← Eesti

3-10-1054/12

Obsah (4)§ 25§ 2§ 14§ 24

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1054 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migr

§ 25/. 2.

Sekretäril anda/saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja väljasaatmiskeskusele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu /HKMS § 30 lg 2, § 471/. ASJAOLUD

  1. 22.04.2010 kell 04.10 pidasid Lääne Prefektuuri Pärnu piirivalve kordoni piirivalvurid kinni Iklas liinibussis Gruusia Vabariigi kodaniku A.G. (sünd xx xx xxxx), kel puudus isikut tõendav dokument ja kes esitas võltsitud Leedu Vabariigi kodaniku ID kaardi. Isiku suhtes algatati kriminaalmenetlus nr
  2. A.G. sõnul sõitis ta
  3. a novembris Valgevenest Leetu, kus ta esitas varjupaigataotluse. Viimati olevat 29.03.2010 pikendatud talle väljastatud pagulase kaarti 3-ks kuuks, kuid see olevat kadunud.
  4. Kuna A.G.t polnud võimalik puuduva reisidokumendi tõttu Eestist 48 tunni jooksul välja saata, taotles Lääne Prefektuur Tallinna Halduskohtult luba isiku paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eestist. Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja rahuldas taotluse oma 23.04.2010 määrusega nr 3-10-1054, andes loa A.G. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks kuni 23.06.
  5. 18.06.2010 esitatud taotluses taotleb Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna (PPA KMO) migratsioonijärelevalve büroo Tallinna Halduskohtult luba A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) §-le

  1. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud: PPA KMO on läbi viinud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi menetluse, mille tulemusena tuvastas, et EÜ määruse 343/2003 art 16 lg 1 p C kohaselt vastutab A.G. varjupaigataotluse läbivaatamise eest Leedu Vabariik. Leedu on nõustunud eelpoolnimetatud isiku tagasivõtmisega, seega kuulub A.G. üleandmisele Leedu Vabariigile. PPA KMO vormistas A.G.le rahvusvahelise reisiloa nr 1017140840, mille alusel saab ta vastuvõtvasse riiki tagasi saata. 14.06.2010 pöördus KMO Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo poole palvega korraldada A.G. väljasaatmine. Väljasaatmise korraldamisega ei jõutud valmis loodetult
  2. a
  3. nädalaks, vaid see saab toimuma
  4. nädalal.
  5. 18.06.2010 määrusega kohus võttis taotluse menetlusse.
  6. Kohtuistungil: PPA esindaja toetas esitatud taotlust, uusi/täiendavaid asjaolusid tal esitada ei olnud. A.G. kinnitas, et mõistab oma olukorda ja kehtivat seadust ning ei vaidle taotluse rahuldamisele vastu. Samas avaldas ta arusaamatust, miks tema väljasaatmiskeskuses viibimise aja jooksul keegi ei vaevunud isegi tema isikut tuvastama. Siis oleks väljasaatmine kiiremini saanud toimuda. Isik ei kannata rohkem väljasaatmiskeskuses viibimist. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et PPA taotlus A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. 7.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VMS § 51 lg 1). Vastavalt

§ 14

lg-le 3 ebaseaduslikult Eestisse saabunud välismaalase võib saata välja ilma halduskohtu loata. Seega ülalmärgitud Gruusia Vabariigi kodanik kuulub Eestist väljasaatmisele, kuid see ei ole siiani osutunud võimalikuks alguses isikul reisidokumendi puudumise tõttu, hiljem seetõttu, et väljasaatmise korraldamine on võtnud arvatust rohkem aega. Põhimõttelist takistust isiku väljasaatmismenetluse lõpuleviimiseks ei ole, sest Leedu Vabariik on andnud nõusoleku tema tagasivõtmiseks, kuna Leedu vastutab A.G. varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Taotlusest nähtuvalt viiakse tema väljasaatmine tegelikult lõpule juba järgmisel nädalal. 8.

§ 25

kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni

§ 24lõike 2 või 3 järgi.

Võimalikud ebamugavused, mis tulenevad isikule väljasaatmiskeskusest viibimisest, on isik põhjustanud tegelikult ise oma seadusvastase käitumisega. Riigi kohaldatav haldussund on selle käitumise suhtes proportsionaalne. Ekslik on 2 A.G. seisukoht nagu ei oleks tema väljasaatmiskeskuses kinnipidamise aja jooksul tema isikut tuvastatud ega asju korraldatud. Vastasel korral ei osutuks võimalikuks juba lähiajal tema väljasaatmine Leedu Vabariiki. Neil asjaoludel, kuivõrd A.G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaeg möödub 23.06.2010, hetkel ei ole võimalik tema väljasaatmist täide viia ja puuduvad ka isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise alused, annab kohus loa nimetatud isiku jätkuvaks kinnipidamiseks seaduses ettenähtud tähtajal. Hurma Kiviloo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.