) § 60 lg 2 kohaselt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt
lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis elatusraha miinimummääras 2 175 krooni. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4 350 krooni, millest pool moodustab 2 175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses oma vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et peale hageja on kostja ülalpidamisel alaealine laps. Kostjal on xxx sündinud tütar A. K. (tl 25). Lähtuvalt
lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eesti Energia Kaevandused AS tõendi (tl 23) kohaselt oli kostja brutotöötasu ajavahemikus mai 2009 kuni oktoober 2009 kokku 69 160 krooni, seega kuus keskmiselt 11 526 krooni.
lg 5 eesmärgiks on tagada, et
lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on
lg 2 järgi suunatud lapse vajaduste rahuldamisele.
lg 5 rakendamine on põhjendamatu, kui teise lapse vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui vanem maksab lastele elatist
Hagi rahuldamata jätmise esmase eeldusena peab kostja tõendama, et tema ja teiste laste teine vanem ei suuda olukorras, kus kostja maksab hagejale elatist
Kostja tõendeid, millest nähtub, et hageja kasuks elatise
lg 4 sätestatud suuruses väljamõistmisel jääb tema alaealine laps vähemkindlustatuks kui hageja, esitanud ei ole. Kostja väitel tema abikaasa töötab. Kohus jõuab järeldusele, et peale kohustuslike maksude mahaarvamist ja elatise tasumist hagejale summas 2175 krooni kuus jääb kostjale kätte piisav summa, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine oma teise lapse osas. 3
lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Eesti Energia Kaevanduse AS tõendi (tl 35) kohaselt on M. R. (hageja ema) keskmine brutotöötasu ajavahemikus mai 2009 kuni aprill 2010 olnud 11454 krooni. Samuti on hageja ema ülalpidamisel peale hageja veel xxx.a sündinud poeg V. A.. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla
lg 4 sätestatud miinimummäära.
lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. Kostja väide, et hageja on täisealine ja võib endale ise elatist teenida, pole iseenesest väär, kuid arvestades tänast majanduslikku olukorda ning tööpuuduse taset, on vähetõenäoline, et hageja mingitki eriala omamata tööd leiaks. Lähtuvalt
lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud, s.o kostja ei ole alates hageja täisealiseks saamistest hagejale elatist maksnud. Nimetatud väite osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes kostja varalisest seisundist ning hageja vajadusest, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni alates 26.10.2009.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses väljamõistmise. Hageja tõend - kohtuotsus (tl 5-8) ei ole asjassepuutuv, kuna hageja vanemale enne hageja täisealiseks saamist välja mõistetud elatis ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas elatise väljamõistmise küsimuse lahendamist. Asjassepuutuv ei ole ka hageja emale kuuluv abielulahutuse tunnistus (tl 11). Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud tõendi laenukohutuste kohta (tl 37), kuna nimetatud lepingust tulenevad kohustused ei vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna alust elatise väljamõistmiseks alla
Samuti on kostjal nimetatud lepingu alusel saanud hüvesid, mida tal on võimalik kasutada. Hagihind Hagi on esitatud täisealisele lapsele elatise nõudes. Hageja nõuab elatist igakuise elatusrahana 2 175 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.