) § 23 alusel väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. Taotluse põhjendused: A.I. omas Eestis alalist elamisluba nr EL39U002399 kehtivusega alates 16.05.2000.a. 1.06.2006.a. jõustusid välismaalaste seaduse(VMS) muudatused, mille kohaselt kõik alalised elamisload muutusid automaatselt pikaajalise elaniku elamislubadeks. Seega omas A.I. alates 1.06.2006.a. pikaajalise elaniku elamisluba. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet(KMA, alates 1.01.2010.a. Politsei- ja Piirivalveamet) tühistas 29.11.2006.a. otsusega nr 20061384 A.I. pikaajalise elaniku elamisloa VMS § 149 lg 1 p 3 alusel välismaalane kujutab endast tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule. Ohuna riigi julgeolekule käsitletakse A.I. korduvat kriminaalkorras karistamist vara-, valitsemiskorra- ning avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. A.I. pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisel arvestati tema poolt toime pandud kuritegude liiki, raskusastet, ühiskonnaohtlikkust ja karistusandmete olemasolu karistusregistris, Eestis elamise kestust, vanust, elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärgi talle ja tema pereliikmetele ja sidemeid Eestiga. Samuti arvestatakse asjaolu, et A.I. elamisluba kehtis alates 16.05.2000.a., kuid alates 27.06.2002.a. kannab ta 8-aastast vabadusekaotuslikku karistust kinnipidamiskohas. Vangistuse jooksul on isik korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. KMA otsust A.I. ei vaidlustanud. Arvestades A.I. poolt toimepandud kuritegude raskust ja arvukust ning asjaolusid, isiku käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil, on ilmne, et vaatamata oma kohustusele ei hakka A.I. väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vaid võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Tema jätkuv viibimine Eesti Vabariigis riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Eeltoodu alusel ei pea KMB proportsionaalseks A.I. viibimist vabaduses, vaid ta tuleks väljasaatmise täideviimiseks paigutada väljasaatmiskeskusesse. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse(
) §-le 14 lg 31 saadetakse välismaalasest kinnipeetav, kellel pole elamisluba või elamisõigust, vabastamise või tingimisi enne tähtaega vabastamise korral Eestist välja ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Kuna reisidokumendi puudumise tõttu pole väljasaatmist võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, palume vastavalt
§-le 23 paigutada A.I. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist.
lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5.
lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. A.I. puudub välismaalaste seaduse §-s 51 lg 1 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks ning kuna teda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, kujutab tema Eestis viibimine ohtu avalikule korrale, mistõttu on KMB taotlus A.I. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks põhjendatud. 29.11.2006.a. on KMA tunnistanud A.I. elamisloa kehtutuks ning seda otsust A.I. vaidlustanud pole. Seega pole A.I. õigust Eestis viibida ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. 6.
lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Kui väljasaatmist pole võimalik lõpule viia seaduses sätestatud tähtaja jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks(
§-s 23). A.I. väljasaatmiskeskusesse paigutamise vajadust põhjendas KMB taotluses ja kohtuistungil sellega, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul pole võimalik, kuna isikul puudub riigipiiri ületamist võimaldav reisidokument. Kohtu hinnangul on see põhjendus asjakohane. Arvestades asjaolu, et A.I. vabanes 8-aastase vabaduskaotusliku karistuse kandmisest ning tal pole Eestis elu- ega töökohta, on põhjust eeldada, et isik võib asuda väljasaatmist takistama ning väljasaatmise tagamiseks tuleb ta paigutada väljasaatmiskeskusesse. Kohus leiab, et isiku väljasaatmiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi (väljasaatmise tagamine) suhtes ega riku lubamatult isiku õigusi. 7. Kohus annab loa paigutada A.I. väljasaatmiskeskusesse kuni kaheks kuuks, s.o mitte kauemaks kui 25.08.2010.a. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.