) § 18 lg 5 järgi peab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga teatama vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ja arutelu toimumise aja juhul, kui planeeringuga kavandatu muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust. 17.10.2006 otsusega nr 106 vastu võetud Rehe 1 ja Reheundi kinnistute detailplaneering ei muuda ega kitsenda Saia ja Johannese kinnistute senist maakasutust või ehitusõigust, millest tulenevalt ei olnud vallal kohustust kinnistu omanikele kirjalikult teatada planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aega.
lg 5, et kui üldplaneeringuga või detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Ka
lg 7 kohaselt tuleb kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse, teatada tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest. Vaidlustatud detailplaneeringuga ei kavatsetud muuta kaebuse esitaja senist maakasutust või ehitusõigust. Nähtuvalt Rehe 1 ja Reheundi kinnistute detailplaneeringu toimikust on detailplaneeringu protsess olnud avalik, planeeringu kehtestamisele eelnenud etappidest on üldsust informeeritud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Kaebuse esitajal oli teiste isikutega võrdne võimalus saada planeeringu algatamisest ja selle menetlusest teada ning esitada oma vastuväited ajalehes avaldatud teadete alusel ning kohalik omavalitsus ei olnud kohustatud teda täiendavalt teavitama. Seega ei kuulu OÜ Saia
§-is 18 lg 5 sätestatud isikute hulka, keda pidanuks planeeringu väljapanekust eraldi tähtsaadetisega teavitama. Samas oli hea halduse põhimõtetest tulenevalt kohalikul omavalitsusel kohustus teavitada kaebuse esitajat naaberkinnistu detailplaneeringu koostamisest ja selle lahendusest, kuna nähtuvalt vallavalitsuse 06.11.2006 kirjast on vaidlustatud detailplaneeringuga kavandatud Rehe tee jätkumine kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule. Seega oleks vallavalitsusel kui detailplaneeringu algatamise ja koostamise korraldajal tulnud teavitada planeeringu koostamisest naaberkinnistu omanikku, kelle õigusi ja huve võib kehtestatav planeering riivata. Ainuüksi teavitamata jätmine ei too aga kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja on kehtestatud detailplaneeringu vaidlustanud kohtus ning saanud selle raames välja tuua kõik asjaolud, milles vaidlustatud planeering tema õigusi rikub.
lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla territooriumi osa kohta, antud juhul Rehe 1 ja Reheundi kinnistute kohta. Vaidlustatud detailplaneering kaebuse esitajale mingeid kohustusi ei pane ning kaebuse esitaja maatükke ei hõlma. Rehe 1 ja Reheundi planeeringuga ei ole määratud, kuhu ja kuidas kaebuse esitaja kinnistutel peab teedevõrk paiknema. Kaebuse esitaja kinnistutele teedevõrgu lahendus ning väljapääs kinnistutelt avalikule teele lahendatakse vastava detailplaneeringu koostamise käigus. Kaebuse esitajal ei ole kohustust lähtuda pakutud teedelahenduse variandist, vaid tal on võimalik esitada oma lahendused. Seega ei riku vaidlustatud otsus kaebuse esitaja õigusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 1 kohaselt üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Kinnisasja omanikele on planeerimisseadusega antud informeerimis- ja kaasamiskohustuse realiseerimisel teiste isikutega võrreldes tugevam kaitse, sest planeerimismenetlus võib kaasa tuua kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse, senise maakasutuse või krundi ehitusõiguse muutmise. Erinevalt teistest isikutest, kellel on õigus kaasamisele ja informeerimisele planeerimismenetluses, on
§-is 18 lg 5 ette nähtud sellistele isikutele tähtsaadetisena edastatud kirjaga üldplaneeringu avaliku väljapaneku aja ja koha teatamine hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Vaidlustatud detailplaneeringuga otsustati apellandi õiguste ja kohustuste üle ning muudeti apellandi senist ehitusõigust, kuid ei teavitatud apellanti vaidlustatud detailplaneeringu avalikust väljapanekust. Apellant sai esmakordselt vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamisest teada Ülenurme Vallavalitsuse 06.11.2006 kirjast. Vaidlustatud detailplaneeringuga nähakse ette apellandi tahte vastaselt Rehe 1 kinnistult algava tee jätkumine apellandile kuuluvale kinnistule ning see riivab apellandi kui naaberkinnistute omaniku õigusi ja huve. Seega otsustati vaidlustatud detailplaneeringuga apellandi kinnistute maakasutuse ja ehitusõiguse üle, mistõttu apellanti oleks pidanud teavitama tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu avalikust väljapanekust. Kohalik omavalitsus on planeerimismenetluse norme oluliselt rikkunud ning ei ole järginud planeeringu avalikust väljapanekust teavitamise korda; 4) oli kohalik omavalitsus kohustatud teavitama kaebuse esitajat naaberkinnistu detailplaneeringu koostamisest ja selle lahendusest ka tulenevalt hea halduse põhimõttest. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-56-02 märkinud, et tulenevalt inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse põhimõtetest tuleb haldusmenetlusse kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Ärakuulamisõigusel on suur roll isikute materiaalsete õiguste, s. h põhiõiguste tagamisel. Riigikohus on ka haldusasjas nr 3-3-1-54-03 rõhutanud, et ettepanekute tegemise õiguse mõte seisnebki eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega. Kuna apellanti planeerimismenetlusse ei kaasatud, ei saanud ta teostada enda õigust esitada kehtestatava planeeringu kohta arvamusi ja vastuväiteid. Selline õiguste oluline rikkumine toob kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamise. 6. Ülenurme Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei riku vaidlustatud haldusakt kaebuse esitaja õigusi. Rehe 1 ja Reheundi kinnistu detailplaneeringusse on tee pikendus täiendavalt sisse võetud ja pandud kolmandatele isikutele kohustus vastava teepikenduse rajamiseks käitudes heas usus kaebuse esitaja suhtes põhjustel, et 4 kaebuse esitajal oleks tagatud võimalus avalikuks kasutamiseks määratud Rehe tee tänava kaudu saada oma kinnistule juurdepääs valla teelt; 2) on Saia ja Johannese maaüksuste planeerimismenetlus pooleli ning selles ei ole tehtud ühtegi otsust, mis võiks rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Planeerimismenetluses on olemas ainult kirjavahetus, milles palutakse arvestada võimaliku perspektiivse tee kasutamise võimalusega. Vaidlusaluses detailplaneeringus toodud tee pikendus näidatud asukohas ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Teepikendus on kaebuse esitaja huvides; 3) tulenevalt
§-ist 18 lg 5 oleks olnud vajalik tähituna planeeringu avalikustamisest teatada juhul, kui planeering oleks muutnud omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust. Vaidlusaluse detailplaneeringuga ei muudetud kaebuse esitaja senist maakasutust ega krundi ehitusõigust. Seega puuduvad seaduslikud alused vaidlusaluse detailplaneeringu tühistamiseks.
lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Antud juhul on kaebaja leidnud, et planeeringu kehtestamise otsus rikub tema õigusi ja sel põhjusel selle vaidlustanud. 5 Kaebaja väitel seisneb tema õiguste rikkumine selles, et kohalik omavalitsus on planeerimismenetluse läbiviimisel rikkunud oluliselt norme ning ei ole järginud planeeringu avalikust väljapanekust teavitamise korda ja seetõttu ei kaasanud kaebajat planeerimismenetlusse
Vastavalt
§-ile 18 lg 5 kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Saia OÜ seadusliku esindaja seletuse kohaselt on osaühing kinnistu omanik alates 22.11.2006, enne seda kuulus kinnistu AS-ile Even (tl 66). Kuna vaidlustatud detailplaneering kehtestati Ülenurme Vallavolikogu 17. oktoobri 2006 otsusega, s. o enne, kui Saia OÜ sai kinnisturaamatu andmete kohaselt omanikuks, siis ei saanud vald detailplaneeringu kehtestamisele eelnenud planeerimismenetluse käigus rikkuda osaühingu, s. o kaebaja, õigusi. Samas aga võib
lg 1 kohaselt isik planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustada ka siis, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Kaebaja poolt esitatud asjaolud, mille alusel ta leiab, et tema õigusi on rikutud, on käsitletavad ka asjaoludena, mille alusel võib vaidlustatud otsus olla vastuolus seadusega. Seega tuleb kaebaja poolt kaebuses esitatud asjaolusid hinnata lähtuvalt sellest, kas nende alusel vallavolikogu vaidlustatud otsus on või ei ole vastuolus seadusega. Planeerimismenetluse läbiviimise ajal oli Saia kinnistu omanikuks AS Even. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et AS-ile Even kui Saia kinnistu omanikule ei teatatud tähtsaadetisena edastatud kirjaga vaidlustatud planeeringu avaliku väljapaneku aega ja kohta. Otsustamaks, kas vallavolikogu vaidlustatud otsus on vastuolus seadusega, tuleb hinnata seda, kas vallavolikogu oleks pidanud kohaldama
lg 5 ja teatama planeerimisaegsele Saia kinnistu omanikule tähtsaadetisena edastatud kirjaga vaidlustatud planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha. Õige on halduskohtu seisukoht, et kuna vaidlustatud detailplaneeringuga ei muudeta Saia kinnistu omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, siis ei kuulu kohaldamisele
Vastavalt
§-ile 9 lg 2 p 2 on detailplaneeringu eesmärgiks krundi ehitusõiguse määramine. Saia kinnistu osas ei ole detailplaneeringut kehtestatud ja seega ei ole veel määratud ka ehitusõigust. Apellandi väide, et Rehe 1 ja Reheundi kinnistu detailplaneering muudab Saia kinnistu ehitusõigust seetõttu, et kui ta kasutab Rehe 1 ja Reheundi kinnistu detailplaneeringus ettenähtud teed juurdepääsuks oma kinnistule, siis see takistab kinnistul kavandatud elamuehitust, ei muuda AS Even (s. o planeeringu koostamise aegne kinnistu omanik) isikuks, kellele kohalik omavalitsus pidi
lg 5 kohaselt teatama tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha. 10. Vastavalt
§-ile 25 lg 7 p 2 teatab kohalik omavalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse. Käesoleva otsuse punktis 9 toodud põhjendustel ei ole kohalik omavalitsus rikkunud ka
11. Ebaõige on apellandi väide, et kohalik omavalitsus oli kohustatud teavitama kaebuse esitajat naaberkinnistu detailplaneeringu koostamisest ja selle lahendusest ka tulenevalt hea halduse põhimõttest. Kaebuse esitaja ei olnud planeerimismenetluse kestmise ning detailplaneeringu kehtestamise ajal Saia kinnistu omanik ning seetõttu ei pidanud kohalik omavalitsus talle teatama vaidlustatud detailplaneeringu koostamisest ja selle lahendusest. Iseenesest õige on halduskohtu seisukoht, et hea halduse põhimõttest tulenevalt oleks võinud kohalik omavalitsus 6 teavitada planeerimismenetluse aegset Saia kinnistu omanikku (s. o AS Even) naaberkinnistu detailplaneeringu koostamisest, sest detailplaneeringuga kavandati Rehe tee nii, et oli võimalik selle jätkumine Saia kinnistul. Sel juhul oleks saanud Saia kinnistu omanik selgitada seda, kuhu tema kavatseb rajada teedevõrgu. Samas aga antud juhul teavitamata jätmine ei too kaasa vallavolikogu vaidlustatud otsuse tühistamist, sest vaidlustatud detailplaneering ise ei pane kaebajale mingeid kohustusi, s. h ka kohustust jätkata Rehe teed Saia kinnistul. 12.
Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Vaidlustatud planeeringu läbiviimisel ei ole rikutud viidatud põhimõtet. Nähtuvalt Rehe 1 ja Reheundi kinnistute detailplaneeringu toimikust, on planeeringu protsess olnud avalik, planeeringu kehtestamisele eelnenud etappidest on üldsust informeeritud vastavalt seaduses sätestatud nõuetele. Kaebuse esitajal oli teiste isikutega võrdne võimalus saada planeeringu algatamisest ja selle menetlusest teada ning esitada oma vastuväited ajalehes avaldatud teadete alusel ning kohalik omavalitsus ei olnud kohustatud teda täiendavalt teavitama.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.