Obsah (4)

§ 67§ 47§ 41§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-532 Haldusasi

§ 67

p 4, mille kohaselt on kinni peetav isik kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid. Distsiplinaarkaristuse määramisel võeti arvesse asjaolu, et kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane distsiplinaarmenetlus päädis kinnipeetava jaoks kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks, mille täitmisele pööramine lükati edasi tingimusel, et kinnipeetav ei pane 6-kuulisel katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Viimased distsiplinaarrikkumised on toime pandud lühikese perioodi jooksul, millest nähtub rikkumiste toimepanemise järjepidevuse tendents. Kinnipeetava käitumisest nähtub, et ta jätkab antisotsiaalset suhtumist vanglas kehtestatud reeglitesse, ohustades seeläbi vangla üldist julgeolekut. Kinnipeetava puhul on rakendatud enam-vähem kõiki distsiplinaarkaristuse liike, kuid need ei ole andnud soovitud tulemust. Kinnipeetavat ei ole mõistlik karistada ühe lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise keelamisega, kuna kinnipeetavat külastas õde viimati 10 kuud tagasi perepäeval. Samuti ei ole otstarbekas rakendada distsiplinaarkaristusena töölt eemaldamist üheks kuuks, kuna kinnipeetav ei tööta. Arvestades distsipliinirikkumise ohtlikku iseloomu ja tulenevalt viimase distsiplinaarkaristuse madalast efektiivsusest, tuleb rakendada rangemat karistusliiki ja määra. V. Levitski esitas 18.03.2008 halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla töötajate peale ning Tartu Vangla direktori 12.03.2008 käskkirja nr 1-4/348 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja karistamise aluseks olevat tegu toime pannud ning vangla on rikkunud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid. Samuti vaidlustab kaebaja Tartu Vangla töötajate tegevust seoses asjaoluga, et kartseris toimus toitlustamine kasutatud nõudest, mis tekitas kaebajal iiveldust ja ta keeldus 15.03.2008 vangla toidust. Kaebaja selgitas, et Tartu Vanglas on kinnipeetavaid, kes on elanud prügimägedel, on vedelenud ei tea kus, neil on AIDS ja tal on vastik samadest nõudest süüa. Kui kaebaja saabus vanglasse, siis anti talle uued nõud – tass, kauss ja lusikas, mida ta kasutab käesoleva ajani. Kaebaja leidis, et tal on õigus süüa uutest nõudest, mitte nendest, kust sööb ei tea kes. 2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt puudub käskkirja tühistamiseks alus. Kaebaja distsiplinaarsüütegu on nõuetekohase distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist leidnud. Kaebaja tutvus viimati vangistust reguleerivate õigusaktidega 21.03.2007 ja oli seega teadlik kinnipeetavatele vanglas esitatavatest nõuetest. Kaebaja rikkus käskkirjas nimetatud sätteid oma süülise käitumisega. Arvestades kaebaja suhtumist oma distsiplinaarsüütegudesse ja õiguskorda ning asjaolu, et varasemad distsiplinaarkaristused ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma, pidas Vangla direktor vajalikuks kohaldada kaebaja mõjutamiseks distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist. Kõik toidunõud pestakse pärast sööki puhtaks ja need vastavad hügieeninõuetele, selle üle teostab kontrolli meditsiiniosakond. Selliselt toimib enamus toitlustusasutusi. Vanglal ei ole võimalik kasutada ühekordseid nõusid. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 13.06.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebaja poolt

§ 67p 4 ja Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 nõuete süüline rikkumine tõendatud J.

Ruubeli 15.02.2008 ettekandega nr 188, millest selgub, et 14.02.2008 E-12 sektoris kambri 3147 juures kell 12.30 kirju jagades, võttes V. Levitskilt ära kirjaümbriku, hakkas kinnipeetav teda ähvardama järgmiste sõnadega: „kuradi urood, küll ma sinuga vabanedes arveid õiendan.“ Pärast seda hakkas V. Levitski peksma kambri ust; valvur 2 Veronika Romanenkova 03.03.2008 seletuskirjaga, millest nähtub, et 14.02.2008 toimus sõnavahetus V. Levitski ja J. Ruubeli vahel kõrgendatud toonil, mida täpselt öeldi, V. Romanenkova ei kuulnud, kuna viibis samal ajal

1. sektori lõpus, jagades koos valvur Endel Rebasega lõunasööki, samuti oli koridori lõppu kuulda, kuidas V. Levitski lõi vastu kambri ust, ning valvur E. Rebase 10.03.2008 seletuskirjaga, millest nähtub, et 14.02.2008 toimus sõnavahetus V. Levitski ja inspektor-kontaktisiku vahel kõrgendatud toonil, E. Rebane viibis sel ajal
2. sektoris koos V. Romanenkovaga. Ka kinnitab E. Rebane kambri ukse lõhkumist. Kohus, hinnates kirjalikke tõendeid kogumis kaebaja seletusega kohtuistungil, oli seisukohal, et usaldusväärsemad on vanglaametnike poolt direktorile antud kirjalikud seletused. Kaebaja ei ole haldusmenetluse kestel väitnud, et kambri ust tagus tema kambrikaaslane, kes on praeguseks vanglast vabanenud. Seega püüab ta kambrikaaslase vabanemist ära kasutada oma teo eest vastutusest vabanemiseks. Isegi, kui uskuda kaebaja seletust, et tal oli J. Ruubeliga sama päeva hommikul konflikt, mis kaebaja arvates mõjutas distsiplinaarmenetlust, siis kinni peetaval isikul ei ole sellegi poolest õigust vanglaametnike aadressil ebatsensuursete ja halvustavate väljendite kasutamiseks. Ükski tõend ei viita sellele, et J. Ruubel oleks ettekande teinud kättemaksuks kaebajale. Kaebaja kohtuistungil antud seletusest nähtub kõrgendatud nõudlikkus vanglaametnike suhtes ja oma õiguste ületähtsustamine võrreldes kohustusega käituda vanglas vanglaametnikega elementaarselt viisakalt. Kohtul pole alust kahelda J. Ruubeli ettekandes toodud asjaolude tõele vastavuses, kuna kaebaja varasem korduv distsiplinaarkorras karistamine viitab sellele, et kaebaja püüab ära kasutada seda, et teised vanglaametnikud ei kuulnud täpselt, mida kaebaja J. Ruubelile ütles. Vastustaja väitel on kaebaja tutvunud 21.03.2007 vangistust reguleerivate õigusaktidega, millest järeldub, et ta oli distsiplinaarsüüteo toimepanemisel teadlik selle õigusvastasusest ning pani selle toime teadlikult. Kaebaja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus järeldas, et kaebaja pani karistuse aluseks olevad teod toime teadlikult, otsese tahtlusega. Määratud karistus on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. Kaebaja osundatud menetlusnõuete rikkumised ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et 03.03.2008 ta keeldus kirjaliku seletuse andmisest. Väide, et ta esitas kirjaliku seletuse hiljem ja see on kadunud, ei ole usaldusväärne, kuna distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvudes ja käskkirja saamisel antud kirjalikes seletustes ei ole ta sellele osundanud. Kaebajal on olnud võimalus oma tegude kohta seletus anda. Karistuse raskust ei ole mõjutanud asjaolu, et menetleja on ekslikult kaks kustunud distsiplinaarkaristust lugenud kehtivateks. Käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

§ 47

lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vastavalt Tartu Vangla kodukorra p 8.6.5 antakse E-hoones kartseris viibivale kinni peetavale isikule toidunõud kambrisse söömise ajaks ning nõud peseb kartseri kinnipeetavast abitööline. Kohus leidis, et kaebaja toitlustamine kartseris viibimise ajal oli kooskõlas kehtiva seaduse ja Tartu Vangla kodukorraga ning seega ei rikkunud vastustaja nimetatud toiminguga kaebaja õigusi. Vastustaja väitel pestakse kartseris kasutatud nõud puhtaks igakordselt pärast sööki. Kaebaja nõustus, et toidunõud on pestud.

§ 41

lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Üldteadaolevalt kasutatakse enamuses toitlustusasutustes mitmekordselt kasutatavaid toidunõusid, kusjuures võib eeldada, et praktiliselt ei tea keegi toidunõude kasutajatest, kes eelnevalt oli neid kasutanud. Sellist käitumist tuleb pidada normaalseks ja tavapäraseks, mis 3 ei alanda inimväärikust. Kaebaja toitlustamine mitmekordselt kasutatavatest toidunõudest ei põhjustanud talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. V. Levitski taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue, seadusliku otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt viidi distsiplinaarmenetlus läbi rikkumistega, mistõttu direktor ei saanud teha õiglast otsust. Isik, kes esitas direktorile raporti, kuulub HMS § 11 tunnuste alla, seega pole tal õigust menetlustoimingute sooritamiseks (nõuda või võtta seletuskirja). Selliseid toiminguid võivad teha isikud, kes on

§ 64lg 1 järgi määratud direktori poolt või direktor ise.

Distsiplinaarmenetlust läbi viinud isik ei selgitanud välja ühtegi tõendit kaebaja süütuse kohta, ei kuulanud üle tunnistajaid (Sergei Luptov). Tunnistajad andsid absurdseid ütlusi, nagu oleks kaebaja ukse peale kolkinud, samal ajal, kui nad ise olid koridori teises otsas (30-40 meetri kaugusel), koridoris on 22 kambrit. Võimatu on kindlaks teha, millise ukse vastu kolgiti ja kes kolkis (igas kambris on kaks inimest). Tunnistajate ütlused olid eelarvamuslikud. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus on hinnanud tõendeid valesti, samuti oli kohus kohustatud kaebaja taotletud tunnistajad ära kuulama. Kohus ei olnud erapooletu ja objektiivne ning tegi tõendeid uurimata otsuse, mis ei tugine õiguslikele alustele. Kohus ei tõlkinud kaebajale vene keelde ühtegi paberit, mille vangla saatis. Kaebaja ei tea siiani, mida vangla kaebusele vastas. Sellega on rikutud kaebaja PS §-dest 13; 14 ja 15 tulenevaid õigusi. Riik diskrimineerib kaebajat keelelistel alustel, asetades ta võrreldes vastustajaga ebavõrdsesse positsiooni. Samuti jättis kohus kaebaja ilma juriidilisest abist, mis on samuti lubamatu ja millega rikutakse Konventsiooni.

1. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on halduskohus õigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguse norme ning hinnanud õigesti tõendeid. Vastustaja nõustub kõigi kohtu seisukohtadega ning jääb oma seletuste ja põhjenduste juurde. Ebaõige on seisukoht, nagu poleks vanglaametnikul, kes kannab direktorile ette kinnipeetava õigusrikkumisest, õigust nõuda rikkujalt seletuskirja kirjutamist. Vanglaametnik annab distsipliinirikkujale võimaluse anda seletus, kuid ei kohusta seda tegema. Seletuskirja mõte seisneb selles, et direktoril oleks peale vanglaametnike ettekannete ka kinnipeetava nägemus asjast, mille põhjal otsustada, kas distsiplinaarmenetlus algatada või jätta algatamata. Seletuse andmata jätmine iseenesest kinnipeetava õigusi ei riku, kuna peale distsiplinaarmenetluse algatamist teatab menetleja sellest menetlusalusele isikule esimesel võimalusel, selgitab talle, millise rikkumise toimepanemises teda süüdistatakse ning teeb uuesti ettepaneku anda seletus ja nimetada tõendid. Antud juhul kirjutas kaebaja kohta ettekande inspektor-kontaktisik J. Ruubel, kes andis kaebajale koheselt ka võimaluse lisada ettekandele juhtunu kohta oma nägemus. Kuna kaebaja seda teha ei soovinud, otsustas direktor distsiplinaarmenetluse algatamise vajaduse üksnes vanglaametnike ettekannete põhjal. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi menetlusnorme rikkumata. Menetlust läbi viinud inspektor-kontaktisik Sigrid Kägo selgitas 03.03.2008 kaebajale, millise rikkumise toimepanemises teda süüdistatakse, ning andis võimaluse anda seletus. Kaebaja keeldus seletuse andmisest ega avaldanud keeldumise põhjuseid, samuti ei palunud üle kuulata ühtki tunnistajat ega nimetanud ühtki tõendit, mida menetleja peaks arvestama. Alles 4 distsiplinaarmenetluse materjalide ja protokolliga tutvumisel avaldas kaebaja, et on kirjutanud vangla direktorile kaebuse, milles andis oma seletuse ning taotles valvekaamera salvestise ülevaatamist. Kontrollimisel selgus, et kaebaja oli tõepoolest kirjutanud distsipliinirikkumise toimepanemise päeval direktorile kaebuse selle kohta, et inspektor-kontaktisik J. Ruubel ei andnud talle kirjaümbrikke ja ta pidi apellatsioonkaebuse väljasaatmiseks avatuna üle andma. Nimetatud fakt ei omanud asjas sellist tähtsust, mille tõttu oleks tulnud menetlus uuendada. Kaebajale on teada, et tal ei olnud õigust kontaktisikult ümbrikke nõuda. Seega oli kaebuse kirjutamiseks otsitud põhjus õigusvastasele käitumisele ettekäände leidmiseks, mis kinnitab üksnes seda, et kaebaja ja J. Ruubeli vahel leidis tõepoolest aset mõttevahetus ning kaebaja oli viimase suhtes negatiivselt meelestatud. Koridori valvekaamerate salvestisi ei olnud enam võimalik üle vaadata, kuna salvestused säilivad vaid mõne päeva. Samas ei oleks need andnud tõenduslikku tähendust omavat teavet, kuna kaamerad ei salvesta heli ega elukambrites toimuvat, salvestised oleks kinnitanud üksnes seda, mille üle vaidlust ei ole: J. Ruubel käis kaebaja elukambri juures ja sektoris viibisid samal ajal veel valvurid V. Romanenkova ja E. Rebane, kes tegelesid toidujagamisega. Võttes arvesse, et kaebaja on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, pidi ta aru saama, et õigeaegselt seletuse andmisest ja tõendite esitamisest keeldumisega ei pruugi menetluse lõpptulemus olla teda rahuldav. HMS § 38 lg 3 tuleneb menetlusosalise kohustus teha haldusorganile teatavaks talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seega peab ka menetlusalune isik ilmutama aktiivsust ning tegema kõik endast oleneva, et menetluse lõpptulemus oleks õige ja õiglane. Seletusest keeldumisega rikkus kaebaja hoolsuskohustust, nõustudes juba ette sellega, et tulemus ei pruugi olla tema huvides. Kaebaja arvamus kambriuksele koputanud isiku kindlakstegemise võimatuse kohta on väär. Asja materjalidest nähtub, et kontaktisik J. Ruubel vestles kaebajaga tema elukambri juures, seetõttu oli ukse juures ainult kaebaja ja vastu ust sai kolkida ainult tema. Ka ei ole kaebaja kogu distsiplinaarmenetluse vältel seda asjaolu kahtluse alla seadnud, mistõttu on kohus õigesti järeldanud, et kaebaja püüab kambrikaaslase vabanemist ära kasutades vastutusest vabaneda. Apellant ei põhjenda, milles seisneb tunnistajate eelarvamuslikkus. Kohus on kontrollinud kõiki distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõendeid ning andnud neile hinnangu. Halduskohtul on õigus üksnes kontrollida, kas haldusorgan on menetluse läbi viinud seadusega kooskõlas ja kas kaalumine on toimunud õiguspäraselt. Seetõttu ei pea ega saagi halduskohus arvesse võtta uusi seletusi ja tõendeid, mida menetlusalune isik ei ole menetluse käigus avaldanud ega seda mõistlikult põhjendanud. Seetõttu tegi kohus õigesti, kui jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tunnistajate väljakutsumiseks. Kohtuistungist 27.05.2008 võttis osa kohtu tõlk, kes tõlkis kaebajale kogu menetluse käigu. Kohus selgitas pooltele õigusi ja kohustusi, sh õigust tutvuda kõigi menetlusdokumentidega, millest kaebaja enda sõnul ka aru sai. Kui kaebajal jäi miski arusaamatuks, oli tal võimalus juhtida sellele kohtu tähelepanu juba istungil. Arvestades apellatsioonkaebuses märgitut, ei ole kaebajal menetluse käigus keeleprobleeme tekkinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
3. juuni 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. 5 Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud rikkumistega. Ei saa nõustuda väitega, et J. Ruubeli näol on tegemist HMS §-s 11 loetletud isikuga, see on menetlusosalisega.

§ 64

lg 1 alusel viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud isik. Antud juhul on distsiplinaarmenetluse läbi viinud inspektor-kontaktisik S. Kägo. Kuidagi ei saa nõustuda väitega, et distsiplinaarmenetlust läbiviinud isik jättis kogumata tõendid kaebuse esitaja süütuse kohta. Juhul, kui kinnipeetav leiab, et ta pole temale süüks arvatud distsipliinirikkumist toime pannud, peab ta andma võimaluse distsiplinaarmenetlust läbiviivale isikule nende tõendite kogumiseks. Seda on tal võimalus teha omapoolse seletuse andmise näol. Toimiku materjalide põhjal on V. Levitski keeldunud seletuse andmisest nii J. Ruubelile kui ka S. Kägole (tl 55-56). Seega puudus menetlust läbi viival isikul võimalus koguda andmeid, mis kinnitaksid, et kinnipeetav pole temale süüks arvatud tegu toime pannud. Mingit alust polnud ka distsiplinaarmenetluse käigus S. Luptovi ülekuulamiseks tunnistajana, kuna seda ei olnud keegi taotlenud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kohus on rikkunud menetlusnorme seoses sellega, et jättis kaebuse esitaja taotletud tunnistajad kohtuistungil üle kuulamata. Halduskohus on tunnistajate üle kuulamise taotluse jätnud rahuldamata põhjendusel, et viimased on juba oma kirjalikud ettekanded distsiplinaarmenetluse käigus andnud ja puudub vajadus nende ülekuulamiseks kohtuistungil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu taolise seisukohaga. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse esitaja poolt distsipliinirikkumise toimepanemine on tõendamist leidnud. V. Levitski on ka ise tunnistanud, et võis J. Ruubeliga rääkida kõrgendatud toonil, kuid see oli tingitud sellest, et J. Ruubel kõrgendas temaga rääkides häält. J. Ruubel on kinnitanud, et kui ta võttis V. Levitskilt ära kirjaümbriku, hakkas kinnipeetav teda ähvardama ning peksma kambri ust. V. Romanenkova on kinnitanud, et sõnavahetus J. Ruubeli ja V. Levitski vahel toimus kõrgendatud toonil, kuid mida räägiti, ta ei kuulnud, kuna viibis kaugemal, kuid ta kuulis, et V. Levitski lõi vastu kambri ust. Seda kinnitab ka E. Rebane. Ringkonnakohtul, nagu ka halduskohtul, ei ole alust kahelda nende isikute ettekannete sisu õigsuses. Kuigi V. Levitski väidab, et J. Ruubel kirjutas ettekande vangla direktorile temale kättemaksuks, ei ole ta oma väidete kinnitamiseks mingeid tõendeid esitanud. Ringkonnakohus leiab, et määratud karistus on proportsionaalne ja menetlus on läbi viidud kaalutlusvigadeta. Käskkiri on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Maili Lokk Viivi Tomson 6 Agu Timmi