KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-11057 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi N.D.i avaldus lapse põlvnemise tuvastamis

§ 582

lg 4 sätete alusel on käesolev määrus aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniaktis. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on N.D.i avaldus lapse põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Avalduse kohaselt elas N.D. vabaabielu A.G.`iga alates
2. aastast. Kooselust sündis xxx poeg S. ja xxx tütarA. Ida-Viru Perekonnaseisuametis koostatud sünniakti kanti laste emana N.D. aga isa kohta kanded puuduvad. 03.02.2010 A.G. suri. Avaldaja palub kohtul tuvastada, et xxx sündinud poeg S.D. ja xxx sündinud tütar A.D. põlvnevad A.G.ist. Kohtla-Järve Linnavalitsuse arvamus
3. Kohtla-Järve Linnavalitsus selgitas kohtule esitatud arvamuses (tl 24) et avaldaja ja A.G. elasid alates 1999 vabaabielu ja pidasid ühist majapidamist, kuni A.G.i surmani. Kooselu ajal sündisid lapsed. A.G.`i sugulased (ema ja vend) peavad alaealisi lapsi Sergei ja A.D.`it oma sugulasteks ning tunnevad huvi laste vastu. Lapsed nimetasid A.G.i „ isaks“. A.G. osales aktiivselt laste kasvatamisega. Vestluses avaldajaga selgus, et alaealise S.D. sünni ajal viibis A.G. kinnipidamiskohas, seetõttu ei olnud isadus tuvastatud ja kuna A.G.`il oli probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega, seetõttu A. D. sünni ajal isadus ei ole tuvastatud. Lastekaitseinspektorid on seisukohal, et laste põlvnemise tuvastamine pärast isiku surma on laste huvides. Kohtuistung 07.06.2010
4. Avaldaja N.D. jäi oma avalduse juurde.
5. L. G. ( A.G.i ema) selgitas, et Aleksandr tunnistas S.`d ja A.`t kui oma lapsi. Avaldaja ja Aleksandr elasid koos. L. G. kinnitas istungil, et S. ja A. on tema lapselapsed.
6. E. G. ( A.G.i vend) selgitas, et tema on alates laste sündimisest teadnud, et lapsed on tema venna Aleksandri lapsed ja kunagi ei ole tekkinud kahtlustki selles osas.
7. Kohtla- Järve Linnavalitsuse esindaja M. T. jäi esitatud seisukoha juurde ning toetas avaldust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest. Vastavalt PkS § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada (PkS § 42 lg 2).
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel. Avalduse isiku põlvnemise tuvastamiseks või sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamiseks isikust, kes on surnud, võib esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse või kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostja või valla- või linnavalitsus (

§ 579lg 2).

Avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse või mille alusel ei saa vanemaks pidada isikut, kes on vanemana kantud sünniakti. (

§ 579lg 3).

1. Avaldaja, kes on alaealiste eestkostja, selgitas, et laste sünnitunnistuses jäi isa kanne tegemata seoses sellega, et A.G. viibis poja Sergei sünni ajal kinnipidamiskohas. Tütre Arianda sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub, kuna A.G.il oli siis narkootiliste ainetega probleeme ja see oli põhjuseks, et ei saanud kanda teda sünnitunnistusse isana . A.G.iga elas avaldaja N.D. koos 11 aastat (1999- 2010), nende kooselust (kooselu ajal) sündis poeg S.D. ( xxx) ja tütar A.D. ( xxx). A.G. pidas S. ja A.a oma lasteks ning ka lapsed pidasid A.G.i oma isaks. Kahtlus laste põlvnemisest A.G.ist ei ole ka A.G.i emal (tl 43) ja vennal (tl 43).
2. Lähtudes

§ 580lg 3 küsis kohus arvamust lapse elukohajärgselt linnavalitsusest.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse (Sotsiaalhoolekandekeskuse) arvamuse (tl 24) kohaselt avaldaja ja A.G. elasid alates 1999 vabaabielu ja pidasid ühist majapidamist, kuni A.G.i surmani. Kooselust sündinud lapsi pidas A.G. oma lasteks ja ka tema sugulased (ema ja vend) peavad alaealisi lapsi Sergei ja A.D.`it oma sugulasteks ning tunnevad huvi laste vastu. Lapsed nimetasid A.G.i isaks . A.G. osales aktiivselt laste kasvatamises. Lastekaitseinspektorid on seisukohal, et laste põlvnemise tuvastamine pärast isiku surma on laste huvides ja toetavad avaldust.

1. Kohtumenetluses väljaselgitatud asjaolude, avaldaja ja puudutatud isikute seletuste ning tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et tuvastatud asjaolude põhjal võib A.G.i pidada xxx sündinud S.D. isaks ja xxx sündinud A.D.i isaks Kohus tuvastab S.D.`i ja A.D.`i põlvnemise A.G.ist.
2. Kohus saadab põlvnemise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks laste sünniakti. (

§ 582lg 4).

Evi Kool Kohtunik