3-07-2660 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-2660 Haldu

) §-de 112 ja 117 lg 1 p 6 alusel. Käskkirjas on viide päästekorraldaja ametijuhendi p-dele 2.12 ja 2.13, milles on sätestatud nõutavad teadmised ja oskused vastaval ametikohal töötamiseks. Teadmiste ja oskuste omandamist, taset ja vastavust hinnatakse Häirekeskuse direktori 16.05.2007 käskkirjaga nr 1-3/23 kinnitatud „Õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursuse eksami läbiviimise kohta“ alusel kutseoskuste eksami käigus ning eksamit on võimalik sooritada kolm korda. Päästekorraldaja M.M. on kolmel korral eksami sooritanud tulemustele „mittearvestatud“ ning eksami mittesooritamise tõttu ei ole M.M. tööoskused piisavad päästekorraldaja ametikohal töötamiseks. Käskkirja aluseks on võetud Lõuna–Eesti Keskuse juhataja Endel Raidma esildis. Kaebuse esitaja leidis, et eksamite mittesooritamise on tinginud mittetäielik koolitus ja puudulikud õppevahendid. Kaebuse esitajal ei olnud piisavalt aega õppida, kuna ta täitis teenistusülesandeid ja ületas normtunde. Häirekeskus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli M.M. vabastamine teenistusest ebapiisavate tööoskuste tõttu põhjendatud, kuna M.M. ei omandanud õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe käigus ametijuhendi järgsete tööülesannete täitmiseks vajalikke tööoskusi ja teadmisi. Enne eksamit on läbi viidud peapäästekorraldaja poolt täiendav juhendamine kõigile võrdselt väljaspool valvevahetust ning õppevahendid olid asutusesiseselt kõigile kättesaadavad. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis

1. märtsi 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt täidab kaebuse esitaja oma teenistusülesandeid ametijuhendi alusel, mille p 2.10 kohaselt on ametikoha põhinõudeks vajalike arvutiprogrammide ja andmekogude käsitlemise oskus; p 2.11 kohaselt on vajalik side- ja infotehnoloogia vahendite käsitlemise oskus; p 2.12 kohaselt on vajalik teeninduspiirkonna erinevate teenistuste operatiiv-teenistusliku dokumentatsiooni ning teenistuste võimaluste tundmine ja oskus sellele vastavalt tegutseda; p 2.13 kohaselt on vajalik hea teeninduspiirkonna tundmine ning p 2.14 kohaselt on vajalik oskus kasutada Häirekeskuse tehnilisi töövahendeid. Nimetatud põhioskused omandatakse kursuste raames. Päästeameti 01.10.2000 käskkirjaga nr 39 kinnitatud „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuse päästekorraldajate tuletõrje- ja päästetöödealase algväljaõppekursuse õppeprogramm“ kohaselt viiakse läbi päästetööalane 80-tunnine algväljaõppe kursus ning õppeprogrammi läbiviimise järel korraldatakse osavõtjatele kursuse ulatuses eksam, mis koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. M.M. on lähetatud Häirekeskuse direktori 28.06.2007 käskkirjaga nr 2-2/117Pp Tallinnasse 28.06.2007-29.06.2007, 02.04.2007-04.07.2007 ja 09.07.2007-13.07.2007 päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursustele, mis hõlmas kümme õppepäeva. Häirekeskuse Lõuna Eesti Keskuse töökorralduslik õppe- ja teeninduspiirkonna iseärasuste tundmaõppimine toimus Lõuna-Eesti Keskuses kohapeal juhendaja kaasamisel, kus kaebuse esitaja omandas 84 tundi koolitust. Kaebuse esitaja on sooritanud kolm eksamit mitterahuldavalt ning pärast esimese eksami mitterahuldavat sooritamist on kaebuse esitaja saanud täiendavat juhendamist 11 tundi. Häirekeskuse direktori 16.05.2007 käskkirjaga nr 1-3/23 kinnitatud „Õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursuse eksami läbiviimise kord“ kohaselt on määratud eksamikomisjoni moodustamine, eksami hindamise alused, eksami läbiviimine ning nimetatud korra p 8.8 kohaselt on eksamit võimalik sooritada kokku 2 kolm korda. Kaebuse esitaja on sooritanud eksameid 15.10.2007, 29.10.2007 ja 12.11.2007 ning katseaeg on lõppenud 02.11.
2. Eksami läbiviimise korra p 8.8 kohaselt peab olema katseaja lõpuks eksam sooritatud. Kaebuse esitaja pidi olema teadlik teenistusse asumisel, et tema suhtes viiakse läbi koolitus ning ta peab sooritama eksami. Kaebuse esitaja on ka koolituslepingu allkirjastanud ning teenistusse asumisel on läbi viidud instrueerimine. Õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursuse eksami eesmärgiks on välja selgitada päästekorraldaja teadmised ja oskused kogu õppekava ja selle üksikute teemade osas ning anda sellele hinnang. Häirekeskuse esindaja väidete kohaselt on kõik eksami sooritamiseks vajalikud materjalid olemas Lõuna-Eesti Keskuse töösaalis ning töötajatele kättesaadavad. Nimetatud asjaolu on tõenäoline, kuna teistele teenistujatele on olnud materjalid ja õppevahendid kättesaadavad. Eeltoodust tulenevalt puudub õiguslik alus kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks ning kaevatav käskkiri on seaduspärane. Päästeteenistuses töötamiseks peab olema hea kvalifikatsioon, et mitte seada ohtu rahva elu, tervist ja vara. Tulenevalt

§-st 135 on õigus ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. See tähendab, et teenistusest sunnitult puudutud aja eest saab tasu välja maksta vaid siis, kui kaebuse esitaja teenistusse ennistatakse. Antud juhul puudub õiguslik alus kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks, kuna kaevatav käskkiri on seaduspärane. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Häirekeskuse direktori 29.11.2007 käskkiri nr 2-1/221P, ennistada M.M. tööle Lõuna-Eesti Keskuse päästekorraldaja ametikohale ning mõista välja tasu töölt eemal oldud aja eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole otsus vastavuses

-iga ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga ning rikub võrdse kohtlemise printsiipi. EIÕK artikkel 10 lg 1 sätestab õiguse saada teavet vajaliku informatsiooni kohta. Õppematerjali apellandile Lõuna-Eesti kohta ei antud. Töölepingu seadus näeb ette õiguse saada kursusi. Kursused peaksid olema kõigi töötajate jaoks võrdsed. Eestis välja kujunenud praktika kohaselt saavad kursustel osalejad materjalid, vabad päevad õppimiseks ja vaba päeva eksamiks.

§ 108lg 6 näeb ette teenistussuhte peatumise õppekogunemise ajaks.

Kaebuse esitaja oli kaks kuud Tallinnas meditsiinikursustel ja kümme tööpäeva üldise päästekorralduse kursustel. Seoses Tallinnas meditsiinikursustel ja päästekorralduse kursustel osalemisega ei saanud kaebuse esitaja kursusi ega õppematerjale Lõuna-Eestit puudutava päästeosa kohta. Kuna päästekorraldaja töö eeldab telefonile vastamise kohest valmisolekut, ei olnud võimalik töö ajal vajalikku õppematerjali arvutist otsida. Juhendaja kõrval sai kaebuse esitaja töötada ainult paar päeva ning juhendaja tegi paralleelselt ka oma tööd. Häirekeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebuse esitaja viide

§ 108

p-le 6 asjakohane.

§ 108

p 6 sätestab, et teenistussuhe peatub õppekogunemiseks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid. Õppekogunemine

§ 108

p 6 mõistes ei ole koolituslähetus, vaid reservi kuuluvatele reservväelastele korraldatav õppus kaitseväe sõjalise valmisoleku tagamiseks. Samuti ei ole asjakohane kaebuse esitaja viide EIÕK artiklile 10 p-le

1. EIÕK art 10 p 1 sätestab igaühe õiguse sõnavabadusele. Käesolev artikkel puudutab ennekõike juurdepääsu 3 üldistele infoallikatele, massimeediale. Asutuse sisemistele dokumentidele juurdepääsu kehtestamine ja juurdepääsu võimaldamine toimub vastavalt avaliku teabe seadusele. Ebaõige on kaebuse esitaja väide, et meditsiinivaldkonda puudutavad kursused kestsid tunduvalt kauem. Päästetöödealase kursuse korraldamisel lähtuti Päästeameti peadirektori 01.10.2000 käskkirjast nr 39, mis määrab kindlaks kursuste kestvuse, eesmärgi ja sisu. Päästekorraldajate tuletõrje- ja päästetöödealase algväljaõppekursuse õppeprogramm on kinnitatud Päästeameti peadirektori 01.10.2000 käskkirjaga nr
2. Nimetatud õppeprogrammi järgi on ette nähtud 80 tundi päästetöödealaseid kursuseid. Häirekeskuse direktori 28.06.2007 käskkirjaga nr 2-2/117Pp lähetati M.M. 28.06.2007-29.06.2007, 02.07.2007-04.07.2007 ja 09.07.2007-13.07.2007 Tallinnasse päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursusele, kokku kümneks kalendripäevaks. M.M. sai Tallinnas toimunud päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursuseid ettenähtud mahus ning võrdses ulatuses teiste uute päästekorraldajatega. Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuses toimunud väljaõpet, mis puudutas keskuse iseärasusi, sai M.M. samas mahus nagu kõik uued Lõuna-Eesti Keskuse päästekorraldajad. Lisaks sai M.M. pärast esimese eksami mitterahuldavat sooritamist üksteist tundi täiendavat juhendamist väljaspool valvevahetust. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide, et Eestis on välja kujunenud tava, mille kohaselt saavad kursustel osalejad vabad päevad õppimiseks ja vaba päeva eksamiks. Päästekorraldajate õnnetusteadete algväljaõppe kursuse eksam on ametijuhendi järgsete tööülesannete täitmiseks vajalike tööoskuste ja teadmiste kontrollimise eesmärgil läbi viidav teadmiste kontroll. Kuna päästekorraldajate õnnetusteadete algväljaõppe kursuse eksami läbiviimise puhul on tegemist asutusesisese küsimusega, siis otsustab eksami läbiviimise tingimused, s. h vabade päevade andmise, Häirekeskus, lähtuvalt välja kujunenud tavadest. Häirekeskuses ei ole tava, mille kohaselt eksami sooritamiseks antakse teenistujatele eraldi vabu päevi. Eksami sooritamise päev lepitakse teenistujaga kokku, arvestades võimalusel teenistuja soovidega. M.M. nõusolekul toimus eksam 15.10.2007 graafikuvälisel ajal. M.M. eelmine graafikujärgne vahetus lõppes 14.10.2007 kell 20.00, mistõttu ei saanud M.M. olla tööajakavast tingituna eksamipäeval väsinud. 29.10.2007 ja 12.11.2007 eksamid toimusid M.M. graafikujärgsel tööajal. Mõlemal päeval algas M.M. vahetus kell 8.00 ja eksam toimus algusega kell 9.00, ühe tunnine töö ei saanud olla nii väsitav, et see oleks mõjutanud oluliselt eksami tulemusi. Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse tööajakavast nähtub, et M.M. sai piisavalt töölt vaba aega eksamiteks valmistumiseks. Samuti olid olemas ning töötajatele kättesaadavad kõik eksami sooritamiseks vajalikud Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse tööd reguleerivad õigusaktid ja juhised ning Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse teeninduspiirkonna tööd reguleeriv dokumentatsioon. Päästeala lektorite loengute materjalid on paigutatud Häirekeskuse siseveebi ja on kõigile kättesaadavad. Kui kaebuse esitaja ei leidnud vajalikke materjale või olid tal raskused õppematerjalidele juurde pääsemiseks, oleks ta võinud pöörduda oma murega nii peapäästekorraldajate kui ka LõunaEesti Keskuse juhtkonna poole. Kaebuse esitaja ei esitanud enne eksameid ühtegi pretensiooni õppematerjalide kättesaadavuse kohta. M.M. sai piisavalt juhendamist. Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuses, kus uusi päästekorraldajaid oli vaid kaks, oli sobilikuks õppemeetodiks õppimine peapäästekorraldaja kõrval. Reaalsete õnnetusteadete menetlemise käigus õpetasid peapäästekorraldajad M.M.le vajalikke teadmisi. Teatud osa väljaõppest toimub juhendajate kõrval, kes samal ajal oma töökohustusi täidavad. M.M. võttis 15.07.2007 Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse ametijuhendi täitmiseks. Ametijuhendis määratletud teadmiste ja oskuste omandamiseks saatis Häirekeskus kaebuse esitaja Tallinnasse erakorralise meditsiini kursustele ja päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursustele. Päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursuse osana toimuv Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse iseärasuste õpe toimus 4 Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuses kohapeal. Seega eelnes teadmiste ja oskuste kontrollile koolitus. Koolitusjärgselt läbiviidud eksamite tulemusena selgus, et M.M. teadmised ja oskused on puudulikud töötamaks päästekorraldajana.

§ 117

lg 1 p 6 alusel võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada ebapiisavate tööoskuste tõttu. Mittevastavust ametikohale ja tehtavale tööle saab hinnata vaid asutus. M.M. ei suutnud algväljaõppe käigus omandada vastavaid teadmisi ja oskusi ning saavutada päästekorraldaja ametikohal töötamiseks vajalikku kvalifikatsiooni. Häirekeskus ei saa ebapiisavate tööoskustega teenistujate teenistuses hoidmisega seada ohtu Eesti Vabariigi territooriumil viibivate inimeste elu, tervist ja vara. M.M. täiendavad kirjalikud seisukohad. Apellant leiab, et halduskohus ei ole hinnanud tõenditena eksami tulemusi, millest nähtub, et ka teine töötaja kukkus eksamil esimesel korral läbi. Samuti ei ole halduskohus hinnanud töögraafikuid. Välja on selgitamata, kas Häirekeskuses on olemas komplektne õppematerjal Lõuna-Eesti kohta ning, mil viisil päästekorraldaja kaebuse esitajat paralleelselt oma tööd tehes õpetas. Viide

§-le 108 p-le 6 on asjakohane. Seaduse esimeses pooles on juttu õppekogunemisest, reservväelastest on juttu alles lause teises pooles. Viide EIÕK artikli p-le 10, mis sätestab, et kodanikul on õigus teada teda puudutavat informatsiooni, on asjakohane. Üldteadaolevaid asju ei pea tõendama. Seega ei pea tõendama, et väljakujunenud tava kohaselt antakse kursustel osalejatele õppematerjalid ja töölt vabad päevad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14. märtsi 2008 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud

ja EIÕK sätteid ning ei ole järginud võrdse kohtlemise printsiipi. Apellandi viide

§ 108

p-le 6 ja väide, et ta on teenistusest vabastatud valedel alustel, kuna õppekogunemiste ajaks oli teenistussuhe peatunud, ei ole asjakohased.

§ 108

p 6 sätestab, et teenistussuhe peatub õppekogunemiseks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid. Õppekogunemine

§ 108

p 6 mõistes ei ole koolituslähetus, nagu arvab apellant, vaid reservi kuuluvatele reservväelastele korraldatav õppus kaitseväe sõjalise valmisoleku tagamiseks. Samuti ei ole asjakohane kaebuse esitaja viide EIÕK artiklile 10 p-le

1. EIÕK art 10 p 1 sätestab igaühe õiguse sõnavabadusele ja puudutab ennekõike juurdepääsu üldistele infoallikatele ning massimeediale. Asutuse sisemistele dokumentidele juurdepääsu kehtestamine ja juurdepääsu võimaldamine toimub vastavalt avaliku teabe seadusele. Samuti 5 ei ole asja materjalidega tõendamist leidnud, et vastustaja oleks mingilgi määral takistanud apellandi juurdepääsu avalikult kättesaadavatele õppematerjalidele. Toimikus on olemas ka väljavõte Häirekeskuse Intranetist ja seal väljas olnud õppematerjalidest, mistõttu ei ole põhjendatud apellandi väide, et tal ei olnud võimalik eksamiks vajalikke materjale hankida. Ebaõige on apellandi väide, et teda on võrreldes teistega koheldud ebavõrdselt, sest ta sai vähem koolitusi. Asja materjalidest nähtuvalt on päästetöödealase kursuse korraldamisel lähtutud Päästeameti peadirektori 01.10.2000 käskkirjast nr 39, mis määrab kindlaks kursuste kestvuse, eesmärgi ja sisu. Päästekorraldajate tuletõrje- ja päästetöödealase algväljaõppekursuse õppeprogramm on kinnitatud Päästeameti peadirektori 01.10.2000 käskkirjaga nr
2. Nimetatud õppeprogrammi järgi on ette nähtud 80 tundi päästetöödealaseid kursusi. Häirekeskuse direktori 28.06.2007 käskkirjaga nr 2-2/117Pp lähetati M.M. 28.06.2007-29.06.2007, 02.07.2007-04.07.2007 ja 09.07.2007-13.07.2007 koos L. Link`i ja M. Linsiga Tallinnasse päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursusele kokku kümneks kalendripäevaks. M.M. sai Tallinnas toimunud päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursusi seega ettenähtud mahus ning võrdses ulatuses teiste uute päästekorraldajatega. Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuses toimunud väljaõpet, mis puudutas keskuse iseärasusi, sai M.M. asja materjalidest nähtuvalt samuti samas mahus nagu kõik uued Lõuna-Eesti Keskuse päästekorraldajad ning lisaks eelnevale sai M.M. pärast esimese eksami mitterahuldavat sooritamist veel 11 tundi täiendavat juhendamist väljaspool valvevahetust. Tõendatud ei ole kaebuse esitaja väide, et Eestis on välja kujunenud tava, mille kohaselt saavad kursustel osalejad vabad päevad õppimiseks ja vaba päeva eksamiks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on päästekorraldajate õnnetusteadete algväljaõppe kursuse eksam ametijuhendi järgsete tööülesannete täitmiseks vajalike tööoskuste ja teadmiste kontrollimise eesmärgil läbi viidav teadmiste kontroll. Seega on vastustaja põhjendatult viidanud sellele, et kuna päästekorraldajate õnnetusteadete algväljaõppe kursuse eksami läbiviimise puhul on tegemist asutusesisese küsimusega, siis otsustab eksami läbiviimise tingimused, s. h vabade päevade andmise, Häirekeskus, lähtuvalt seal välja kujunenud tavadest. Vastustaja on märkinud, et Häirekeskuses ei ole tava, mille kohaselt eksami sooritamiseks antakse teenistujatele eraldi vabu päevi, vaid eksami sooritamise päev lepitakse teenistujaga kokku, arvestades võimalusel teenistuja soovidega. Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse tööajakavast nähtub samuti, et M.M. sai piisavalt töölt vaba aega eksamiteks valmistumiseks. Nagu juba varem märgitud, olid toimiku materjalidest nähtuvalt olemas ning töötajatele kättesaadavad kõik eksami sooritamiseks vajalikud Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse tööd reguleerivad õigusaktid ja juhised, samuti Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse teeninduspiirkonna tööd reguleeriv dokumentatsioon. Päästeala lektorite loengute materjalid on paigutatud Häirekeskuse siseveebi ja olid kõigile kättesaadavad. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui kaebuse esitaja ei leidnud vajalikke materjale või olid tal raskused õppematerjalidele juurde pääsemiseks, oleks ta võinud pöörduda kas peapäästekorraldajate või Lõuna-Eesti Keskuse juhtkonna poole. Kaebuse esitaja ei ole esitanud enne eksameid ühtegi pretensiooni õppematerjalide kättesaadavuse kohta. Samuti ei ole tõendatud M.M. väide, et ta ei saanud piisavalt juhendamist. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuses, kus uusi päästekorraldajaid oli vaid kaks, oli sobilikuks õppemeetodiks õppimine peapäästekorraldaja kõrval, mille käigus reaalsete õnnetusteadete menetlemise käigus õpetasid peapäästekorraldajad M.M.le vajalikke teadmisi. Teatud osa väljaõppest toimus juhendajate kõrval, kes samal ajal oma töökohustusi täitsid. 6 M.M. võttis 15.07.2007 Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse ametijuhendi täitmiseks. Ametijuhendis määratletud teadmiste ja oskuste omandamiseks saatis Häirekeskus apellandi Tallinnasse erakorralise meditsiini kursustele ja päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursustele. Päästekorraldajate õnnetusteadete menetlemise algväljaõppe kursuse osana toimuv Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuse iseärasuste õpe toimus Häirekeskuse Lõuna-Eesti Keskuses kohapeal. Seega eelnes teadmiste ja oskuste kontrollile ka vastav koolitus. Koolitusjärgselt läbiviidud eksamite tulemusena selgus, et M.M. teadmised ja oskused on puudulikud töötamaks päästekorraldajana.

§ 117

lg 1 p 6 alusel võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada ebapiisavate tööoskuste tõttu. Mittevastavust ametikohale ja tehtavale tööle saab hinnata vaid asutus. Mitterahuldavatest eksamitulemusest nähtuvalt ei suutnud M.M. algväljaõppe käigus omandada vastavaid teadmisi ja oskusi ning saavutada päästekorraldaja ametikohal töötamiseks vajalikku kvalifikatsiooni, mistõttu oli põhjendatud tema teenistusest vabastamine

§ 117lg 1 p 6 alusel.

Ka apellandi täiendavas kirjalikus seisukohas esitatud põhjendused ei anna alust eeltoodud seisukohtade ümberhindamiseks. Seetõttu jääb M.M. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata. Viivi Tomson Agu Timmi 7 Maili Lokk