KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1572 Haldusasi Tall

) § 27 lg 6, 7 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-de 44 ja 441 tõlgendamise suhtes. Tallinna linn sai Kadrina Vallavalitsuse keeldumisest teada 05.07.2007 ning vaidlustas keeldumise HKMS 9 lg 2 alusel tähtaegselt, s.o 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest.

1. Kadrina Vallavalitsus palus kohtul lõpetada asja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. Juhul, kui kohus ei lõpeta menetlust, siis palus vastustaja jätta kaebus rahuldamata. Esitatud arve on põhistamata. Kaebaja ei ole täitnud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel vastuvõetud VV 10.11.2000 määruses nr 355 „Koolikohustuslike laste arvestamise kord“ sätestatud nõudeid (valla teavitamine
2. a õpilaskoha maksumusest ja Kadrina vallas elavate õpilaste arvust). Koolieelse lasteasutuse teenuse osutamiseks on Kadrina vallas olemas kõik võimalused ning põhjendamatu on ilma vanema ja valla eelneva kokkuleppeta paigutada last Tallinna linna koolieelsesse lasteasutusse. Täiskasvanute koolituse seadus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei kohusta omavalitsust tasuma õpilaskohtade eest õhtukoolides õppija valitud koolide järgi ilma elukohajärgse kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata. HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohus rahuldas 30.01.2008 otsusega kaebuse ning tunnistas Kadrina Vallavalitsuse keeldumise tasuda valla haldusterritooriumil elavate ja Tallinna linna koolieelsetes lasteasutustes käinud laste ning Tallinna linnale kuuluvates koolides õppivate õpilaste eest tegevuskulusid Tallinna linna kasuks õigusvastaseks ning kohustas Kadrina Vallavalitsust tasuma Tallinna linna koolieelsetes lasteasutustes käinud laste ning Tallinna linnale kuuluvates koolides õppivate õpilaste tegevuskulud (summas 54 949 krooni
4. a eest) hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus mõistis Kadrina Vallavalitsuselt Tallinna linna kasuks välja riigilõivu 80 krooni. Kadrina Vallavalitsuse menetluskulud jättis kohus tema enda kanda. 2 Kohus leidis, et kaebus on vastavalt HKMS § 9 lg 2 esitatud tähtaegselt, kuna vastustaja toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, on 05.07.2007 keeldumine haridusasutuste tegevuskulude tasumisest (vastustaja 04.07.2007 kiri nr 6-25/867).

§ 27

lg 6 (16.07.2000-02.11.2006 kehtinud redaktsioonis) sätestas, et lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil alaliselt elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Kohustamiskaebuse raames saab taotleda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks, milleks võib olla konkreetse rahasumma väljamaksmise nõue.

§ 27

lg 6 alates 03.11.2006 kehtiva redaktsiooni kohaselt peavad lasteasutuse majapidamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises täies ulatuses osalema teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. Seaduse muutmisel lähtuti seisukohast, et elukoha terminit kasutatakse rahvastikuregistri tähenduses ja sellekohase algatuse tegijate eesmärgiks oli välistada mitmeti tõlgendamise probleeme.

§ 27

lg 7 alusel kinnitab valla- või linnavalitsus igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. Tallinna linna

1. a koolieelse lasteasutuse arvestuslik kohamaksumus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 28.11.2001 määrusega nr
2. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44¹ lg 1 sätestab, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate nende haldusterritooriumil elavate õpilaste arvuga. Tallinna linna
3. a munitsipaalkooli õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 28.11.2001 määrusega nr
4. VV 30.10.2001 määruse nr 330 „Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise kord“ § 5 lg 6 reglementeerib üksikasjalikult munitsipaalkooli tegevuskulude katmise korda ning sätestab, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta teist valda või linna arvete tasumise kohustusest. Munitsipaallasteaia ja -koolide kulude katmisega seonduv on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik kohustus. Viimatinimetatu tuleneb kaudselt KOKS § 6 lg 2, mille kohaselt on omavalitsusüksuse üheks ülesandeks korraldada tema omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist. Kadrina vallal lasub KOKS § 6 lg 3 p 1 tulenev kohustus täita ülesandeid, mis on talle pandud teiste seadustega, antud juhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-dega 44; 44¹ ja

§ 27. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja jättis tasumata 2002.

a eest Kadrina valla haldusterritooriumil elavate, kuid Tallinna linnale kuuluvates koolides õppivate, õpilaste tegevuskulude ja lasteasutustes käivate laste tegevuskulude eest kokku 54 949 krooni. Vastustajal ei ole võimalik tugineda lepingu puudumisele, sest koolieelsete lasteasutuste seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole seatud laste tegevuskulude kandmise tingimuseks kohalike omavalitsuste vahelise lepingu olemasolu. Rahvastikuregister on kohane alus lapse elukoha määratlemisel nii koolieelse lasteasutuse kulude kui ka munitsipaalkooli kulude katmisel, seda kinnitab rahvastikuregistri seaduse § 2 sätestatud seaduse eesmärk tagada rahvastiku arvestuse pidamine. Rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 3 on määratletud, et kui avaliku ülesande täitmisel kasutatakse rahvastikuregistri objekti andmeid, lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Samuti on seaduseandja sama seaduse § 48 lg 2 p 3 kehtestatuga andnud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile õigusliku tähenduse kõigil neil juhtudel kui elukohajärglus on seotud avaliku ülesande täitmisega. Seetõttu on vastustaja vastuväited kaebusele asjakohatud. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kadrina Vallavalitsus taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asjas menetluse lõpetamist HKMS § 12 lg 3 alusel. Juhul kui ringkonnakohus ei lõpeta menetlust HKMS § 12 lg 3 alusel, siis tühistada kohtuotsus ja jätta Tallinna linna kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 2 sätestatud tähtaega rikkudes. HKMS § 9 lg 2 kohaselt tuleb kaebus toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavaks tegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Tallinna Haridusameti 29.12.2002 arve nr 665 maksetähtajaks oli 20.01.
2. Nimetatud kuupäevaks arvet ei tasutud ja seega algas kaebeõigus 21.01.2003 ning kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli 20.02.
3. Põhjendamatud on väited, et rikkumisest saadi teada alles Kadrina Vallavalitsuse 04.07.2007 kirjast. Vallavalitsusele on saadetud korduvaid meeldetuletusi ja vald on jätkuvalt arve tasumisest keeldunud. Seega oli Tallinna Haridusametil juba
4. a ühemõtteline teave, et vallavalitsus ei tasu arvet nr
5. Kaebus Kadrina Vallavalitsuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks on esitatud tähtaja rikkumisega. Vastavalt HKMS § 9 lg 5 võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kadrina Vallavalitsuse jättis toimingu sooritamata 20.01.2003, s.o arvel märgitud maksetähtajal. Seega sai selle toimingu õigusvastasust tuvastada kuni
6. a alguseni. Kaebus on esitatud ka HKMS § 9 lg 4 toodud tähtaja ületamisega. Nimetatud sätte kohaselt võib kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kadrina Vallavalitsus teatas kohe arvete saamisel, et ei tasu esitatud arveid. HKMS § 12 lg 3 sätestab, et kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, lõpetab halduskohus asja menetluse ja teeb selle kohta määruse. Analoogses haldusasjas, s.o Tallinna Linna Haridusameti kaebuses Kaarma valla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja sooritamata toimingu sooritamiseks kohustamiseks, mis seisnes
7. a haridusteenuse eest esitatud arve tasumata jätmises, on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-07-1553 13.02.2008 määruses asunud seisukohale, et Tallinna Haridusameti seisukoht nagu oleks Kaarma Vallavalitsus haldusmenetluse oma kirjaga
8. a uuendanud ja seetõttu on kaebus esitatud tähtaegselt, ei ole õige. Juhul kui kohus asub seisukohale, et menetlus ei kuulu lõpetamisele, on apellant seisukohal, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja otsus tuleb nimetatud alusel tühistada Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 441 alusel vastu võetud VV 10.11.2000 määruse nr 355 „Koolikohustuslike laste arvestamise kord“ (edaspidi Kord), millise alltoodud redaktsioon kehtib 29.11.2002 seisuga, § 3 lg 2 sätestab, et õpilaskoha tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta saadakse valla- või linnaeelarve projektis kirjeldatud ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 441 lõikes 2 loetletud tegevuskulude summa jagamisel valla või linna territooriumil asuvate munitsipaalkoolide õpilaste arvuga
9. septembri seisuga. Korra § 4 lg 1 kohaselt teatab valla- või linnavalitsus kirjalikult munitsipaalkoolide tegevuskulude katmises osalevatele valdadele või linnadele õpilaskoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse ühe õpilase kohta hiljemalt
10. detsembriks. Käeoleval juhul pidi teave
11. a õpilaskoha maksumuse kohta olemas olema 15.12.
12. Tallinna Haridusamet vastavasisulist teavet Kadrina Vallavalitsusele ei esitanud ning Tallinna Linnavalitsuse 28.11.2001 määrused nr 127 ja 126 saadeti Kadrina vallale koos arvega nr
13. Korra § 4 lg 2 kohaselt kaetakse
14. septembrist
15. detsembrini munitsipaalkooli tegevuskulud vastavalt
16. septembril määratud munitsipaalkooli õpilaste arvule ning
17. jaanuarist
18. augustini vastavalt
19. jaanuaril määratud munitsipaalkooli õpilaste arvule. Seega on oluline õpilaste arvu fikseerimine, sh Kadrina vallas elavate õpilaste arvu fikseerimine ja 4 sellest Kadrina valla teavitamine jooksva aasta septembrikuus, et kohalik omavalitsus saaks kulutusi planeerida. Tallinna Haridusamet nimetatud nõudeid ei täitnud. Vastavalt Korra § 5 lg 1 esitab valla- või linnavalitsus munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise arve asjaomasele vallale või linnale kolm korda aastas:
20. märtsil ajavahemiku
21. jaanuarist
22. märtsini eest,
23. juunil ajavahemiku
24. aprillist
25. augustini eest ja
26. oktoobril ajavahemiku
27. septembrist
28. detsembrini eest. Seega oli Tallinna Haridusametil võimalik esitada arve 01.10.
29. Kuna Tallinna Haridusamet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning seaduse alusel vastuvõetud Korras sätestatud nõudeid ei täitnud, siis ei tasunud vallavalitsus arvet 29.12.2002nr 665, ja motiveeris mittetasumise Tallinna Haridusametile saadetud kirjades. Kadrina vald möönab, et õpilased, kelle kohta on esitatud arve nr 665, asusid Tallinna linna õppeasutustes õppima alates 01.09.2002, kuid Kadrina vald ei ole Tallinna linnalt seadusega ettenähtud õpilaste nimekirja tähtaegselt saanud, mistõttu ei olnud võimalik ja ei ole ka kaebemenetluses võimalik kontrollida arve põhjendatust. Kadrina vald sai tema haldusterritooriumil elavate õpilaste õppima asumisest Tallinna linna koolidesse teada alles koos esitatud arvega. Eelnimetatud sätete täitmata jätmine ei ole võimaldanud Kadrina vallal pidada arvestust koolikohustuse täitmise kohta ja sellest tulenevalt on esitatud arve põhistamata. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kohalikul omavalitsusel, kelle territooriumil elav laps väidetavalt Tallinna linna õppeasutuses õpib, on üksnes tegevuskulude katmise kohustus, samal ajal kui Tallinna linnal kui teenuse osutajal on kohtuotsuse kohaselt õigus temale õigusaktidega pandud teavitamiskohustus ja arve õigeaegse esitamise kohustus täitmata jätta. Kohus ei ole tähelepanu pööranud vastuses kaebusele esitatud väitele, et kaebaja ei tõenda ühegi dokumentaalse tõendiga, kellele haridusteenust osutati. Koolieelse lasteasutuse teenuse osutamiseks on Kadrina vallas olemas kõik võimalused ning põhjendamatu on ilma vanema ja valla eelneva kokkuleppeta paigutada last Tallinna linna koolieelsesse lasteasutusse. Juhul kui Tallinna linn vastavat teenust osutas, siis puudub tal õigus nõuda Kadrina vallalt teenuse eest tasumist. Sellest tulenevalt vaidlustas Kadrina Vallavalitsus ka arve osas, milles oli ettenähtud tasu kolme lasteaialapse eest. Koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole välja toodud, et teise valla või linna territooriumil elavate laste arvestamiseks kasutatakse rahvastikuregistri andmeid. Kohtu väide, et kohaldamisele kuuluvad rahvastikuregistri andmed, ei ole millegagi põhistatud. Isiku elukoht on eraõiguslik määratlus ja selle mõiste sisustamisel tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab; lõike 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Ei ole usutav, et lapsed elasid Kadrina vallas ja käisid Tallinna linnas lasteaias. Samas puudub vallal teave nende laste kohta, kellele teenuse osutamise eest temalt tasu nõutakse. Kuna puudub teave, kellele osutatud haridusteenuse eest tasu nõutakse, siis on põhjendatud viide ka täiskasvanute koolituse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse nendele sätetele, mille kohaselt eelnimetatud seadused ei kohusta omavalitsust tasuma õpilaskohtade eest õhtukoolides õppija valitud koolide järgi ilma elukohajärgse kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata. Tulenevalt täiskasvanute koolituse seadusest on kohalikul omavalitsusel kohustus tagada soovijatele põhi- ja keskhariduse omandamine õhtuses või kaugõppe vormis. Kadrina Vallavalitus on taganud vastava võimaluse Kadrina Gümnaasiumis ja ei pidanud vajalikuks osta täiendavaid õpilaskohti teistest omavalitsustest. Vald esitas nimetatud väite juba vastuses kaebusele, kuid kohus ei ole pidanud vajalikuks nimetatule tähelepanu pöörata, jättes täielikult analüüsimata arve põhjendatuse.
30. Tallinna linn (Tallinna Haridusameti kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. 5 Vastuväidete kohaselt on toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist taotletakse, Kadrina Vallavalitsuse 04.07.2007 keeldumine lasteasutuste tegevuskulude tasumisest. Tallinna linn sai eeltoodud keeldumisest teada 05.07.2007 ning vaidlustas keeldumise 06.08.2007, s.o HKMS § 9 lg 2 alusel 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest. Tähtaja küsimuses korduva pöördumise puhul on Riigikohtu halduskolleegium võtnud seisukoha haldusasjades nr 3-3-1-80-04 ja 3-3-1-36-
31. Tallinna Haridusameti 21.06.2007 korduv pöördumine kirjaga nr 3- 50/1415 Kadrina Vallavalitsuse poole ettepanekuga hüvitada vabatahtlikult lasteasutuste tegevuskulud summas 54 949 krooni on vaadeldav jätkuva haldusmenetlusena. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Kadrina Vallavalitsuse vastus. Teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil elavate laste eest tegevuskulude hüvitamine on kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatud kohustus (

§ 27lg 6).

Kui kohalik omavalitsus jätab seadusest tuleneva kohustuse täitmata, siis on kulud reaalselt kandnud kohalikul omavalitsusel õigus nõuda sellelt kohalikult omavalitsuselt vastavate kulutuste hüvitamist, s.o nõuda kohustuste täitmist. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 28.09.2006 võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse, millega muudeti

§ 27lg 6 viisil, et selle tekstist jäeti välja sõna „alaliselt“.

Nimetatud muudatuse kohta Riigikogu kultuurikomisjoni 05.06.2006 istungil öeldust tulenevalt ei ole muudatus sisuline. Seaduse muutmisel lähtuti seisukohast, et elukoha terminit on alati kasutatud rahvastikuregistri tähenduses ja sellekohase algatuse eesmärgiks oli välistada mitmeti tõlgendamise probleeme. Tallinna linna ja Kadrina valla vahelised erimeelsused said alguse just antud õigusnormi erinevast tõlgendamisest.

§ 27

lg 6 muudatus on käsitletav HMS § 44 lg 1 p 1 toodud alusena, mille kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud. Seega kehtib maksuõiguse üldpõhimõte – seaduses sätestatud ülesanded ja/või sellega seonduvad kulutused on kohustatud täitma või kandma omavalitsus, kellele laekuvad isikuga seonduvad maksud. Kohus on põhistanud, viidates rahvastikuregistri seaduse §-dele 2; 6 lg 3 ja 48 lg 2 p 3, miks tuleb lähtuda rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Kadrina vald ei ole kunagi väitnud, et ei tea, kes need lapsed on, kelle eest temalt tasu nõutakse, vaid on leidnud, et nende laste puhul tuleb lähtuda nende tegelikust elukohast, mitte rahvastikuregistri kandest, ning on seetõttu keeldunud kulude hüvitamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2008 otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega lõpetab asjas menetluse seoses sellega, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsusega, et Tallinna linna kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 9 lg 2 kohaselt kui haldusorgan on keeldunud haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest, võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamiseks esitada 30 päeva jooksul, arvates keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Halduskohus leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna vastustaja toiming, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, on
3. juuli 2007 keeldumine haridusasutuse tegevuskulude tasumisest (vastustaja
4. juuli 2007 kiri nr 6-25/867). Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. 6 Kaebuse esitaja on oma avalduses halduskohtule ka ise kinnitanud, et Kadrina Vallavalitsus on korduvalt keeldunud haridusasutuste tegevuskulude võlgnevuse hüvitamisest. Tallinna Haridusameti
5. detsembri 2002 arve nr 665 maksetähtajaks oli
6. jaanuar
7. Nimetatud kuupäevaks arvet ei tasutud ja seega algas kaebeõigus
8. jaanuarist 2003 ning kohustamiskaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli
9. veebruar
10. Isegi juhul, kui lugeda seda mitte kaebuse esitamise tähtaja alguse kuupäevaks, siis pidi Tallinna Haridusametil
11. märtsi 2003 Kadrina Vallavalitsuse poolt saadetud kirjast nr 6-25/03/282 olema selge, et Kadrina Vallavalitsus keeldub esitatud arvet tasumast. HMS § 44 lg 1 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Nimetatud säte ei näe uuendamise alusena ette menetlusosalise korduvat pöördumist sama toimigu sooritamiseks. Kadrina Vallavalitsuse
12. juuli 2007 kiri nr 6-25/867 ei ole käsitletav menetluse uuendamisena või haldusaktina. Vallavalitsus on viidatud kirjas jäänud kindlaks juba
13. aastal väljendatus seisukoha juurde. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-3-1-80-04 ei anna alust teistsuguseks seisukohaks. HKMS § 9 lg 5 alusel kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kadrina Vallavalitsus jättis toimingu sooritamata
14. jaanuaril 2003, kui ei tasunud esitatud arvet. Seega sai toimingu õigusvastasust tuvastada kuni
15. aastani. HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.
16. jaanuaril 2003 arvet ei tasutud ja sellest ajast tekkis kaebajal õigus esitada kaebust. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes, siis ei pea ta vajalikuks anda hinnangut teistele apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele, mis on seotud kaebuse põhjendatusega. Kaebuse rahuldamata jätmise korral kuuluvad Tallinna linnalt väljamõistmisele Kadrina Vallavalitsuse poolt kantud menetluskulud. Tegemist on vaidlusega, mis väljub kohaliku omavalitsuse igapäevase tegevuse raamidest ja ringkonnakohtu arvates on põhjendatud advokaadi abi kasutamine. Halduskohtu on Kadrina Vallavalitsus õigusabikulude eest tasunud 10620 krooni ja apellatsioonimenetluses 8576 krooni. Samuti on tasutud 80 krooni riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamise eest. Kõik need summad kuuluvad Tallinna linnalt väljamõistmisele. Viivi Tomson Maili Lokk 7 Agu Timmi