3-10-1579/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1579 Haldusasi Politseija Piirivalveameti Kodakondsusja Migratsiooniosakonna taotlus A.Q.K.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsusja Migratsiooniosakond Esindaja: Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.Q.K. (sünd. xx xx xxxx Afganistanis) Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2010 Resolutsioon Anda luba A.Q.K.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.09.
3. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. 17.06.2010 reisisadama D-terminalis teostatud piirivalvepatrulli käigus pidas piirivalvepatrull kinni A.Q.K.i (sündinud xx xx xxxx Afganistanis), kellel puudus nõuetekohane reisidokument vastavalt riigipiiriseaduse § 111 lg 3 sätetele. 17.06.2010 kell 15.00 pidasid Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse (edaspidi PPA) inspektorid A.Q.K.i 48 tunniks kinni. Isik viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta ja kuulub väljasaatmisele.
5. Väidetavalt saabus A.Q.K.i 16.06.2010 ebaseaduslikult Eestisse, ületades Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi riigipiiri. Eestisse saabus isik 16.06.2010 oma sõnadel sooviga kohtuda Soomes elava sõbraga. Isiku sõnul lahkus ta kodumaalt 5,5 kuud tagasi seoses tagakiusamisega Talibani poolt. Isik viibis Leedu Vabariigis väljasaatmiskeskuses ja seejärel Leedu Pagulaste keskuses. Talle on väljastatud Leedu Vabariigi varjupaiga taotleja tunnistus, mis kehtis alates 10.03.2010 kuni 10.06.
7. Põhja Prefektuur ei pidanud proportsionaalseks A.Q.K.i viibimist vabaduses, kuna oli alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend. Lähtudes eeltoodust pidi Põhja Prefektuur vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist PPA väljasaatmiskeskusesse. Vastavalt VSS § 14 lg 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib välja saata ilma ettekirjutust tegemata ja halduskohtu loata. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, palus PPA vastavalt VSS §-le 23 paigutada A.Q.K.i väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist. 18.06.2010 andis Tallinna Halduskohus PPA-le loa A.Q.K.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni 02.07.
9. 21.06.2010 edastas kodakondsus- ja migratsiooniosakond rahvusvahelise kaitse talitusele A.Q.K.i sõrmejälgede kaardi nende kontrollimiseks EURODAC sõrmejälgede andmebaasist. Kontrolli tulemusena selgus, et isik on taotlenud varjupaika Leedu Vabariigis ning on üleantav Leedule Dublini menetluse raames. 28.06.2010 edastas rahvusvahelise kaitse talitus Leedu Vabariigi Dublini üksusele tagasivõtmispalve A.Q.K.i suhtes. Käesolevaks ajaks ei ole veel Leedu Vabariik tagasivõtmispalvele vastust andnud.
10. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et käesoleval ajal ei ole võimalik A.Q.K.i väljasaatmist täide viia taotleb PPA A.Q.K.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le
11. KOHTUISTUNG
12. Kohtuistungil selgitas A.Q.K., et ta soovib, et teda saadetakse tagasi Leetu ja seejuures võimalikult kiiresti, kuna tal on seal pooleli varjupaigataotlus. Talle tehti negatiivne otsus – keelduti varjupaika andmast, ja tal on selle vaidlustamistähtaeg 14 päeva, mis hetkel kulgeb. Kui ma seda vaidlustada ei saa, siis mind saadetakse Afganistani, kus mul on väga ohtlik viibida. Kui mind saadetakse Afganistani, siis seal on mu elu ohus ja sinna ma minna ei taha. Isiku selgituste kohaselt ta ei teadnud, et minu dokument on aegunud, tulin Eestisse ainult üheks päevaks, et kokku saada sõbraga, misjärel tahtsin kohe Leetu tagasi minna. Isik palub Eesti Vabariigi koostööd ja abi väljasaatmiskeskuses oma dokumentide edastamiseks Leedu Vabariigile.
13. PPA esindaja selgitas, et kui isikul oli Leedus mingi kohtuvaidlus pooleli, siis ta poleks pidanud riigist lahkuma, seda enam, et tal puudusid selleks õiguslikud alused. Üleandmisprotsessi ei ole võimalik kiirendada, sest sinna on kaasatud ka väljaspool Eesti Vabariiki asuvad ametiasutused. Isiku Leetu tagasi saatmiseks on 15 päeva (eelmises kohtumääruses märgitu) ilmselgelt ebapiisav aeg. Tänase päeva seisuga võib varasemale praktikale tuginedes öelda, et isiku väljasaatmine Leetu võib aega võtta kuu kuni poolteist kuud. Isik võiks taotleda Leedu kohtult kaebetähtaja ennistamist, sest tema Eestis viibimine on dokumentaalselt tõendatav, samuti saaks ta esitada apellatsiooni väljasaatmiskeskusest ja selle Leetu edastada. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et PPA taotlus A.Q.K.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15. Välismaalaste seaduse § 51 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Afganistani kodanik A.Q.K.’il puuduvad jätkuvalt VMS § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Eestis ebaseaduslikult viibiv isik kuulub üldjuhul riigist väljasaatmisele. Isiku väljasaatmine ei ole 2 perspektiivitu, kuna isik on üleantav Leedule ning üleandmine toimub suure tõenäosusega lähema aja jooksul.
16. Väljasaadetava väljasaatmiskeskusest vabastamine on VSS § 24 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt võimalik juhul, kui osutub võimalikuks välismaalase väljasaatmise täideviimine, samuti väljasaadetava kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla võtmisel või lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral. A.Q.K.’i puhul puuduvad need seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest, selles osas ei ole asjaolud vahepeal ka muutunud. Samuti puuduvad tal Eestis erilist kaitsmist vajavad perekondlikud sidemed. Kuna kohtu arvates isik võib vabaduses viibides hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma (sellele ohule viitab fakt, et isik on saabunud Eestisse ebaseaduslikult ning dokumentideta), siis neil asjaoludel on tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamine antud juhul proportsionaalne haldussunni vahend.
17. VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lõike 2 või 3 järgi. Kuivõrd A.Q.K.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg möödub 02.07.2010 ja enne seda ei ole võimalik tema väljasaatmist täide viia ja puuduvad ka tema väljasaatmiskeskusest vabastamise alused, annab kohus loa isiku jätkuvaks kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks eelmise kinnipidamise tähtajast arvates.
18. Kohus selgitas istungil, et tulenevalt politsei esindaja selgitustest saadab Eesti Vabariik isiku välja Leedu Vabariiki nii kiiresti kui võimalik ning seda, et praegune kohtumenetlus puudutab ainult isiku eeldatavat Leedu Vabariiki saatmise eelset kinnipidamist, pooleliolev varjupaigamenetlus Leedus ei ole antud kohtuasja esemeks. Kohus selgitas ka, et kui isikul on õigusabitaotlusi või edasikaebamistähtaja ennistamiseks, siis tuleb need edastada Leedu Vabariigile, sest need ei puuduta käesolevat vaidlust Eesti Vabariigiga. Eesti Vabariik ei võimalda õigusabi kohtupidamiseks Leedu Vabariigiga. Kadriann Ikkonen kohtunik 3