohtuvaidlus iseenesest on raske tagajärg, mida hüvitise suuruse määramisel tuleks arvesse võtta. Kohtuskäimisega kaasnevad ebameeldivused, kuid neid ei saa samastada füüsilise ja hingelise valu ja kannatustega võlaõigusseaduse § 128 lg 5 mõttes. Asjassepuutumatud on kaebaja viited õigusabikuludele, mida ta peaks kandma käesolevas asjas advokaadile tasudes, kui ta oleks advokaadi võtnud. Õigusabikulud ei kujuta endast mittevaralist kahju ning nende jaotamisel kehtib kohtumenetluses erikord. Halduskohus on põhjendatult võtnud arvesse vastustaja poolseid vabandusi kannatanu ees. Õiguserikkumise tunnistamine, tuvastamine ja vabandamine on RVastS § 13 lg 1 p 5 tähenduses asjaolud, mida hüvitise suuruse määramisel võib olla õiglane arvestada (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-44-06, p 13; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 29). 8. Kuna kaebus rahuldati osaliselt, on halduskohus põhjendatult mõistnud kaebaja kasuks tema poolt kantud menetluskulu välja vaid osaliselt (HKMS § 92 lg 2). Halduskohus viitas põhjendatult sellele, et RLS § 56 lg 11 kohaselt pidi kaebaja tasuma riigilõivu käesolevas asjas vähemalt 80 kr sõltumata sellest, kui suures summas osutus kahjunõue põhjendatuks. Maili Lokk Einar Vene 3 Ivo Pilving