2-09-35679/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-35679 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2010 Tallinnas Tsiviilasi Ž. V. hagi A. väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 10 575 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.12.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. O. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 04.05.2010, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Ž. V. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx, xxxxxxx, xxxxx) Kostja A. O. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx x-xx, xxxxxx, xxxxx) O. vastu elatise RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 14.12.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-35679 muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Asjaolud 23.07.2009 saabunud hagi põhjenduste kohaselt on poolte abielust xx.xx.xxxx sündinud poeg D. O. Poolte abielu lahutati 07.09.2004, misjärel jäi poeg elama ema juurde. Kostja pojaga ei suhtle, esialgu maksis hageja pangaarvele igakuiselt 1000 krooni, kuid detsembrist 2008 ei tasu midagi viidates üleüldisele kriisiolukorrale. Hageja on arvestanud lapse toidurahaks kodus 1400 krooni, koolitoidule 300 krooni, koolis õppimisega seotud kulud 440 krooni, riided ja jalatsid 900 krooni, sõidupiletid 90 krooni, ravimid 210 krooni, meelelahutused 600 krooni, lapse jalgpalliklubi liikmemaks 200 krooni, osa eluasemekulude kandmises 600 krooni. Kokku on hageja arvestatud kuludeks 4740 krooni, seega tuleb kostjalt välja mõista 2370 krooni, millele lisandub tulumaksu, seega kokku 3000 krooni. Hageja vähendas menetluse käigus nõuet ja palus välja mõista 2175 krooni. Kostja tunnistas elatise nõuet osaliselt. Alates ajast, mil pooled on elanud lahus, on kostja tasunud elatist 1000 krooni kuus, majanduslik olukord on muutunud ning 3000 kroonise elatise tasumine ei ole tal võimalik. Kostjal on uus perekond, kuhu xx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx on sündinud kaks last. Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Majanduslik olukord on raske, käesoleval ajal on tasumata kommunaalkulud, elektri, telefoni ja lasteaia eest. Kostja on suuteline tasuma elatist 1000 krooni kuus. Hageja ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid kulutuste kohta; igapäevasteks kulutusteks ei saa pidada seoses lapse õppimisega, ravimitega, riietusega ja meelelahutustega tehtavaid kulutusi. Kui hageja on töötu, on ka arusaamatu, kuidas kulutada 6000 krooni. Kostja palus vähendada elatise summat PKS § 61 lg 4 kohaselt alla kehtestatud miinimumi ja välja mõista 1000 krooni kuus. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks alaealise poja D. O. ülalpidamiseks igakuiselt 2175 krooni alates 23.07.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras. Pooltel on vaidlus väljamõistetava elatisraha suuruse osas, hageja palus välja mõista 2175 krooni ning kostja pidades võimalikuks tasuda 1000 krooni. Elatisraha väljamõistmisel ei saa primaarseks pidada lapse vanemate igasuguseid väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve tema igakülgse arendamisel ja kasvatamisel. Lisaks laste vajadustele on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel vanemate varanduslik olukord. Hageja on arvestanud kulud poja ülalpidamiseks 4740 kuus, kuid hageb miinimumsummat 2175 krooni. Elatise suuruse kindlaks tegemisel ei piisa ainuüksi hageja poolt kulutuste esile toomisest, vaid ka kostja varaline olukord tervikuna peab võimaldama eeltoodud ulatuses lapse ülalpidamiseks kulutusi teha. Hinnates menetlusosaliste varanduslikku olukorda tervikuna, tuleb lugeda kostja sissetulek suuremaks, kuid kostjal on ka kaks alaealist last lisaks ühisele pojale ülal pidada. Kostja on esitanud xx.xx.xxxx sündinud N. O. ja xx.xx.xxxx sündinud M. O. sünnitunnistused. Kostja ei ole kohustatud ülal pidama E. V-d, sest sünnitunnistusest nähtuvalt on tema isa R. V. Hagejal puuduvad peale ühise lapse teised isikud, keda ta on seaduse alusel kohustatud ülal pidama. Kostja on esitanud AS V. E.O.S. tõendi ja kinnitanud, et tema sissetulek on netotasuna 12 000 krooni kuus, muud tuluallikad pooltel puuduvad. Esitatud töötasu tõendi kohaselt on kostja sissetulek 2009.a 12 213 kuni 16 283 krooni netotasuna. Arvestada ei saa asjaolu, et hageja on kolmandat aastat töötu, hageja on töövõime eas ning tulenevalt PKS §-st 49 lasub ka temal lapse ülalpidamiskohustus. Poeg D. elab ema elukohas ja on tema ülal pidada, isa lapsega ei suhtle ega võta osa ka muul viisil tema toetamisest. Põhjendatud ei ole määrata elatis alla miinimumi PKS § 61 lg 6 kohaselt. Kostjal on küll kolm ülalpeetavat, kuid samas on ta oma sissetulekuna näidanud 2