2-07-24961/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-24961 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2010 Tallinnas Tsiviilasi Vladimir Startšenko hagi GÜ Ristiku-95 vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 150 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.04.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vladimir Startšenko apellatsioonkaebus Menetluse liik Menetlust jätkamata TsMS § 646 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Vladimir Startšenko (IK XXXXXX, elukoht XXXX XX-X, XXXXX) Kostja GÜ Ristiku-95 (reg kood 80013502, asukoht Ristiku 95, Tallinn), esindaja Vassili Kosteitšuk RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 23.04.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-07-24961 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamisks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud Vladimir Startšenko esitas 05.07.2007 Harju Maakohtusse hagi GÜ Ristiku-95 vastu võlgnevuse 150 000 krooni väljamõistmiseks. 28.09.2004 arvati hageja ühistu juhatusest välja. Hageja pöördus kostja poole vara tagastamiseks, hageja osak on kostja valduses ebaseaduslikult. Osaku turuhind on 150 000 krooni. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et tal on kohustus maksta hagejale välja osamaks. Peale hageja väljaarvamist garaažiühistust saatis kostja hagejale tähitud kirjadega korduvalt teateid, milles taotles garaažiboksi üleandmist juhatusele ja arveldusarve numbri teatamist, millele kostja saaks osamaksu kanda, samuti soovis kostja läbi rääkida osamaksu suuruse üle. Hageja loobus kirjade vastuvõtmisest ja need tulid tagasi. 12.07.2005 kirjas tehti hagejale ettepanek 40 000 krooni maksmiseks, ka nimetatud kiri tuli hageja loobumise tõttu tagasi. Hageja ei võta osamaksu vastu, lootes, et see ajaga suureneb. Hageja poolt pakutud osamaksu suurus ei vasta osaku turuhinnale. Viimati oli analoogse garaažiboksi hind 75 000 krooni, kuid see garaažiboks asus teisel korrusel ja selle väärtus on seetõttu suurem. Kinnisvaraturul on hinnad langenud, osaku hind ei ületa 55 000 krooni. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt arvati kostja liikmete hulgast välja 28.09.2004. Kostja vastusest tuleneb, et kuigi kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja on ühistu liikmete hulgast välja arvatud, käsitleb kostja hagejat ühistu liikmena, väites et hageja ei nõustu müüma garaažiboksi ja ei maksa garaažiboksi kasutamise eest arveid. 28.09.2004 kehtinud hooneühistu seaduse § 12 lg 1 kohaselt oli kostjal õigus nõuda, et hageja liikmelisuse võõrandab, kui hooneühistu liige on korduvalt rikkunud ühistu või ühistu teise liikme suhtes oma kohustusi ja kui ühistu liikmed ei pea tema ühistusse kuulumist enam võimalikuks. Nõude esitamise pidi sama sätte lg 3 kohaselt esitama üldkoosolek. Sama sätte kohaselt, kui kohustust rikkunud ühistu liige oma liikmelisust ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus ühistu või vähemalt ühe ühistu liikme hagi alusel. Hageja ei ole tuginenud sellistele asjaoludele oma hagiavalduses, et teda on kohustatud liikmelisust võõrandama üldkoosoleku poolt või kohtuotsusega, seega on hageja kostja liige. Hagejalt ei ole nõutud liikmelisuse sundvõõrandamist kohtu kaudu ja seda otsust pole ka täitmisele pööratud. Seadus ei võimaldanud arvata hagejat arvata ühistu liikmete hulgast välja muul viisil ja seadus ei võimalda hagejal esitada nõuet osaku hüvitamiseks, kui hageja on ühistu liige. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue osaku väärtuse hüvitamiseks ei saa antud asjaoludel kuuluda rahuldamisele, ei uurinud kohus esitatud tõendeid osaku võimaliku maksumuse kohta. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Toimiku materjalidest selgub, et hageja on GÜ Ristiku-95 juhatuse ja üldkoosoleku otsusega arvatud garaažiühistu liikmetest välja. Kostja on seda ka tunnistanud. Kuna hageja ei ole liige, siis on tal õigus saada rahalist hüvitist oma osa eest ja niisuguse nõudega ta pöördus kohtusse. 2