KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-839 Haldusasi

indaja Kalju Siilivask Vastustaja AS X ,

indaja advokaat Margo Lemetti RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 10. novembri 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib

itada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest, s. o alates

1. veebruarist
2. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
3. Kallaste Linnavalitsuse 29.09.2005 korraldusega nr 134 otsustati anda AS-le X ehitusluba laohoone ehitamiseks kinnistul XXXX 127 (ehitisregistri kood XXXXXXXX). Korralduse alusel anti AS-le X 10.10.2005 välja Ehitusluba nr 115 ehitise rekonstrueerimiseks. Ehitusloale on ehitise tehniliste andmetena märgitud ehitisealune pind 960 m2 , suletud netopind 902 m2 , kõrgus 6,5 m, pikkus 60 m, laius 15 m, maht 5355 m
4. 04.04.2006 korraldusega nr 44 tühistas Kallaste Linnavalitus ehitusseaduse § 23 lg 1 ja § 28 lg 1 p 5 alusel AS-le X välja antud ehitusloa nr
5. Korralduse kohaselt anti ehitusluba nr 115 välja X 127 asuva hävinenud laohoone rekonstrueerimiseks, kuid kuna ehitusloa taotlusele lisatud projekti kohaselt on rekonstrueeritava hoone mahuks 5355 m2 ja ehitisregistri andmetel on nimetatud ehitise maht 1512 m3, ei ole tegemist ehitusseaduse mõttes hoone rekonstrueerimisega, vaid selle laiendamisega. Ebaõiged andmed selgusid pärast võrdlemist ehitisregistri andmetega. Sellest tulenevalt muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed. AS X palus Kallaste Linnavalitsuse 04.04.2006 korralduse nr 44 tühistada, kuna ei

ine ehitusseaduses toodud aluseid ehitusloa tühistamiseks. Kaebuse kohaselt korraldusest ei selgu, kuidas on ehitusloale nr 115 kantud ehitise olulised tehnilised andmed muutunud. Faktiliselt ei ole tänaseni midagi muutunud võrreldes ajaga, kui ehitusluba väljastati. Olemasolev ehitis oli septembris 2005 samasugune kui on 04.04.

1. Ehitusprojektis pole muudatusi tehtud. Kaebajal oli õigustatud ootus tegutseda kehtiva haldusakti pinnalt. Ehitusloa tühistamise menetluses ei võimaldatud kaebajale ärakuulamist. Kinnistul X 127 on kaks ehitist koodidega 104024367 ja 104024368, ehitamise käigus pidi tulema kahe vana hoone asemele üks hoone samas mahus, kui oli enne kaks hoonet kokku. Mõlemad ehitised täitsid varasemalt sama funktsiooni. Enne ehitusloa väljastamist kaebajalt detailplaneeringu koostamist ei nõutud.
2. a septembris ei olnud plaanitavatest puhastusseadmetest midagi teada ja seega ei saa ka nende rajamise kavatsus
3. a olla varem välja antud ehitusloa tühistamise ajendiks.
4. Kallaste Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Hoone rekonstrueerimiseks

itatud taotluses pidanuks ehitusprojekti tehnilised näitajad vastama hoone tegelikele näitajatele, st ehitisregistri andmetele. Kaebaja,

itades hoone rekonstrueerimiseks ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti, mille sisuks on hoone laiendamine, on

itanud linnavalitsusele eksitavaid andmeid. Linnavalitsus väljastas ehitusloa tingituna liigsest kiirustamisest ja heausksest eeldusest, et kaebaja

itatud projektis vastavad ehitise tehnilised näitajad ehitisregistri andmetele. Olemasoleva ehitusprojekti alusel saab ehitamine toimuda ainult detailplaneeringu olemasolul (planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 3). Linnavalitsus on kaalunud ehitusloa tühistamisel avalikku huvi ning on tegutsenud avalikult ja eesmärgipäraselt. Kallaste Linnavolikogu algatas 03.02.2006 otsusega nr 23 detailplaneeringu X tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelise maa-ala planeerimiseks linnale puhastusseadmete rajamiseks. Planeeringuga on hõlmatud ka X 127 laohoone asukoha maa-ala (riigimaa). Planeeringu algatamisel oli linnavalitsus arvestanud, et laohoone rekonstrueeritakse olemasolevas mahus. Suuremate mõõtmetega laohoone ehitamine takistab linnale olulise detailplaneeringu elluviimist. Antud asjas on linna üldised huvid kaalukamad kui erahuvid ning kaebajale väljastatud ehitusloa tühistamine on õigustatud, sest

itatud ehitusprojekti kohaselt on ehitamine võimalik ainult detailplaneeringu olemasolul. Tühistades 04.04.2006 korraldusega nr 44 sisult vale ehitusloa ja andes kaebajale võimaluse

itada nõuetekohane ehitusloa taotlus hoone rekonstrueerimiseks, ei ole rikutud kaebaja õigusi ehitamiseks. Kaebaja ei ole haldusakti kehtivust usaldades alustanud ehitustegevust. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohus rahuldas 10.11.2006 otsusega kaebuse ning tühistas Kallaste Linnavalitsuse 04.04.2006 korralduse nr
2. 2 Otsuse kohaselt on vaidlustatud korralduse motiveerivas osas ehitise tehniliste andmete muutumise põhjendusena välja toodud, et ehitise maht ehitisregistri andmetel on 1512 m3, ehitusloa taotlusele lisatud projekti järgi on ehitise maht 5355 m3.

§ 28

lg 1 p 5 ei anna alust ehitusluba kehtetuks tunnistada põhjusel, et ehitusloale märgitud andmed erinevad ehitisregistris olevatest andmetest. 10.10.2005 väljastatud ehitusloa lisana

itatud tehnilistes andmetes on linnavalitsuse enda poolt märgitud ehitise mahuks 5355 m3. Tõendeid, et ehitusloale märgitud andmed on peale ehitusloa väljastamist muutunud või muutuvad,

itatud ei ole. Kaebaja ei ole

itanud taotlust ehitusprojekti ega ehitusloa väljaandmise taotluses

itatud andmete muutmiseks. Seega puudub alus

§ 28lg 1 p 5 kohaldamiseks.

Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutuse- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Ehitusloa väljaandmisel teostab kohalik omavalitsus eelkontrolli, vältimaks võimalikku õigusvastast ehitustegevust või mittenõuetekohase ehitise valmimist. Kaebajale on ehitusluba väljastatud OÜ T.T.Asset koostatud projekti alusel. Ehitusprojektis on samuti märgitud hoone mahuks 5355 m3. Ehitusloa väljaandmisel olid vastustaja käsutuses samad andmed, mis nüüdseks on tinginud loa tühistamise ning ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja on

itanud ehitusloa taotlemisel valeandmeid. Samas ei ole ehitusluba ka tühistatud põhjusel, et ehitusloa taotlemisel oleks valeandmeid

itatud (

§ 28lg 1 p 4).

Ehitusluba välja andes ei ole linnavalitsus nõudnud detailplaneeringu koostamist, seega leiti, et antud maale ei ole vajalik detailplaneeringuga ehitusõigust määrata. Ehitusloa saaja ei pea vastutama selle eest, et ehitusloa väljaandmisel ei ole linnavalitsus talle

itatud andmeid piisavalt kontrollinud ja on ehitusloa välja andnud kiirustades. Ehitusloa väljaandmisel linnavalitsuses ehitusala korraldajana töötanud Ülo Musta, kes valmistas ette ka vaidlusaluse ehitusloa väljaandmist, ütluste kohaselt oli linnavalitsus teadlik, et rekonstrueeritav ehitis tuleb suurem kui endine ehitis ning et ei olnud põhjust taotluses

itatud andmete alusel ehitusloa väljaandmisest keeldumiseks. Seega andis kohalik omavalitsus teadlikult välja ehitise rekonstrueerimiseks ehitusloa suurema mahuga ja pindalaga ehitatavale ehitisele, kui see oli eelnevalt. Ehitusloa kehtetuks tunnistamine on range mõjutusvahend, mida saab kohaldada ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral. Vastustaja selgituse kohaselt on ehitusloa tühistamisel arvestatud avaliku huviga ja seda seoses 03.02.2006 otsusega nr 23 algatatud detailplaneeringuga linnale puhastusseadmete ehitamiseks. Vaidlustatud korralduses viited puhastusseadmete planeerimisele ning avaliku huvi arvestamisele puuduvad. Teoreetiliseks jääb ka väide, et suuremate mõõtmetega laohoone ehitamine takistab detailplaneeringu elluviimist, olemasolevas mahus ehitamine aga mitte. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus

itatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Vastustaja on kohtumenetluses toonud välja selliseid asjaolusid, mida vaidlustatud haldusakt ei sisalda. Seetõttu ei saa ka kindlalt väita, et neid asjaolusid ehitusloa tühistamisel arvestati. Ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetlus peab tagama menetluse adressaadile võimaluse saada teavet tema suhtes alustatud ehitusloa tühistamismenetlusest. See eeldab, et haldusorgan informeeriks isikut tema suhtes alustatud menetlusest ja selle eesmärgist, samuti annaks võimaluse olla ära kuulatud. Haldusakti adressaadile eelnevalt ärakuulamisõiguse mittevõimaldamine, eriti tema suhtes negatiivse haldusakti menetlemisel, on oluline haldusmenetluse nõuete rikkumine. Kaebajat ehitusloa tühistamise menetlusse ei kaasatud, talle ei antud võimalust selgitusi anda ega kuulatud teda ära. Seetõttu oli pooltel alles kohtumenetluse ajal võimalus pidada läbirääkimisi ja otsida kokkuleppe sõlmimise võimalusi. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kallaste Linnavalitsus taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt suureneb X 127 laohoone kubatuur projekti kohaselt rohkem kui 33% (ehitusprojekti järgi maht 5355 m3, ehitisregistrijärgne kubatuur 1512 m3). Seega ehitusprojekti aluseks oleks pidanud olema detailplaneering. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 3 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33% suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks. Ehitusseaduse § 2 lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Seega nimetatud sätte kohaselt peavad ehitusprojekti tehnilised näitajad ühtima ehitisregistri andmetega, vastasel juhul ei ole tegemist rekonstrueerimisega. Kaebaja

itas 27.09.2005 linnavalitsusele taotluse ehitise X 127 rekonstrueerimiseks, mitte laiendamiseks ega uue püstitamiseks. Ka OÜ T.T Asset koostatud ehitusprojekti pealkirjas ja seletuskirjas on termin „Võrgukuuri rekonstrueerimine“.

itades hoone rekonstrueerimiseks ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti, mille sisuks on hoone laiendamine, on kaebaja

itanud eksitavaid andmeid. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kohalik omavalitsus andis teadlikult välja ehitise rekonstrueerimiseks ehitusloa suurema mahu ja pindalaga ehitisele, kui see oli eelnevalt. Kaebaja

indaja Fjodor Plešankov kinnitas 04.04.2006 kohtuistungil, et ei olnud teadlik, mis dokumentatsioon projekteerija Tõnu Toompuu poolt tehti ja linnavalitsuses juttu ei olnud, kas on tegemist laiendamise või rekonstrueerimisega. Seda ei kinnitanud ka linnavalitsuses maanõunikuna töötanud J. Lindmäe. Tunnistaja Ü. Must kinnitas 04.04.2006 kohtuistungil, et ehitist, millele ehitusluba taotleti, ei saanud ehitiseks nimetada. See oli põlenud. Selle oleks pidanud registrist maha võtma. Linnavalitsuse istungist tunnistaja Ü. Must osa ei võtnud, seega ei saa tugineda tema väidetele, et kohalik omavalitsus andis teadlikult välja ehitise rekonstrueerimiseks ehitusloa suurema mahu ja pindalaga ehitatavale ehitisele, kui see oli eelnevalt. Ü. Must töötas linnavalitsuses ehitusnõunikuna käsutuslepingu alusel ja tema väitel käis ehituslubade blankettide andmine tema kaudu. Alusetu on ka kohtu järeldus, et linnavalitsuse poolt 10.10.2005 väljastatud ehitusloa lisana

itatud tehnilistes andmetes on linnavalitsuse enda poolt märgitud ehitise mahuks 5355 m3. Kallaste Linnavolikogu algatas 03.02.2006 otsusega nr 23 detailplaneeringu X tänava, Kallaste linna põhjapiiri, Peipsi järve ja kinnistute Tööstuse 10 ja Tööstuse 8 vahelise maa-ala planeerimiseks linnale puhastusseadmete rajamiseks. Planeeringuga on hõlmatud ka X 127 laohoone asukoha maa-ala (riigimaa). Kallaste linn osaleb Emajõe ja Võhandu valgala veemajandusprojektis, mille kaudu rahastatakse Kallaste linna Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahadest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ning autonoomsete puhastusseadmete projekteerimiseks ja väljaehitamiseks. Planeeringu algatamisel oli linnavalitsus arvestanud asjaoluga, et laohoone rekonstrueeritakse olemasolevas mahus, kuid detailplaneeringu koostamise käigus selgus, et ehitusprojekti järgi toimub hoopis hoone laiendamine. Suuremate mõõtmetega hoone ehitamine takistab linnale olulise detailplaneeringu elluviimist. Linnavalitsus kaalus otsustamisel keskkonda suunatud avalikke huve, mis viib lõppkokkuvõttes isikute (k.a kaebaja) huvide tagamisele. Kallaste linnal puhastusseadmed puuduvad. Igaühel on õigus puhtale elukeskkonnale ja saastamata loodusele, mille tagamine on kohaliku omavalitsuse kohustuseks KOKS § 3 lg 2 mõttes. 4 Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kaebajat ehitusloa tühistamise menetlusse ei kaasatud. Linnavolikogu 03.02.2006 otsusest nr 23 teavitati kaebajat. Samuti arutati X 127 laohoone rekonstrueerimisega seotud küsimusi linnavalitsuse 22.05.2006 istungil kaebaja

indaja F. Plešankovi osavõtul. Läbirääkimiste toimumist kinnitas kaebaja

indaja Sirje Tael 04.04.2006 kohtuistungil. Kaebajale tehti ettepanek

itada taotlus uue ehitusloa väljastamiseks. S. Tael väitis 04.04.2006 kohtuistungil „Oleme situatsioonis, et kui läheme uut luba taotlema, siis seda meile ei anta“. Selline väide ei ole millegagi põhjendatud. Seega ehitusloa kehtetuks tunnistamisel oli üheks põhjuseks ilmselgelt domineeriv avalik huvi. Tühistades 04.04.2006 korraldusega nr 44 sisult vale ehitusloa ja andes kaebajale võimaluse

itada nõuetekohane ehitusloa taotlus hoone rekonstrueerimiseks, ei ole rikutud kaebaja õigusi ehitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. novembri 2006 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses

itatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu.

1. aprilli 2006 korraldusega nr 44 tühistas Kallaste Linnavalitsus ehitusseaduse § 23 lg 1 ja 28 lg 1 p 5 alusel AS-le X välja antud ehitusloa nr
2. Korralduse motiveerivas osas on kirjas, et nimetatud ehitise maht on ehitisregistri andmetel 1512 m3, kuid ehitusloale lisatud projekti kohaselt on rekonstrueeritava hoone mahuks märgitud 5355 m
3. Seega pole tegemist ehitusseaduse mõttes hoone rekonstrueerimisega, vaid selle laiendamisega.

§ 28

lg 1 p 5 alusel on õigus ehitusluba kehtetuks tunnistada, kui muutuvad ehitusloale kantud ehitise olulised tehnilised andmed. Seega ei ole ehitusluba õigus kehtetuks tunnistada alusel, et ehitusloale märgitud andmed erinevad ehitisregistris olevatest andmetest. 10. oktoobril 2005 väljastatud ehitusloa lisana

itatud tehnilistes andmetes on linnavalitsus märkinud ehitise mahuks 5355 m3.Tõendeid, et ehitusloale märgitud andmed oleks peale ehitusloa väljastamist muutunud,

itatud ei ole. AS X ei ole

itanud taotlust ehitusprojekti ega ehitusloa väljaandmise taotluses

itatud andmete muutmiseks. Linnavalitsus ei ole ehitusloa väljastamisel nõudnud detailplaneeringu koostamist, seega leiti, et see pole vajalik. Ehitusloa väljaandmisel ei pea ehitusloa saaja vastutama selle eest, et linnavalitsus kontrolliks põhjalikult

itatud andmeid. Linnavalitsus oli ehitusloa väljastamisel teadlik, et uus ehitis tuleb suurem kui endine. Samas ei keeldunud ta ehitusloa väljastamisest. Seega ta aktsepteeris ehtise ehitamisest ehitusloas taotletud mahus. Nõustuda ei saa sellega, et AS X on

itanud ehitusloa taotlemisel valeandmeid. Apellant ei ole seda millegagi põhjendanud, samuti ei nähtu seda ka haldusasja materjalidest. Samuti ei ole ehitusluba tühistatud valeandmete

itamise tõttu, see on

§ 28lg 1 p 4 alusel.

Ü. Musta, sel ajal linnavalitsuse ehitusala korraldajana töötanud isiku, ütluste kohaselt oli linnavalitsus teadlik, et uus ehitis tuleb suurem kui eelmine ja ei olnud põhjust ehitusloa väljaandmisest keeldumiseks. HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

ialgne ehitusluba vastab kõikidele nendele nõuetele, mida aga ei ole võimalik öelda Kallaste Linnavalitsuse

1. aprilli 2006 korralduse nr 44 kohta. 5 Ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetlus peab tagama võimaluse saada informeeritud ehitusloa tühistamismenetlusest. Ehitusloa omanikul on õigus olla ära kuulatud. Sellise õiguse mittevõimaldamine on oluline haldusmenetluse nõuete rikkumine. Puuduvad tõendid, et AS X oleks ära kuulatud enne ehitusloa tühistamist. AS-i X teavitati ehitusloa tühistamisest
2. aprilli 2006 kirjaga, kui korraldus oli juba antud. Apellant on apellatsioonkaebuses väitnud, et ehitusloa tühistamise õigustas ilmselgelt domineeriv avalik huvi. See on seotud sellega, et Kallaste Linnavalitsus planeerib ehitada linnale puhastusseadmed ja seoses sellega ei ole AS-l X võimalik ehitist ehitada

ialgses ehitusloas planeeritud mahus. Samas ei ole seda ehitusloa tühistamise korralduses käsitletud. Ka ringkonnakohtule ei ole

itatud dokumente, mis tõendaksid, et ehitise ehitamine

ialgse ehitusloa alusel takistaks puhastusseadmete ehitamist. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et AS-l X oli õiguslik ootus, et talle väljastatud ehitusluba jääb kehtima. Tal puudus alus eeldada, et vahepealne olukorra muutus võib kaasa tuua ehitusloa tühistamise. Isikule soodsa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada ka HMS §-des 64, 66 ja 67 sätestatuga. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellandi enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole

itanud. Viivi Tomson Maili Lokk 6 Agu Timmi