2-09-67572/23

KOHTUOTSUS Kohtuasja number 2-09-67572 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi J.T. hagi S.T.i vastu abielu lahutamiseks ja S.T.i vastuhagi J.T. vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2010 Menetlusosalised Hageja: J.T. (IK xxx, xxx) Hageja esindaja: jurist Maksim Fedotov (IK 38011252232, Õigusbüroo OÜ, asuk. Järveküla tee 57-3, 30321 Kohtla-Järve) Kostja : S.T. (IKxxx, eluk.xxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Hillar Villers (Alvin, Rödl ja Partner Advokaadibüroo OÜ Jõhvi osakond Sompa 3, 41533 Jõhvi linn) Eestkosteasutus: Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu (RK 75001046, asuk. Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve) RESOLUTSIOON 1.Lahutada J.T. (IK xxx)ja S.T.i (IK xxx) abielu, mis on sõlmitud 05.juunil 1992 Eesti Vabariigi Kohtla-Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas , kanne nr xxx
3. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele ,kus abielu on sõlmitud 2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 14.12.2009 esitas J.T. hagiavalduse kohtusse S.T.i vastu paludes lahutada tema ja kostja abielu, kuna nad ei ela koos juba 2 aastat. Hageja sõnul ei ole kostja nõus abielu lahutama perekonnaseisuametis. Pooltel on abielust sündinud kaks poega, S. T. sünd. xxx ja A. T. sünd. xxx. 22.01.2010 esitas kostja kohtusse vastuhagiavalduse lapse Artjomiga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning tegi selles osas konkreetsed ettepanekud. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus toetas S.T.i vastuhagi ja märkis oma 02.12.2009 kirjas kohtule ka seda, et J.T. on kategooriliselt vastu Artjom Timofejevi suhtelemisele S.T.iga. Põhihagis kostja S.T. oli nõus abielu lahutamisega kui seda tehakse ühes menetluses lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramisega. 25.02.2010 J.T. poolt kohtusse saadetud vastuses teeb J.T. omapoolsed ettepanekud lapsega suhtlemise korra osas. Kohtla-Järve Gümnaasiumi teatele tuginedes on Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi 2 c klassi õpilane Artjom Timofejev kasvamas peres, kus vanematevahelised lahkhelid on väga suured. Kohus arutab asja 27.mai 2010 kohtuistungil. KOHTUISTUNG
4. mai 2010 Kohtuistungile ilmus hageja J.T. esindaja ja kostja S.T. koos esindajaga, kes saavutasid kompromissi lapse elukoha ja suhtlemise korra kindlaksmääramises. Hageja esindaja esitas SA Narva Haigla tõendi põhjuse kohta, miks hageja ei ilmu isiklikult kohtusse abielu lahutamiseks ja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Kohtuistungil arutas kohus kõiki kompromissi punkte lähtudes kostja poolt 22.01.2010 kirjalikult kohtule esitatud punktidest. Asja sisuliseks lahendamiseks abieluasjas, so. abielu lahutamise küsimuses hageja vahetu seisukoha saamiseks kohus kohustas hagejat ilmuma kohtusse menetlustoiminguks 02.juunil
5. MENETLUSTOIMING 02.juunil 2010 Kohtunik selgitab hagejale, et ta on kutsutud kohtusse isiklikult seetõttu , et abielulahutuse küsimuses peab kohus pooled isiklikult ära kuulama. Tagaseljaotsuse tegemine abielulahutuses ei ole menetluslikult lubatud ning sisulise otsuse huvides on kohus hageja isiklikult kohale kutsunud. Hageja teatab kohtule, et soovib lahutust kostjast, kuid soovib ka täiendada punkte lapsega suhtlemisel. KOHTUOTSUSE . PÕHJENDUSED TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Antud juhul kohus kutsus menetlusosalise kohtusse tema ärakuulamiseks kohtuistungiväliselt arvestades SA Narva Haigla poolt hagejale antud tõendiga ,milles on kirjas, et hageja peab välistama psühhoemotsionaalset pinget, sealhulgas viibimist kohtuistungil. Hageja teatas menetlustoimingul, et soovib lahutust kostjast. Sedasama oli hageja esindaja öelnud ka 27.mai 2010 kohtuistungil. Perekonnaseaduse § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. Sama seaduse § 27 sätestab, et abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus ja § 29 lg 2 sätestab ,et abielu lahutatakse ,kui kohus teeb kindlaks ,et abielu jätkamine on võimatu. Kohus järeldab , et abielu jätkamine on võimatu. Pooled ei ela koos, hageja ootab last teiselt isikult , mitte kostjalt. Pooled soovivad mõlemad abielu lahutamist. Seega saab kohus abielu lahutuse osas teha sisulise otsuse . Kohus rahuldab J.T. hagi S.T.i vastu abielu lahutamises, kuna abielu jätkamine on võimatu, kumbki pool seda ei soovi, hageja ootab last teiselt isikult, mitte kostjalt. Tuginedes Perekonnaseaduse § 29 lg 3 abielu lahutamisel lahendas kohus abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatas kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Selle kohta kohus tegi 14.juunil 2010 kohtumääruse 2-09-
6. Tuginedes Perekonnaseaduse § 29 lg 5 abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. . Menetluskulud TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. . Kohtunik